3-06-2507/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-06-2507

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2507 Haldusasi M.R.e kaebus Pirita Linnaosa vanema 23.10.2006 korralduse nr 1-17/120 tühistamise nõudes ning Pirita LOV kohustamise nõudes kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 26.03.2007 Menetlusosalised M.R. – kaebuse esitaja; Kunnar Korsten – vastustaja Pirita LOV volitatud esindaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09.04.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud M.R. esitas 18.07.2007 Pirita LOV-le taotluse tema lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Pirita LOV 23.10.2006 korraldusega nr 1-17/120 jäeti M.R.e 18.07.2006 taotlus rahuldamata.

M.R. esitas halduskohtule kaebuse Pirita LOV vanema 23.10.2006 korralduse nr 1-17/120 tühistamise nõudes ning Pirita LOV kohustamise nõudes kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse sisu Kaebaja soetas prügikonteineri mahutavusega 0,24 m3 aadressil xxxxxxx juba 1996. a-l ning sõlmis prügiveo lepingu nr 0010130 firmaga Jokkom-Saue AS (19.04.1996). Konteineri tühjendamine toimus alati pärast kaebaja helistamist nimetatud firmale.

2 04.10.2001 teatati kaebajale eeltoodud firma ühinemisest Krissan AS-iga ning konteineri tühjendamine jätkus endisel viisil. 31.07.2002 oli kaebajale prügiveoarve esitajaks juba Cleanaway Tallinn AS. 29.05.2006 jõudis kaebajani info, et edasiselt tegeleb prügiveoga Resk OÜ. Kuna kaebaja konteiner oli just täitumas, siis see tühjendati. Juuli alguses esitati kaebajale arve, mille kaebaja tasus 11.07.2006. Edasise kohta anti kaebajale Resk OÜ poolt teada, et konteineri tühjendamine toimub igakuiselt, sõltumata sellest, kas on midagi tühjendada või mitte. Kaebaja leiab, et olukord, kus prügiveo teenuse eest esitatakse arve sõltumata sellest, kas teenus ka tegelikult osutati, on ebaseaduslik. Kaebaja esitas Pirita LOV-le 18.07.2006 taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduses teatas kaebaja, et tal ei teki Tallinnas sedavõrd jäätmeid, et prügikonteiner oleks igakuiselt täis. Kaebaja ei ela pidevalt Tallinnas (kuigi on siinses rahvastikuregistris), kuna töötab Tartu Ülikoolis. Seetõttu viibib kaebaja sageli Tartus (õppetöö ja asjaajamised), Pärnus (õppetöö Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis), Lääne- Virumaal Karkuse külas (omab seal maakodu). Seega elab kaebaja neljas kohas: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Lääne-Virumaal ning on regulaarselt Tallinnast eemal ca 75-80% ajast. Lisaks viibimised teadustööga mujal Eestis ja välisriikides. Seega ei ole Pirita LOV väide korralduses, et xxxxxx toimub regulaarne jäätmeteke, asjatundlik ning on eksitav. Kaebajaga ei ole keegi ühendust võtnud, et asjaolusid täpsustada. Samuti pole asjatundlik väide, et keskkonnaohutu olmejäätmete korraldamine pole tagatud. Tekkinud vanapaberi kogub ning põletab kaebaja küttekolletes ning tekkinud olmejäätmed komposteerib oma aias komposteerimiskastis. Metalli on kaebaja kogunud ning oma transpordiga viinud Emexisse ning klaasja plasttaara taarapunktidesse. Soovitus kasutada segaolmejäätmete jaoks jäätmekotti pole võimalik ega ka mõistlik, sest see tuleks vahetult enne prügiveoauto saabumist värava taha panna. Seda ei ole võimalik teha, sest kaebaja ei ole enamasti prügiveoauto saabumise päevadel Tallinnas ning prügikoti paigutamine tänavale või hoovi on seotud täiendavate reostusohtudega – hulkuvad koerad ja kassid, kajakad ja varesed. Kaebaja on seisukohal, et Pirita LOV ei ole tema avaldusse suhtunud piisava põhjalikkusega.

Vastustaja Pirita LOV vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel. Jäätmeseaduse (JäätS) § 71 lg 2 p 2 kohaselt peab jäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt toimuma vähemalt üks kord kuu jooksul. Rahvastikuregistri päringust nähtub, et antud aadressil xxxxxx on registreeritud peale M.R.e ka A. R. ning S. R. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aluseks on JäätS § 69 lg 4, mille kohaselt võib vallavõi linnavalitsus jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 51 kinnitatud „Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra“ (Rakendamise kord) p 7 sätestab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise korra ja põhjendused. Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada veopiirkonna järgsele linnaosavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluses märgitakse põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist ja tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud ning viisid, kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. Mitteliitunuks lugemise aluseks eramajade puhul ei saa olla asjaolu, et kinnistul tekib väga vähe olmejäätmeid või ei teki üldse jäätmeid, kuigi kinnistul elatakse. Sellisel juhul on elanikul õigus kasutada minimaalset jäätmekäitluspaketti, milleks

3 on 20-liitrine ja mitte üle 4 kg kaaluv jäätmekott äraveosagedusega 1 kord kuus. Keskkonnaameti poolt tellitud ja AS Enteci poolt läbiviidud kodumajapidamistes tekkivate jäätmete koguste ja liigilise koostise uuringu andmetel tekitab Tallinna elanik keskmiselt kuni 200 kg jäätmeid aastas ning miinimumpaketile vastavat jäätmeteket saab käsitleda üksnes erandina. Samuti on vähese jäätmetekkega jäätmevaldajatel õigus kasutada lepingu alusel ühismahuteid kokkuleppel naaberkinnistutega. Iga üksiku taotluse kohta otsuse langetamiseks on linnaosa valitsus kontrollinud taotleja tausta ning selgituste vastavust tegelikele oludele. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks JäätS tähenduses. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. § 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo erivõi ainuõigus kuni viis aastat. Tallinna linnas reguleerivad korraldatud jäätmeveoga ja jäätmehooldusega seonduvat lisaks Rakendamise kord ja Tallinna Linnavolikogu 08.03.2007 määrusega nr 6 kinnitatud „Tallinna linna jäätmehoolduseeskiri“ (Eeskiri).

Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Eelmärgitud säte ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada JäätS seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e. jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi

4 hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veokui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist.“ Eelnevat kordab ka Eeskirja § 12 lg 4, mille kohaselt Tallinna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada kahte asja: seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasutusaladel otse seadusest tulenevalt. Seejuures pidi aga teenuse eest makstav tasu olema diferentseeritud sõltuvalt jäätmete kogusest ja liigist. Seega ei olnud seaduse eesmärgiks luua süsteem, kus maksta tuleb ka teenuse eest, mida ei osutada, ehk teisisõnu, sisuliselt jäätmemaksu.

Eeskirja § 12 lg 5 kohaselt loetakse jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud eluvõi tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et vallavõi linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Eeskirja § 12 lg 6 kohaselt on mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Harjumaa Keskkonnateenistuses vastavalt JäätS § 74 lg-le 1. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas keskkonnaametile kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise. Kaebaja esitas avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitnuks lugemiseks järgmistel põhjendustel: avaldaja elab samaaegselt veel Tartus, Pärnus ja Lääne-Virumaal ning tal tekib vähe jäätmeid Tallinnas xxxxxxx. Ta sooviks konteineri tühjendamist vastavalt vajadusele, mitte iga-kuiselt. Avaldajal tekib aastas 50 kg vanapaberit, 150 kg biolagunevaid jäätmeid ja 45 kg segaolmejäätmeid.

Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud kaebaja taotluse põhjendatult rahuldamata, kuna kaebaja probleem jäätmete äraveol ei ole lahendatav korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisega, vaid tsiviilõiguslike vahenditega. Asja materjalidest nähtuvalt elab eramus xxxxxxxx 3 inimest: kaebaja ise ja tema vanemad. Ehkki kaebaja väidetel ei ela neist ükski alaliselt nimetatud aadressil (vanemad elavad suure perioodi aastast samuti suvekodus), ei ole see siiski aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. Ilmselt elavad vähesed inimesed aastaringselt kogu aeg samas kohas, ikka käiakse puhkustel ja tööasjus komandeeringutes, mis ei anna aga alust JäätS § 69 lg 4 kohaldamiseks. Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis seaduse alusel ei ole võimalik. Kaebaja ja tema vanemate liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei anna. Kaebaja avalduse rahuldamine oleks ilmselt võimalik näiteks mingiks konkreetseks perioodiks (n suveperiood), kui keegi pikemalt xxxxxxx ei ela. Seaduse mõte on olnud vabastada isikud korraldatud jäätmeveost n kui inimene elab mingi konkreetse aja aastast välismaal või suvilaomanikud talveperioodil jne. xxxxxxx on eramu, kuhu on sisse kirjutatud 3 inimest, kes seal ka vahelduvalt elavad. Nii on vastustaja õigesti kohaldanud seadust ja jätnud kaebaja avalduse rahuldamata.

5

Nagu kohus juba ülal mainis, on kohtu arvates kaebaja probleemi lahendus tsiviilõiguslik. Kaebaja tegelikuks probleemiks ei ole mitte see, et ta on loetud liitunuks korraldatud jäätmeveoga, vaid küsimus, kui tihti jäätmeid ära veetakse ning arvete esitamine vedaja poolt juhul, kui teenust esitatud ei ole.

JäätS § 71 lg 2 p 2 kohaselt peab jäätmehoolduseeskiri sätestama jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sh olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Kohtu arvates tuleb seda sätet tõlgendada selliselt, et kohalik omavalitsus peab tagama olmejäätmete äraveo vähemalt korra kuus, kuid eeldusel, et on midagi ära vedada. Kohtu arvates ei saa sellest sättest tuletada vedajale õigust jäätmevaldajalt tasu nõudmiseks, kui teenust tegelikult ei osutata. Kohtu arvates ei oleks selline tõlgendus millegagi põhjendatud ning tekitaks jäätmevaldajale kohustuse jäätmete tekitamiseks mingi kindla intervalli ja mahuga, mis kindlasti ei saa olla JäätS eesmärgiks. Rakendamise korra p 6.3 kohaselt sõlmib vedaja veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Vastavalt p-dele 6.5 ja 6.9 täpsustatakse jäätmekäitluslepinguga korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 140, 240, 370, 600, 800 või 2500 liitriseid standardseid konteinereid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustele. Jäätmevaldaja, kes kasutab p-s 6.5 nimetatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud korra lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei saa toimuda harvemini kui on sätestatud Eeskirjas. Eeskirja § 12 lg 3 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär eraldi linnavolikogu määrusega. Kohtul ei ole õnnestunud sellist eraldiseisvat linnavolikogu määrust leida. Kohtu arvates viitavad Rakendamise kord ja Eeskiri vedamise sageduse osas praegusel hetkel teineteisele ega sätesta keeldu, mille kohaselt ei saaks jäätmeid tiheasustusega alal vedada ära harvem kui korra kuus, see on jäetud jäätmevaldaja ja vedaja vahelise kokkuleppe küsimuseks. Vastupidine seisukoht oleks ka vastuolus võlaõiguse üldpõhimõtetega. Järelikult saab kaebaja probleemile olla lahenduseks jäätmekäitlusleping vedajaga, kus on võimalik kokku leppida erinevalt Rakendamise korra lisas 3 sätestatud tähtaegadest. Sellisele järeldusele saab jõuda Rakendamise korra p-de 6.5 ja 6.9 sõnastust vaadeldes, kuivõrd säte ütleb selgelt, et Rakendamise korra lisas 3 ettenähtud sagedustest on võimalik teistmoodi kokku leppida. Kohtule teadaolevalt on teistes linnades ka nii tehtud.

Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuna pooled ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Maret Altnurme Kohtunik