2-06-39488/3 · 2-06-39488/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS H a g i õ i g e k s v õ t m i s e l p õ h i n e v K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-39488 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05. aprill 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J.L hagi D.P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.L Kostja D.P Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses, istungit pidamata Resolutsioon 1. J.L hagi D.P vastu elatise nõudes rahuldada täies ulatuses hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsusega. 2. Mõista D.P-lt välja J.L kasuks elatis poja I.P ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 22.12.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 14.08.2021, summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. 3. Elatis tuleb kanda üle J.L arvelduskontole nr 221017788958 Hansapangas. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-39488 kannab D.P. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant

Tsiviilasi nr 2-06-39488

2(4) soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja soovib avada pangaarvet lapse nimele elatise ülekandmiseks. Hageja ei ole sellega nõus, kuna vajab raha lapse elatist mitte kogumiseks ja palub kanda elatis üle tema pangaarvele nr 221017788958 Hansapangas.

Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on selles asjas 22.12.2006.

Kostja soov avada pangaarvet lapse nimele, et sinna elatise üle kanda, ei kuulu rahuldamisele, kuna on seadusega vastuolus.

Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 väljendatud seisukohadest (punktid 12 ja 13) saab elatise väljamõistmisel lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule.

Tsiviilasi nr 2-06-39488

3(4) Kohustuse täitmist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS § 76 lg- le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud.

Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta raha lapse ülalpidamiseks, et kohustus oleks täidetud õigele isikule. PKS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud.

Kuna hageja, kelle juures laps elab, ei ole praegu nõus elatise ülekandmisega lapse arvele, ei saa kohus seda ka hageja tahte vastaselt teha.

Tsiviilasi nr 2-06-39488

4(4)

Lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.

Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses, mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 1500 krooni igakuiselt ja kanda see üle hageja pangaarvele.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab D.P, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik