3-06-1938/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1938

Haldusasi

OÜ Visorek kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.09.2006

otsuses nr 6-1/1991-1 fikseeritud toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja MTA kohustamiseks kaebust (vaiet)

uuesti läbi vaatama.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. märtsil 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja OÜ Visorek;

Kaebuse esitaja esindaja Indrek Västrik;

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet;

Vastustaja esindaja Kaisa Jaaksaar.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud halduskohtule taotluse:

a) Rahuldada kaebus Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 01.09.2006 otsuse nr 6-1/1991-1

tühistamiseks

b) Alternatiivsena teha kindlaks MTA 01.09.2006 otsuses nr 6-1/1991-1 fikseeritud toimingu

õigusvastasus ja kohustada MTA-d kaebus (vaie) uuesti läbi vaatama.

2. MTA 01.09.2006 otsusega nr 9-1/199-1 (edaspidi MTA otsus) jäeti rahuldamata OÜ Visorek

vaie, milles OÜ Visorek palus menetlusse võtta oma vaide Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse (edaspidi PMTK) 28.04.2006 maksuotsusele nr 12-5/306. Kaebuse esitaja leiab, et

MTA otsus on haldusakt ja ta taotleb selle tühistamist. Samas võimaldab seadus esitada kohtusse

nõuet ka alternatiivselt ja juhul, kui kohus käsitleb MTA otsust toiminguna, taotleb kaebaja

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja sooritamata toimingu sooritamist järgnevatel

põhjustel.

3. MTA ebaseaduslik toiming vaide (kaebuse) rahuldamata jätmise kohta rikub kaebaja õigust

nõuda esialgse vaide läbivaatamist.

4. Kaebaja leiab, et MTA on oma otsuses jätnud kaebaja vaide (kaebuse) sisuliselt käsitlemata ja

otsus (dokumenteeritud toiming) on motiveerimata. MTA põhjendas oma otsust alljärgnevaga:

OÜ Visorek on esitatud vaide hilinenult, vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole

esitatud ning seetõttu tuleb jätta vaie (kaebus) rahuldamata ja vaide esitamise tähtaeg

ennistamata.

5. Kaebaja positsioon kaebuse esitamisel MTA-le seisnes eelkõige selles, et vaie PMTK otsusele

on esitatud tähtaegselt. Küsimusele formaaljuriidiliselt ja pealiskaudselt lähenedes võiks toetada

seisukohta, et PMTK tegi õige otsustuse puudustega esitatud vaide suhtes ning et kiri

ettepanekuga kõrvaldada väidetavad vaide minetused oli õigustatud. Samas leiab kaebaja, et

PMTK ei toiminud hea halduse põhimõtetest lähtudes vähemalt kahel korral. PMTK otsustas, et

maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud lihtkirjana 03.05.2006 ja arvestas, et nimetatud

kuupäev on vaide esitamise tähtaja alguseks. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et juriidilise

isiku registriaadressile kirja saatmist ei saa iseenesest käsitleda kirjaga seotud tähtaegade

kulgemise algusena. Kui avalikul võimul on teada muud võimalused info edastamiseks (nt kõne

telefonile), siis tuleb seda teha. PMTK oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai reaalselt

maksuotsuse kätte. Kui kohus siiski leiab, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 54 lg 6

tõlgendus välistab kaebaja seisukoha, siis taotleb kaebaja MKS § 54 lg 6 kui põhiseaduse vastase

sätte kohaldamata jätmist.

6. Teiseks kehtivad samas etteheited PMTK tegevusele ka PMTK 21.06.2006 kirjale nr 6-1/71-1

puuduste kohta vaides. PMTK ei veendunud, et kaebaja sai kirja kätte ning tegi põhjendamatu

otsuse kaebuse tagastamise kohta. MTA oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai

tegelikult kätte maksuotsuse ja PMTK kirja puuduste kõrvaldamise kohta ning vaide esitamise

tähtaja ennistama. MTA oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult kätte

maksuotsuse ja PMTK kirja puuduste kõrvaldamise kohta ning vaide esitamise tähtaja

ennistama.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused

on järgmised.

8. PMTK kontrollis 03.08.2005 korralduse nr 12-2.1/17601 ja edasiste korralduste alusel OÜ

Visorek käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar, aprill, mai

ja oktoober 2005. PMTK tegi OÜ Visorek suhtes maksuotsuse nr 12-5/306, mis 28.04.2006

edastati OÜ-le Visorek posti teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil Mustamäe tee 18,

Tallinn. Lähtudes MKS § 54 lõikest 6 loeti maksuotsus OÜ-le Visorek kättetoimetatuks

03.05.2006.

9. PMTK 28.04.2006 maksuotsusele nr 12-5/306 saabus MTA-sse 09.06.2006 OÜ Visorek vaie.

Tulenevalt MKS § 143 lõikest 2 edastas MTA OÜ Visorek vaide 12.06.2006 PMTK-le (vaie

saabus PMTK-sse 14.06.2006). Vastavalt MKS § 138 lõikele 1 oleks OÜ Visorek pidanud

esitama vaide maksuotsusele hiljemalt 02.06.2006. OÜ Visorek postitas vaide 08.06.2006,

ületades seega seaduses ettenähtud vaidlustamistähtaega.

10. PMTK juhtis 21.06.2006 kirjaga nr 6-1/71-1 OÜ Visorek tähelepanu vaides esinevatele

puudustele ning andis kümnepäevase tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Visorek vaide esitamise tähtaja ennistamise

taotlust ei esitanud ning vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas PMTK

20.07.2006 otsusega nr 2544 OÜ Visorek vaide.

11. OÜ Visorek saatis PMTK 20.07.2006 otsuse nr 2544 peale 24.08.2006 MTK-le vaide,

millega palus võtta menetlusse OÜ Visorek poolt 07.06.2006 saadetud vaie. MKS § 144 lõike 1

kohaselt võib MTA piirkondliku struktuuriüksuse tehtud vaide tagastamise otsuse peale vaide

esitaja esitada kaebuse MTA-le 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või

kättetoimetamise päevast. Eelnevast tulenevalt käsitles MTA OÜ Visorek 24.08.2006 koostatud

vaiet kaebusena. Vaidlustatud MTA otsusega jättis MTA OÜ Visorek kaebuse rahuldamata,

kuna OÜ Visorek ei taotlenud 24.08.2006 saadetud kaebuses vaide esitamise tähtaja ennistamist

ega põhjendanud vaide mittetähtaegset esitamist. Samuti ei esitanud OÜ Visorek 08.06.2006

saadetud vaides põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

12. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult

maksuotsuse kätte, kasvõi helistades kaebajale, kuna lihtkirjana registriaadressile saadetud kirja

ei saa lugeda kättetoimetatuks. MKS § 54 lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või

asutusele dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et

juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva

välismaale saatmisest. Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-

1-10-04 leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti

vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise

korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid,

ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste

korraldamisel.

13. Vastustaja on eelnevat arvestades seisukohal, et registriaadressil lihtkirjana saadetud

maksuotsus tuleb lugeda kättetoimetatuks saatmisest viie päeva jooksul ehk käesoleval juhul oli

kaebuse esitajale maksuotsuse kättesaamise päevaks 03.05.2006. Enne maksuotsuse saatmist oli

PMTK eelnevalt saatnud kaebuse esitaja registriaadressile kontrollakti ning mitmeid otsuseid,

mille kaebuse esitaja alati kätte sai. Samuti sai kaebuse esitaja kätte registriaadressile Mustamäe

tee 18, Tallinn, saadetud vaideotsuse ning vahetult pärast maksuotsuse ja vaides puuduste

kõrvaldamise kirja saadetud PMTK otsuse vaide tagastamise kohta (kõik haldusaktid saadeti

lihtkirjaga), mistõttu on vastustaja hinnangul alusetud ja paljasõnalised kaebaja väited kirjade

mittekättesaamise kohta. Vastustajale tundub kaebaja kirjade kättesaamine olema valikuline,

sõltudes paljuski kirja sisust.

14. Kaebuse esitaja hinnangul jättis MTA oma otsuses sisuliselt käsitlemata kaebaja kaebuse

ning motiveerimata otsuse, põhjendades otsustust vaid sellega, et kaebuse esitaja jättis kaebuse

tähtaegselt esitamata ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamata. Riigikohtu

halduskolleegium on leidnud 11.03.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 järgmist:

„Linnakomisjon ei keeldunud vara tagastamisest või kompenseerimisest, vaid menetluse

läbiviimisest. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku

õiguste ega kohustuste üle. Taotlust ei lahendata sisuliselt, ei keelduta haldusakti andmisest, vaid

üksnes menetluse läbiviimisest.“ MTA tegi otsuse OÜ Visorek kaebusele, millega paluti võtta

menetlusse PMTK poolt tagasi saadetud vaie, otsustamata kaebuse sisu üle, vaid üksnes kaebuse

menetlusse võtmise üle.

15. Tulenevalt MKS § 144 lõikest 3 kui maksuhaldur leiab, et kaebus vaide tagastamise peale ei

ole põhjendatud, jätab ta kaebuse rahuldamata ja tagastab vaide. Antud sättest nähtub, et

tegemist on taotluse läbivaatamata jätmise toiminguga. Seega oli põhjendatud MTA-poolne

kaebuse sisuline käsitlemata jätmine.

16. MKS § 50 lg 2 sätestab, et kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise

tähtaeg, on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise

taotlusel tähtaja ennistada. Kuivõrd kaebuse esitaja ei kõrvaldanud MTAle esitatud kaebusega

vaide puudusi ega taotlenud ka menetlustähtaja ennistamist, jättis MTA kaebuse menetlusse

võtmata ning õigustatult ka sisuliselt lahendamata (PMTK nõutud tingimused olid jätkuvalt

täitmata). Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka kohtule selgitusi, miks peaks kohus kohustama

MTA-t kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud vaide esitamise

tähtaja ennistamise põhjuseid. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et MTA kohustamine kaebaja

vaide uuesti läbi vaatamiseks on põhjendamatu ja alusetu.

17. Kaebaja etteheited PMTK tegevusele kaebuse esitajale saadetud vaides esinevate puuduste

kirja kättesaamise mittekontrollimise kohta on ebamõistlikud. Hldusorganid järgivad

dokumentide saatmisel seaduses sätestatud nõudeid (antud juhul MKS § 54 lg 2) ning ei pea

teostama kontrolli, kas juriidilised isikud korraldavad posti vastuvõttu korrektselt. Käesolevas

asjas oli maksukohustuslasel teada, et tema suhtes toimub maksumenetlus, mistõttu oleks

kaebuse esitajal olnud huvi korral endal võimalus küsida maksuhaldurilt menetluse käigu kohta.

Seda aga maksukohustuslane ei teinud. Lähtudes MKS § 143 lõikest 1 tagastatakse vaie

muuhulgas juhul, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puudusi kõrvaldanud;

vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Seega oli PMTK otsustus vaie

tagasi saata õiguspärane ning seadusega kooskõlas.

18. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et MTA ei käsitlenud kaebust sisuliselt.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 6 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse

läbi vaatamata: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel

seadusega ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt taotluse läbi vaatamata

jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab

kirjalikult põhjendama. Taotlus jäetakse seega läbi vaatamata lisaks tähtaja mööda laskmisele ka

eriseadusega ettenähtud juhtudel. MKS § 144 lõige 3 sätestab et, kui maksuhaldur leiab, et

kaebus vaide tagastamise peale ei ole põhjendatud, jätab ta kaebuse rahuldamata ja tagastab

vaide. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. MTA leidis, et esitatud

kaebus ei olnud põhjendatud, kuna ei toodud välja vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjuseid.

Samuti ei kõrvaldatud esitatud kaebusega vaides esinenud olulist puudust, ei esitatud vaide

esitaja selgelt väljendatud taotlust, millest selguks, mida vaide esitaja taotleb (kas siis haldusakti

kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist). MTA ei saanud jätta selliseid

olulisi asjaolusid tähelepanuta ning vaide ilma igasuguse põhjenduseta ennistada. Kaebuse

esitaja ei näidanud ise üles soovi kaebusega asjaolusid täpsustada ja selgitada, vaid nõudis vaide

menetlusse võtmist ilma igasuguse põhjenduseta, mistõttu oli MTA-l lähtudes MKS § 144

lõikest 3 alus jätta kaebus läbi vaatamata.

19. Kohtu poole pöördumine eeldab, et haldusorgani toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebaja

väidab, et MTA ebaseaduslik toiming kaebuse rahuldamata jätmise kohta rikub kaebaja õigusi

nõuda esialgse vaide läbivaatamist. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliseid kaebuse esitaja

õigusi täpsemalt MTA toiming rikub ning millised on need õiguslikud alused, millele kaebaja

toetub õiguste rikkumist väites.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb

jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

21. Kaebaja taotlus

Kohus selgitas 12.10.2006 ja 01.11.2006 määrustes, et MTA 01.09.2006 otsuse nr 6-1/1991-1

näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Toimingu tühistamise nõuet HKMS esitada

ei võimalda. Kuna toimingut ei saa tühistada, siis ei ole otstarbekas tühistamistaotlust esitada.

Kohus märkis, et kohtul on võimalik kindlaks teha toimingu õigusvastasus. Kuna kaebaja on

kaebuse täienduses esitanud alternatiivse taotlusena tuvastamistaotluse, siis kohus võttiski

kaebuse menetlusse MTA 01.09.2006 otsuse nr 6-1/1991-1 kui haldustoimingu õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes ja MTA kohustamiseks kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks. Kohus

on kaebajale eelnevalt selgitanud, et kohus ei saa ennistada vaide esitamise tähtaega, kuna see on

haldusorgani pädevuses.

22. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

22.1. PMTK tegi OÜ Visorek suhtes 28.04.2006 maksuotsuse nr 12-5/306, mis 28.04.2006

edastati OÜ-le Visorek posti teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil Mustamäe tee 18,

Tallinn;

22.2. PMTK 28.04.2006 maksuotsusele nr 12-5/306 saabus MTA-sse 09.06.2006 OÜ Visorek

vaie. MTA edastas vaide 12.06.2006 PMTK-le. Vaie saabus PMTK-sse 14.06.2006. Vastavalt

MKS § 138 lõikele 1 oleks OÜ Visorek pidanud esitama vaide maksuotsusele hiljemalt

02.06.2006. OÜ Visorek postitas vaide 08.06.2006;

22.3. PMTK juhtis 21.06.2006 kirjaga nr 6-1/71-1 OÜ Visorek tähelepanu vaides esinevatele

puudustele ning andis kümnepäevase tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Visorek vaide esitamise tähtaja ennistamise

taotlust ei esitanud ning vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas PMTK

20.07.2006 otsusega nr 2544 OÜ Visorek vaide;

22.4. OÜ Visorek saatis PMTK 20.07.2006 otsuse nr 2544 peale 24.08.2006 MTK-le vaide,

millega palus võtta menetlusse OÜ Visorek poolt 08.06.2006 postitatud vaie. MKS § 144 lõike 1

kohaselt käsitles MTA OÜ Visorek 24.08.2006 koostatud vaiet kaebusena.

22.5. Vaidlustatud 01.09.2006 MTA otsusega nr 6-1/1991-1 jättis MTA OÜ Visorek kaebuse

rahuldamata, kuna OÜ Visorek ei taotlenud 24.08.2006 saadetud kaebuses vaide esitamise

tähtaja ennistamist ega põhjendanud vaide mittetähtaegset esitamist. Samuti ei esitanud OÜ

Visorek 08.06.2006 saadetud vaides põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

23. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle:

23.1. Kas vastustajal oli õigus lugeda MKS § 54 lõikele 6 tuginedes OÜ Visorek suhtes

28.04.2006 tehtud maksuotsus nr 12-5/306 OÜ-le Visorek kättetoimetatuks, kui see saadeti posti

teel lihtkirjana äriregistrisse kantud aadressil;

23.2. Kas juhul, kui MKS § 54 lõige 6 annab vastustajale eelmises punktis nimetatud õiguse,

tuleks jätta MKS § 54 lõige 6 käesolevas asjas kohaldamata kui PS § 24 lõikega 2 (igaühel on

õigus olla oma kohtuasja arutamise juures) vastuolus olev norm ja algatada MKS § 54 lõike 6

suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

24. Haldusakti kättetoimetamine MKS järgi

24.1. Kohus leiab, et MKS § 54 lõiked 2 ja 6 võimaldavad saata juriidilisele isikule dokumente

lihtkirjaga äriregistrisse kantud aadressil ja lugeda need kättetoimetatuks viie päeva möödudes

dokumentide postitamisest. Kohtu põhjendused on järgmised.

24.2. OÜ Visorek postitas 08.06.2006 vaide maksuotsusele, mis tuleb MKS § 46 lõike 2 järgi

anda kirjalikus vormis ja toimetada kätte MKS 4. peatükis sätestatud korras. MKS 4. peatükk

sätestab järgmist: MKS § 54 lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule või asutusele

dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et

juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva

välismaale saatmisest.

24.3. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK ei oleks saanud piirduda maksuotsuse saatmisega kaebaja

äriregistrisse kantud aadressile, vaid oleks pidanud välja selgitama, millal kaebaja sai tegelikult

maksuotsuse kätte. Selleks oleks vastustaja pidanud näiteks helistama kaebajale. Kokkuvõtlikult

ei saa kaebaja arvates lugeda lihtkirjana registriaadressile saadetud kirja kättetoimetatuks.

24.4. HMS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetlusele HMS-s sätestatut, kui MKS ja

tolliseadused ei sätesta teisiti. Haldusmenetluses saadetakse haldusakt adressaadile üldjuhul posti

teel tähtkirjaga (HMS § 26 lõige 1). Sama sätte kohaselt võidakse eriseadustes ettenähtud

juhtudel haldusakt toimetada kätte lihtkirjaga. Üheks selliseks erijuhtumiks ongi MKS § 54 lõike

2 järgi maksuhalduri haldusakti kättetoimetamine juriidilisele isikule. MKS § 54 lõike 6 kohaselt

hakkab vaide või kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kuuendal päeval peale haldusakti

juriidilisele isikule postitamist. Kuna post liigub Eesti piires reeglina ühe või kahe päevaga, on

juriidilisel isikul tegelikkuses haldusakti vaidlustamiseks aega lisaks 30-päevasele tähtajale

mõned päevad lisaks. Oluline on, et tähtaja kulgema hakkamiseks ei oma MKS järgi tähtsust

asjaolu, kas juriidiline isik ka tegelikult haldusakti kätte sai. Nimetatud asjaolu võib aga olla

suure tõenäosusega aluseks tähtaja ennistamisele.

24.5.

Riigikohtu

halduskolleegium

on

analüüsinud

haldusaktide

kättetoimetamist

maksumenetluses 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04. Seal on Riigikohus leidnud,

et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest

juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda

peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel.

25. MKS § 54 lõigete 2 ja 6 kooskõla põhiseaduse § 24 lõikega 2

25.1. Kohus leiab, et MKS § 54 lõiked 2 ja 6 on kooskõlas PS § 24 lõikega 2, mistõttu tuleb neid

käesoleva asja lahendamisel kohaldada ja mitte algatada MKS nimetatud normide suhtes

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Kohtu põhjendused on järgmised.

25.2. Kaebaja leiab, et juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetatuks lugemine lihtkirjaga

postitamise teel ei ole kooskõlas PS § 24 lõikega 2, mistõttu tuleb neid käesoleva asja

lahendamisel jätta kohaldamata ja algatada MKS nimetatud normide suhtes põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlus. Kaebaja hinnangul peab maksuhaldur veenduma, et haldusakti adressaat

sai dokumendid kätte, mitte lähtuma MKS § 54 lõikest 6 ja lugema dokumendid kättetoimetatuks

viie päeva möödudes postitamisest.

25.3. Kaebaja on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2005 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-

1-155-04. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et PS § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma

kohtuasja arutamise juures. Samuti on igaühel PS § 24 lg 5 kohaselt õigus tema kohta tehtud

kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad PS § 9 lg 2 kohaselt

juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja

selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kolleegiumi arvates saab PS § 24 lõikega 2

kaitstav õigus oma olemuselt kuuluda ka juriidilisele isikule, kes saab õigust teostada oma

seadusliku esindaja kaudu. Lahendis oli vaidlus selle juriidilisele isikule kohtukutse

kättetoimetamise üle. Kaebaja hinnangul saab PS § 24 lõiget 2 tõlgendada laialt: nii, et see

hõlmaks ka vaidemenetlust. Sellise käsitlusega on kohus iseenesest nõus. Juriidilisele isikule

kohtudokumendi

(kohtukutse)

kätteandmist

reguleerisid

kuni

31.12.2005

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi varemkehtinud TsMS) § 26 lõige 3 ja TsMS § 28

lõige 8. Kohtukutse saadeti TsMS § 26 lõike 3 järgi juriidilisele isikule tema asukoha aadressil.

Juriidilisele isikule loetakse kohtukutse TsMS § 28 lg 8 järgi kätteantuks, kui see on kohale

toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Varemkehtinud TsMS ei sätestanud kohustust

toimetada kohtukutse kätte tähitud kirjaga ega muul kutse kättesaamise hilisemat tõendamist

võimaldaval viisil. Riigikohtu arvates oli varemkehtinud TsMS § 28 lõike 8 põhieesmärgiks see,

et pahatahtlikule juriidilisest isikust protsessiosalisele, kes üritab protsessi venitada, oleks

võimalik lugeda kohtukutse või muu dokument kätte antuks ning jätkata protsessiga või see

lõpetada. See säte ei saanud kolleegiumi hinnangul muuta tsiviilkohtumenetluses kehtivaid

põhimõtteid, kõnealusel juhul õigust olla oma asja arutamise juures ja kaevata edasi tehtud

lahendi peale. Esimese astme kohtumenetluses oli tuvastatud, et postiasutus tagastas kohtule

hagimaterjalid ja kohtukutse märkega "ei asu aadressil". Kolleegium oli seisukohal, et sellistel

asjaoludel tekkis kohtul pärast hagimaterjalide ja kohtukutse tagastamist kohustus teha

täiendavaid toiminguid, et üritada anda hagimaterjalid, kohtukutse ja tagaseljaotsuse ärakiri

kostjale reaalselt kätte. Selline kohustus tuleb kolleegiumi arvates isiku põhiseaduslikust õigusest

olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus leiab siiski, et käesoleva vaidluse faktilised asjaolud

erinevad nendest, mida analüüsis eelkirjeldatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend. Nimelt ei

laekunud maksuhaldurile käesoleval juhul informatsiooni selle kohta, et kaebaja mingil põhjusel

maksuotsust kätte ei saanud, tsiviilkolleegiumi poolt analüüsitud juhul aga tuli kohtu saadetud

kiri kohtusse tagasi märkega „ei asu aadressil“. Käesoleva haldusasja materjalide hulgas ei ole

ühtegi viidet sellele, et maksuhaldur oleks pidanud hakkama kahtlema selles, kas kaebaja talle

saadetud haldusakti kätte sai. Seega ei saa nimetatud lahendis tehtud seisukohti käesolevale

haldusasjale laiendada.

25.4. Vastustaja väitel on maksumenetluses kõik eelnevad dokumendid saadetud kaebajale samal

registrijärgsel aadressil ja kaebaja on need probleemideta kätte saanud. Ei kirjalikes materjalides

ega kohtuistungil kaebaja vastustaja sellistele väidetele vastu ei vaielnud. Kaebaja väitel oli neil

2006 suvel tegelikuks tegutsemiskohaks Pärnu linn. Sellest asjaolust kaebaja aga maksuhaldurit

teavitanud ei olnud. Seejuures oli kaebaja teadlik sellest, et tema suhtes toimub maksumenetlus

ja on oodata maksuotsust. Seega jäi teave Maksuameti otsuse saabumise kohta kaebuse esitajal

saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu.

25.5. Kohus leiab, et MKS § 54 lõiked 2 ja 6 on kooskõlas PS § 24 lõikega 2. Juriidilise isiku

registriaadressi teadaandmine äriregistri vahendusel kannab just seda eesmärki, et juriidilise isiku

kohta oleks teada kindel aadress, mille kaudu juriidilise isikuga ühendust võtta saab. Teades

tema suhtes toimuvast maksumenetlusest, oleks kaebaja võinud teavitada maksuhaldurit ajutisest

aadressimuudatusest. Kui sellisel juhul oleks maksuhaldur saatnud dokumendid vaid

registriaadressile, oleks tegemist juba hea haldustava rikkumisega. Kaebaja aga maksuhaldurit

teisest aadressist ei teavitanud. Samuti oleks maksuhaldur lähtudes heast haldustavast pidanud

võtma ette täiendavaid samme kaebaja asukoha tuvastamiseks juhul, kui vastustajale oleks

näiteks saadetud lihtkiri tagastatud märkega, et kaebaja ei asu sellel aadressil. Nii möönab kohus,

et teatud asjaoludel võiks maksuhalduri kohustus haldusaktide kättetoimetamisel väljuda MKS

§ 54 lõigetes 2 ja 6 sätestatust. Käesoleval juhul aga neid põhjusi ei esine.

26. Kuna vastustajal puudus alus kaebaja esitatud vaide (kaebuse) menetlusse võtmiseks, ei

olnud vastustajal võimalik hinnata vaiet (kaebust) sisuliselt. Sel põhjusel ei ole ka asjakohased

kaebaja väited, et vastustaja ei ole vaiet (kaebust) sisuliselt käsitlenud ja kohus nende väidete

osas seisukohta ei võta.

27. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et MTA 01.09.2006 otsuses nr 6-1/1991-1 fikseeritud

toiming oli õiguspärane, mistõttu ei tule MTA-d kohustada kaebust (vaiet) uuesti läbi vaatama.

28. Vastavalt MKS § 50 lõikele 2 kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib

maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. MKS § 50 lõike 7

kohaselt teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise kohta menetlustoimingut sooritava

maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Seega oli kaebajal õigus esitada

MTA-le taotlus vaide tähtaja ennistamiseks, millele kohus ka kaebuse käiguta jätmise määruses

tähelepanu juhtis. MKS § 50 lõike 3 kohaselt esitatakse põhjendatud taotlus menetlustähtaja

ennistamiseks kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu

äralangemist. MKS § 50 lõike 4 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest

menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

Kaebaja oleks saanud esitada argumendid haldusakti hilisema kättesaamise kohta kaebetähtaja

ennistamise taotluse põhjendustena. Kaebaja seda aga ei teinud. Nii minetas kaebaja võimaluse

vaide (kaebuse) vastustaja poolt läbivaatamiseks.

29. Kaebaja hilines vaide (kaebus) esitamisega kuus päeva. Kohtuistungil väitis kaebaja

seaduslik esindaja, et maksuotsus saadi kätte umbes sama palju (st kuus päeva) hiljem võrreldes

hetkest, kui see loeti MKS § 54 lõike 6 järgi kättetoimetatuks. Kohus juhib kaebaja tähelepanu

asjaolule, et ehkki kaebajal oli õigus esitada vaie MTA-le 30 päeva jooksul, arvates haldusakti

teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast, olnuks otstarbekam üritada esitada vaie lihtsalt

veidi lühema aja (24 päeva) jooksul. Kolmekümnepäevane kaebamistähtaeg ei tähenda seda, et

vaie või kaebus tuleb esitada tähtaja viimasel päeval. Tegemist on maksimaalse võimaliku

tähtajaga. Arvestades kaebaja väidet, et maksuotsus saadi kätte vaid umbes kuus päeva peale

selle kättetoimetatuks lugemist MKS mõttes ja arvestades seda, et vaide (kaebuse) koostamine

anti kohe ülesandeks vandeadvokaadile, oleks hilisemate probleemide vältimiseks (vaide või

kaebuse tähtaegseks lugemine ja/või kaebetähtaja ennistamine) saanud kaebaja esitada vaide

(kaebuse) mõned päevad varem ilma, et see oleks kuidagi halvendanud tema võimalusi vaide

(kaebuse) ettevalmistamiseks. Reeglina on peale vaide (kaebuse) esitamist võimalik seda ka

täiendada, mistõttu on tihtipeale mõttekas esitada kaebuse või vaide esialgne versioon ära

eelkõige just kaebetähtaja järgmiseks.

30. Menetluskulud

30.1. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude summas 9000 krooni (käibemaks lisandub, so

10 620 krooni) vastustajalt väljamõistmiseks. Kulude spetsifikatsiooni järgi on tegemist

õigusabikuludega. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust

tehti. Kuna otsus on tehtud vastustaja kasuks, siis jääb vastustaja taotlus HKMS § 92 lõike 1

alusel rahuldamata.

30.2. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, seega

kaebajalt menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu.

Kadriann Ikkonen

kohtunik