2-07-3522/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-07-3522

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

2. aprill 2007.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3522 Tsiviilasi KA versus TS elatise nõudes MA ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja TS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

2. aprill 2007.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista TS(S ) elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus KA kasuks tütre MA (isikukood XX) ülalpidamiseks XXX kuni MA täisealiseks saamiseni XXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista TS KA kasuks elatusraha võlgnevus 2007.a jaanuari, veebruari ja märtsikuu eest kogusummas 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni ja kohustada TS selle summa tasuma KA hiljemalt 1. juuliks 2007.

4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TS kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud 29.01.2007 esitas KA hagi TS vastu lapsele elatise suurendamiseks Senine elatis on välja mõistetud TS hageja kasuks Tallinna Linnakohtu 22.09.2004 otsuse kohaselt summas 1200 krooni kuus. Poolte ühine laps on MA, kes on sündinud XXX. Hageja taotles elatise 1800 krooni kuus väljamõistmist tütre ülalpidamiseks XXX. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus maksma elatist 1800 krooni kuus alates

XXX. Peale selle soovis hageja kostjalt jaanuari, veebruari ja märtsi 2007 eest elatist kokku summas 1650 krooni, milles samuti kostja võttis nõude õigeks. Pooled avaldasid kohtuistungil, et nad loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

MAsünnitunnistusest tuleneb, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise 1800 krooni kuus (so minimaalmääras) väljamõistmist alates 01.01.2007. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et TS tuleb välja mõista elatis 1800 krooni kuus KA kasuks tütre MA ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Kuna kohtuistungil leidis kinnitust, et kosja on jaanuari, veebruari ja märtsi 2007 eest juba maksnud elatist igas kuus 1250 krooni (mida kinnitas kostja), siis tuleb nende kolme kuu eest iga kuu osas täiendavalt mõista kostjalt hageja kasuks tütre ülalpidamiseks 550 krooni. Selle summa osas (kokku 1650 krooni) leppisid pooled kohtuistungil kokku, et kostja maksab selle summa ära kolme kuu jooksul.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseadusele oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Raivo Einula Kohtunik