2-06-16222/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ

X

hagi

K. AS-i

vastu

237 153.64

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-06-16222

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ X

hageja esindajad: juhatuse liige T.K. ja volikirja alusel K.T.

kostja: K. AS

esindaja: juhatuse liige A.J.

Kohtuistungi toimumise aeg

15.03.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Maili Pant

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ X hagi K. AS-i vastu osaliselt.

2. Välja mõista K. AS-ilt 131 686.61 krooni (ükssada kolmkümmend üks tuhat kuussada

kaheksakümmend kuus krooni ja kuuskümmend üks senti) OÜ X kasuks.

3. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta 3/5 menetluskuludest K. AS-i kanda ja 2/5

menetluskuludest OÜ X kanda.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. K. AS ning OÜ X sõlmisid 2004. a suulise töövõtulepingu. Tulemuseks, mille hageja pidi

saavutama, oli kostja arendataval kinnistul (Künni 1, Tartu) ridaelamu esise platsi ehitus

(killustikaluse ehitus, unikivi ja äärekivide paigaldus) ning majataguse ala haljastus (tl 33).

2. Majaesise platsi tegemisega alustati 2004. a kevadel. Majataguse haljastuse tegemine jäi

sügisesse, mistõttu lõpetati haljastustööd järgmise aasta kevadel. Vastavalt töö valmimisele

esitati ka arved nr 240022 ja nr 250059 (tl 34).

3. 29.06.2006 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja kokku 237 153.64 krooni –

arvete tasumata jätmisest tuleneva põhivõla 118 576.82 krooni ning viivise 19 161.82

krooni arvest nr 240022 ja 99 415 krooni arvest nt 250059 (tl 4-5). 06.12.2006

hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja kokku 152 040.78 krooni (tl

36).

3.1. Hageja esitas kostjale majaesise platsi ehitamise eest 02.06.2004 arve nr 240022

summas 74 161.82 krooni. Kostja tasus hagejale osaliselt: 25 000 krooni 18.06.2004,

10 000 krooni 22.06.2004, 20 000 krooni 06.07.2004. Kostjal on tasumata 19 161.82

krooni. Kuna kostja on arvet osaliselt tunnustanud, tasudes rahalisest kohustusest

enamuse, on ta aktsepteerinud ka arvel määratud tingimusi, s.h viivisemäära 0,5% iga

viivitatud kalendripäeva eest kuni arve täieliku tasumiseni. Heast majandustavast

tulenevalt ulatub viivisenõue põhivõlani. Kokku on hageja viiviste- ja põhivõlanõue

38 323.64 krooni (tl 34-35).

3.2. Hageja esitas kostjale majataguse platsi haljastuse eest 02.05.2005 arve nr 250059

summas 99 415 krooni. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tasunud. Kostja ei ole

arvet tunnustanud ning tulenevalt hea usu põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivist,

mille suurus tuleneb seadusest (VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1), mitte poolte vahel

kokkulepitus. Arvest nr 250059 tulenev viivisenõue on 14 302.14 krooni. Kokku on

hageja viiviste- ja põhivõlanõue 113 717.14 krooni (tl 35).

4. Arvetes kirjeldatud tööd tehti vastavalt nõuetekohasele kvaliteedile. Ehitusjärelevalvet

teostanud Meelis Rohtmaa korraldusel paigaldas hageja uuesti majaesise platsi kõnnitee

äärekivid. Muid ettekirjutusi ehitusjärelevalve töövõtjale ei teinud. Kasutusloa andmisel

peab vastama kvaliteedinõuetele ka haljastus. Künni 1 ridaeluboksil kasutusluba ei ole,

põhjuseks aga mitte ehituse ebakvaliteetsus, vaid asjaolu, et omanikud ei ole luba

taotlenud. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud lepingutingimustele mittevastavusest

ning ta ei saa enam VÕS § 644 lg-st 1, 2, 3 tulenevalt lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda (tl 59-60).

5. Ehitustööde puhul on tavaline, et koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja

esindaja T.K. ning üks osanikest Jaanus Kalberg püüdsid pärast tööde valmimist korduvalt

koostada vastuvõtmise akti, kuid kostja esindajat ei õnnestunud kätte saada – A.J. ei

ilmunud ehitusobjektile ega vastanud telefonikõnedele. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks

VÕS § 638 alusel, sest vastu võtmata jätmiseks puudus alus (tl 60-61).

6. 16.01.2007 istungil seletas hageja esindaja K.T., et kivid paigaldati 2004. a. Haljastus tehti

2005. a, sest 2004. a tulid sügisvihmad ja haljastust ei saanud teha. Tööde teostamise

tähtaeg oli 2005. a kevad. Töö võeti vastu hiljemalt 02.05.2005. Akti ei ole, sest kostja

esindajat ei saadud kätte (tl 56-57).

7. 15.03.2007 istungil jäi hageja esindaja K.T. 06.12.2006 esitatud nõude juurde. Tööd said

täielikult valmis 02.05.2005. Arved esitati kas kirja või faksi teel. Esimene arve esitati ette,

on võimalik, et kostja tegi ettemaksu. Kui kohus ei pea võimalikuks viivise arvestamist

arvel näidatud määras, siis tuleb kohaldada seaduses sätestatut (tl 77-79).

8. Hageja seaduslik esindaja T.K. seletas 15.03.2007 istungil, et töö tehti ära, kuid akti ei

vormistatud. Hageja esindaja üritas A.J. it kätte saada perioodil 2005. a suvi - sügis. A.J.

oli raskesti kättesaadav, tema kontorisse ei saanud sisse ning telefonile ta ei vastanud (tl

77).

9. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla ja viivised 152 040.78 krooni

ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 59, 61, 82, 86).

KOSTJA SEISUKOHT

10. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Tööd on tegemata, akti ei ole, arved on

esitatud eelnevalt kooskõlastamata (tl 17-18).

11. 16.01.2007 istungil ei vaidlustanud kostja esindaja hageja poolt Künni 1 kinnistul tööde

tegemist ega seda, et esitatud arved kajastavad esialgset hinnakokkulepet. Hagiavalduses ja

arvetes märgitud tööde mahtude suurusjärgud võivad olla õiged. Töö eest jäi tasumata, sest

tööd olid lõpetamata ja kostja poolt vastu võtmata. Tegemata on 30% tellitud töödest,

äärekivide paigaldus ja haljastus. Teatist hinna alandamise ja teostamata tööde kohta ei ole

kostja hagejale esitanud. Tööd tuli lõpetada 2004. a sügisel või 2005. a kevadel,

konkreetset kuupäeva tööde lõpetamiseks ei olnud. Kostja esindaja ei oska öelda, kes töö

lõpetas, osaliselt tegid seda bokside omanikud (tl 56-57).

12. 16.01.2007 istungil tegi kohus kostja esindajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid

ning kohustas teda esitama täiendava kirjaliku vastuse hagi täiendusele, tähtpäevaks

16.02.2007 (tl 57). Kostja kohtu nõudmisi ei täitnud ja teatas ka 15.03.2007 istungil, et ei

soovi kohtule midagi esitada (tl 76).

13. 15.03.2007 istungil vaidles kostja esindaja hagile vastu. Kuna akti ei ole, siis ei ole ka tööd

tehtud. Esimene arve kostjal on, kuid ta ei mäleta, kas ka teine. Arve nr 240022 tasus kostja

osaliselt, sest arvas, et tööd tehakse ära; kostja esindaja tegi heas usus ettemaksu. Kostja

esindaja on käinud objektil, ka 2005. a, ning võis teha ettepaneku likvideerida vaegtööd.

Tööde vastuvõtmisel oli esindaja Meelis Rohtmaa, kostja esindaja ei pea tema tunnistajana

ära kuulamist vajalikuks. Tunnistajana üle kuulatud Jaanus Kalbergi on kostja esindaja

kusagil näinud; kostja esindaja ei väida, et tunnistaja valetab. Pooled ei ole kokku leppinud,

et viivisemääraks on 0,5% päevas (tl 77-81).

KOHTU SEISUKOHT

14. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 2004. a suulise töövõtulepingu

järgmistel tingimustel: hageja poolt saavutatavaks tulemuseks on kostja arendataval

kinnistul ridaelamu esise platsi ehitus ning majataguse ala haljastus; tasu suuruseks on

platsi ehituse eest 74 161.82 krooni ja majataguse ala haljastuse eest 99 415 krooni (tl 7, 8,

33-34, 56).

16. Hageja esitas kostjale 02.06.2004 arve nr 240022 summas 74 161.82 krooni tasumise

tähtpäevaga 17.06.2004 ja 02.05.2005 arve nr 250059 summas 99 415 krooni tasumise

tähtpäevaga 09.05.2005 (tl 7, 8, 34). Kostja on hagejale tasunud esimese arve järgi

ettemaksuna 55 000 krooni, rohkem ei ole kostja hagejale maksnud (tl 9-10, 34, 79).

17. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Hageja leiab, et ehitustööde puhul on tavaline, et koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt (tl 60). Ka kostja esindaja peab vajalikuks töö vastuvõtmist (tl 17, 77).

Seega on hageja tasunõue sissenõutav, kui töö on vastu võetud või loetud vastuvõetuks.

18. Hageja esindaja K.T. leiab, et kogu tellitud töö oli täielikult valmis ning võetud vastu

hiljemalt 02.05.2005 (tl 56, 78); töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks (tl 61). Kostja

esindaja on seisukohal, et tegemata on 30% töödest ning kuna vastuvõtmise akti koostatud

ei ole, ei ole töö kostja poolt vastu võetud ja ta ei pea töö eest maksma (tl 56, 77).

19. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul.

20. Hageja esindaja K.T. väide, et töö võeti vastu hiljemalt 02.05.2005, on tõendamata ning

vastuolus tunnistaja ütlustega. Tunnistaja Jaanus Kalbergi ütluste kohaselt käis tema koos

kostja esindaja A.J. iga objektil 2005. a suvel. Kohal oli veel T.K. ning võis olla ka Meelis

Rohtmaa. Töö oli valmis ja kostja esindaja näitas vaegtöid – parkett oli natuke vajunud ja

prahihunnikud koristamata. Kostja esindaja ütles, et tööd on tehtud ja arveid

aktsepteeritakse, kui vaegtööd on tehtud. Arved olid A.J. il selleks ajaks käes. Vaegtööd

parandati kiiresti, nädala kuni kahe jooksul. Vastuvõtmise akti ei koostatud (tl 80). Kostja

esindaja ei väida, et tunnistaja valetab. Samuti ei eita ta, et tal võib viimane arve käes olla

ning et ta on käinud objektil ja võis teha ettepaneku likvideerida vaegtööd (tl 78, 79, 81).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et iseenesest oli töö tunnistaja kirjeldatud sündmuse

toimumise ajaks valmis, kuid ei vastanud lepingutingimustele. Välistatud ei ole, et töö oli

valmis juba hageja märgitud ajal 02.05.2005, ka kohtule esitatud objektipäeviku väljavõttes

on viimase sissekande kuupäevaks märgitud 26. aprill (tl 40-48, 70-73). Hoolimata kohtu

ettepanekust esitada tõendeid, ei ole kostja esindaja tõendanud oma väiteid, et tegemata on

30% tellitud töödest ja töö valmis kolmandate isikute kaasabil (tl 56, 57). Kuna tunnistaja

ja kostja esindaja poolt objekti koos ülevaatamine toimus 2005. a suvel ja kostjal olid

selleks ajaks käes arved, millest viimane esitati hageja väitel 02.05.2005 (tl 34), ei ole

põhjendatud asuda seisukohale, et kostja võttis töö vastu juba 02.05.2005.

21. Tunnistaja Jaanus Kalberg ei ole pärast 2005. a suve kostja esindajaga kohtunud. Ta on

püüdnud A.J. it telefoni teel kätte saada, saatnud kirju posti teel ning pannud kirju kontori

postkasti. Vastust kirjadele ei ole tulnud (tl 81). Samuti üritas hageja seaduslik esindaja

oma seletuse kohaselt A.J. it 2005. a suvel-sügisel korduvalt kätte saada. Kontorisse ta sisse

ei pääsenud ning telefonile kostja esindaja ei vastanud (tl 77).

22. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks ka ise pärast 2005. a suvel vaegtööde

näitamist võtnud hagejaga ühendust või esitanud pretensioone seoses lepingutingimustele

mittevastava tööga.

23. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida

samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et

kostja esindaja ei käitunud mõistlikult ega hea usu põhimõttest lähtuvalt, kui tekitas

olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik temaga kontakteeruda.

24. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 1 näeb ette,

et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

25. Arvestades, et hageja teostas töid kostja arendataval kinnistul, puudub alus arvata, et kostjal

ei olnud võimalik tööd 2005. a suvel pärast vaegtööde tegemist mõistliku aja jooksul üle

vaadata, võimalikust töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saada ja hagejat sellest

teavitada. Kuna kostja ei ole töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt teatanud, ei või ta enam sellele tugineda.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole alusetult võtnud vastu valmis tööd

mõistliku tähtaja jooksul. Samas ei ole hageja aga kuupäevalise täpsusega suutnud

tõendada, millal toimus töö ülevaatamine ja vaegtööde parandamine ning kostjale kirjade

saatmine ja helistamine, toimiku materjalidest nähtuvalt oli see 2005. a suvel. Seetõttu peab

kohus mõistlikuks lugeda hageja teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuks 2005. a suve

viimasel päeval kalendri järgi, s.o 23.09.2005.

27. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

28. Kuna töö tuleb lugeda vastuvõetuks, on kostjal tekkinud kohustus töö eest tasuda. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 118 576.82 krooni (19 161.82 krooni arve nr

240022 ja 99 415 krooni arve nr 250059 järgi) (tl 11).

29. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

30. Arve nr 240022 tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja viivist arvel näidatud määras,

s.o 0,5% päevas (tl 7, 34). Kohus nõustub kostja esindajaga, et tõendatud ei ole poolte poolt

sellises viivisemääras kokku leppimine (tl 78). Ainuüksi asjaolust, et kostja on osa arvest

tasunud, ei saa järeldada, et ta oli nõus ka seal toodud viivisemääraga. Arve nr 250059

tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja viivist seaduses sätestatud määras (VÕS § 94 lg

1 ja § 113 lg 1 alusel) (tl 35). Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda mõlema arve puhul

viivise arvestamisel seaduses sätestatust.

31. VÕS § 113 lg 1 II kohaselt loetakse viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 7% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit) oli 2% enne 01.07.2005, 2,25% enne 01.01.2006 ja 2,75%

enne 01.07.2006.

32. Tasu muutus sissenõutavaks 23.09.2005, seega tuleb sellest ajast arvestada ka viivist.

Hageja on esitanud viivisenõude hagiavalduse täpsustuse seisuga (06.12.2006) (tl 33, 49,

52), mistõttu lähtub sellest kuupäevast ka kohus. Hageja ei ole oma seadusejärge viivise

arvestuses võtnud arvesse, et VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli enne 01.07.2006

2,75% (tl 52), seetõttu lähtub ka kohus hageja kohaldatud madalamast intressimäärast.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 13 109.79 krooni (99 päeva * 118 576.82

krooni * 9% / 365 päeva + 340 päeva * 118 576.82 krooni * 9,25% / 365 päeva = 2893.69

krooni + 10 216.10 krooni).

33. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg ja viivis 131 686.61 krooni.

34. TsMS § 163 lg 1, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud

jagada

järgmiselt

(võrdeliselt

hagi

rahuldamise

ulatusega):

3/5

menetluskuludest jätta K. AS-i kanda ja 2/5 OÜ X kanda (131 686.61 / 237 153.64 (hageja

esialgne nõue)).

Kohtunik