2-06-36862/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-06-36862

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-36862 Tsiviilasi ExxxxRxxx hagi Axx Kxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: AxxxKxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht teadmata, töökoha aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2007.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista AxxxKxxxxxxt ExxxxRxxx kasuks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus tütar KxxxxxxKxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 04.12.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kunixxxxxxxxxxx.a.

AxxxKxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis 1800 krooni kuus tasuda Exxx Rxxxxpangakontole nr 10102031248004 SEB Eesti Ühispangas hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise summa s.o. 1800 krooni ulatuses.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 02.04.2007.a. kell 15.00 kohtukantselei kaudu.

Menetluskulude jaotus:

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2 (3)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Exxx Rxxx esitas 04.12.2006 kohtule hagiavalduse Axx Kxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Kxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Laps elab koos hagejaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja on kostjaga elanud lahus kolm aastat, ametlikult lahutati poolte abielu alles 15.novembril 2005.a. Lahus oldud kolme aasta jooksul on kostja andnud lapse ülalpidamiseks kokku 1500 krooni. Kostja on lubanud lapsele asju osta, kuid lubadust täitnud ei ole. Kostja lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ei täida, seega pöördus hageja elatisenõudega kohtu poole. Hageja on märkinud oma sissetulekuks lastetoetused. Lapse vajadusteks ühes kuus on hageja märkinud 5800 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni kuus.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid tema töökoha OÜ xxxxxxx aadressil. Kostja on hagimaterjalid 23.01.2007 isiklikult vastu võtnud (tl.12). Hagile kostja vastanud ei ole. Kostja tööandja OÜ xxxxxxx saatis kohtule e-posti vahendusel kostja palgatõendi (tl. 15). Palgatõendi põhjal on kostja sissetulek 2006.a. septembris olnud 5571 krooni ja 2006.a. oktoobris, novembris ja detsembris 6500 krooni kuus.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 14.03.2007.a. Kohtuistungil osales hageja Exxx Rxxx. Kostja Axx Kxxx istungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud (tl.21). Hageja taotles asja lahendamist ilma kostja kohalolekuta.

Kohtuistungil selgitas hageja hagiavalduses toodut lapse kulude osas. Laps Kxxxxxx sõidab xxxxxxxxxxx kooli iga päev kahe bussiga. Kulud transpordile kokku ühes kuus on 1000 krooni. Vald osaliselt hüvitab sõidukulusid. Eluasemekulude arvestamisel jagas hageja elektri ja muud kulud pereliikmete kohta, eluasemekulud lapse kohta on umbes 1000 krooni kuus. Kuna elatakse keskusest eemal, siis laps huvialaringides ei käi kuna puudub sobiv bussiliiklus. Lisakuludena märkis hageja, et lapse tarbeks on neil kodus arvuti ja internet. Samuti kasutab laps mobiiltelefoni. Kohtuistungil vähendas hageja hagiavalduses esitatud elatisenõuet. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni kuus. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kehtestatud elatise alammäärani ning palus kostjalt välja mõista lapsele elatis 1800 krooni kuus. Hageja sõnul oli esialgne nõue suurem, kuna temale teadaolevalt oli kostja palk suurem kui kohtule esitatud palgatõendil. Lisaks palus hageja kohtul kindlaks määrata elatise maksmise kord selliselt, et kostja tasub elatise hageja pangakontole iga kuu 3. kuupäevaks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et asi on võimalik TsMS § 410, § 414 lg.1 alusel lahendada sisuliselt. Kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtuistungile ilmunud ei ole. Kostja pole kohtule teatanud kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest. Kohtu hinnangul on asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitatud ja asi on võimalik sisuliselt lahendada.

3 (3) Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja poolt vähendatuna.

Hageja muutis kohtuistungil esialgselt hagis esitatud nõuet, vähendades väljamõistetava elatise suurust. Hageja taotles mõista välja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus. TsMS § 5 lg 1 alusel lähtub kohus asja lahendamisel nimetatud nõudest.

Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl.7) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on ühine laps Kxxxxx Kxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx.a.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja pole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2006.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude arvestuse. Kohtu hinnangul ei ole kulud ülemäärased ega liialdatud. Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o. 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtule esitatud kostja palgatõendi (tl.15) põhjal nähtub, et kostjal on olemas sissetulek, mis võimaldab tasuda lapse ülalpidamiskulud. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1800.- krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 04.12.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 60 lg 2 näeb ette vanema kohustuse last ülal pidada ka tema täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus elatise PkS § 63 järgi täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtuistungil avaldas hageja, et elatis peaks laekuma tema pangaarvele 3. kuupäevaks. Seega määrab kohus otsuses kindlaks kostjalt välja mõistetava elatise tasumise korra ja tähtaja, lähtudes hageja taotlusest. Kostjal tuleb elatis tasuda hageja poolt avaldatud pangaarvele nr 10102031248004 SEB Eesti Ühispangas hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks.

Arvestades asjaolu, et kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja mõjuva põhjuseta kohtumenetluses osalenud, kohaldab kohus TsMS § 468 lg 1 p 2 analoogiat tagaseljaotsusega ning tunnistab kohtuotsuse osaliselt viivitamata täidetavaks. TsMS § 467 lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus viivitamata täidetavaks tunnistatud osas enne otsuse jõustumist. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o. 1800 krooni osas.

4 (3)

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Pooled ei ole esitanud kohtule andmeid ega taotlusi ka muude menetluskulude kohta.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: / allkiri /

Koopia õige . kohtunik :