2-07-6209/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2007 Haapsalu Tsiviilasja number 2-07- 6209 Menetlus, milles määrus tehakse Ridala Vallavalitsuse avaldus alaealisele A A'ile eestkostja määramiseks Menetlusosalised Avaldaja Ridala Vallavalitsus(TallI mnt. 83, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Läänemaa), esindaja Riina Roosiväli, asjast puudutatud isikud: T T ( ) I A ( ), A A ( ) esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp (OÜ Raudsepa advokaadibüroo Saaremaa osakond Leisi vald, Nõmme küla) Haapsalu Linnavalitsus ( Posti 34, Haapsalu 90504) esindaja Kadi Jalgma Asja läbivaatamise kuupäev 30. märts 2007 Resolutsioon Rahuldada avaldus. Seada eestkoste alaealise A A ( ) üle. Määrata A A'i eestkostjaks , alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest kuni A A'i täisealiseks saamiseni, T T ( ).

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, TallI Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu.

Avaldaja taotlus ja põhjendused Vastavalt esitatud avaldusele on alaealine A A jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Alates tema 9. elukuus on tema eest hoolitsenud vanaema T T. Perioodil 01. november 2002 kuni 31. jaanuar 2007 oli Ridala Vallavalitsuse ja T T vahel sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud. Ema I A lapse vastu huvi ei tunne. Tal on oma perekond. Teine laps sündis märtsis 2007.a.

Ridala Vallavalitsus on seisukohal, et A A'ile tuleks määrata eestkostja, kes sooritaks tema nimel tehinguid.

Eestkostjaks palub vallavalitsus määrata A A'i vanaema T T, kes on selleks andnud oma nõusoleku.

A A ja T T elavad koos ühes majapidamises. A A on vanaemaga harjunud ja nimetab teda emaks. T T on lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud ja tal on võimalik täita eestkostja kohustusi.

Perekonnaseaduse § 92 lg. 3, 95 lg. 4, 97, 98 ja TsMS § 550 lg. 1 p.1 ja 554 järgi taotleb avaldaja A Aile eestkostja määramist. Eestkostjaks palub avaldaja määrata T T.

Asjast puudutatud isik T T on andnud oma nõusoleku tema määramiseks tütretütre A A'i eestkostjaks, mida kinnitas ka kohtuistungil. Kohus on Tatajana Tle selgitanud eestostja seadusest tulenevaid ülesandeid ja piiranguid. Asjast puudutatud isik I A eestkostja määramisele vastuväiteid ei esitanud ja leidis, et lapsel on parem ja turvalisem elada koos vanaemaga. Asjast puudutatud Haapsalu Linnavalitsus Leidis, et alaealine A A ja tema vanaema T T moodustavad perekonna. Nad hoolivad üksteisest ja on teineteisega harjunud. A A'it kasvatab, tema eest hoolitseb ja vajadusel ravib vanaema. Emaga on kontakt vähene. Linnavalitsuse hinnangul ei kahjusta eestkostja määramine lapse huve.

Eestkostetava A A’i esindaja määratud korras , vandeadvokaat Sulev Raudsepp on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige eestkostetava enda huvides.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et

esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 92 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealisele A A'ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on last alates tema 9.elukuust kasvatanud vanaema T T. Ema I Aiga on lapsel kontakt vähene. Ema elab mujal ja tal on oma pere. Vanaema T T ja A A elavad ühes majapidamises ja nad on teineteisega harjunud. Ka arvamuse andmiseks kaasatud Haapsalu Linnavalitsus on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta eestkostetava huvisid ja on vajalik. Linnavalitsuse esindaja on tutvunud nii A A’i ja T T kui ka I A’i koduste tingimustega ja leidnud, et T T korteri olukord on rahuldav. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, et alaealise A A’i eest hoolitseb igapäevaselt, teda kasvatab, õpetab ja vajadusel ravib tema vanaema T T. Laps ja vanaema moodustavad perekonna, nad hoolivad teineteisest ja on teineteisega harjunud, kummalegi on teada teise iseloomuomadused, vajadused, igapäevaelu harjumused jm. Emaga on lapse kontakt vähene. Linnavalitsuse esindaja on kohtunud ka A Aiga ja leiab, et tegemist on eakohaselt arenenud ning võõra täiskasvanuga vabalt ja viisakalt suhtleva lapsega. Perekonnaseaduse § 58 järgi lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10. aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 556 järgi kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlusja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus määras alaealisele A A’ile esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta alaealise huve. Kohus kuulas alaealise ära ka isiklikult, tema ema elukohas. Laps on rahul sellega, et teda kasvatab vanaema. Ta ei soovi vahetada elukohta, kuna tal on ümbruskonnas palju sõpru, ta on sealse elukeskkonnaga harjunud ja tunneb end turvaliselt. Keegi menetlusosalistest Ridala Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata A A'i eestkostjaks vanaema T T, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks tütretütre eestkostjaks /t.l. 9/. Kohus on

veendunud, et T T on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavaga head. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealise huvisid silmas pidades ja asjast puudutatud isikud on antud juhul väikese sissetulekuga (töötud) ja materiaalselt vähekindlustatud isikud, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja 661.

Kohtunik Külli Mõlder /allkiri/