2-07-5246/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2007 Haapsalu Tsiviilasja number 2-07- 5246 Menetlus, milles määrus tehakse Ridala Vallavalitsuse avaldus alaealistele O P ja V P eestkostja määramiseks Menetlusosalised Avaldaja Ridala Vallavalitsus(Tallinna mnt. 83, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Läänemaa), esindaja Riina Roosiväli, asjast puudutatud isikud: E R ( ) L P ( ), O P ( ) ja V P ( esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp (OÜ Raudsepa advokaadibüroo Saaremaa osakond Leisi vald, Nõmme küla) Kohila Vallavalitsus ( Vabaduse 1, Kohila 79801) Asja läbivaatamise kuupäev 30. märts 2007 Resolutsioon Rahuldada avaldus. Seada eestkoste alaealiste O P ( ) ja V P ( ) üle. Määrata alaealiste O P ja V P eestkostjaks , alates eestkoste määramise kohtumääruse tegemisest kuni laste täisealiseks saamiseni, E R ( ).

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema laste kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetavate huvidest.

Menetluskulud jätta riigi kanda. Määrus saata välja menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest,

Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu.

AVALDAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud avaldusele on alaealisi O P ja V P alates 2001 aastast kasvatanud vanaema E R. Perioodil 29. jaanuar 2001 kuni 31. jaanuar 2007.a. oli Ridala Vallavalitsuse ja E Ri vahel sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud. Ema L P ei ole suuteline lapsi enda juurde võtma, kuna perekonnas on veel X last ja ta kasvatab neid üksi. Samuti ei käi laste ema tööl, kuna viimane laps on liiga väike. Seoses sellega on O ja V P jäänud vanemliku hoolitsuseta.

Ridala Vallavalitsus on seisukohal, et O ja V P’ile tuleks nende varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja, kes sooritaks nende nimel tehinguid.

Eestkostjaks palub vallavalitsus määrata laste vanaema E R’i, kes on selleks andnud oma nõusoleku. O P, V P ja E R elavad koos ühes majapidamises. E R on laste eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud ja tal on võimalik täita eestkostjaks määramisega seotud kohustusi.

Perekonnaseaduse § 92 lg. 3, 95 lg. 4, 97, 98 ja TsMS § 550 lg. 1 p.1 ja 554 järgi taotleb avaldaja O ja V P’ile eestkostja määramist. Eestkostjaks määrata E R.

Asjast puudutatud isik E R on andnud oma nõusoleku tema määramiseks tema tütre laste O ja V P eestkostjaks, mida kinnitas ka kohtuistungil. Kohus on E R’ile selgitanud eestostja seadusest tulenevaid ülesandeid ja piiranguid. Asjast puudutatud isik L P oma avalduses Ridala Vallavalitsusele /t.l. 13/ eestkostja määramisele vastuväiteid ei esitanud. Asjast puudutatud Kohila Vallavalitsus Nõustus, et O ja V P eestkostjaks peaks olema nende vanaema E R. Laste ema L P ei ole halva majandusliku olukorra ning elamistingimuste tõttu suuteline tagama laste piisavat heaolu. Eestkostetavate O ja V P esindaja määratud korras , vandeadvokaat Sulev Raudsepp On seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eestkoste seadmine on vajalik eelkõige eestkostetavate enda huvides. Osalised on ise rahul, mingeid vaidlusi ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 92 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ alaealistele O ja V P’ile eestkostja

määramiseks. Avalduse kohaselt on laste hooldamisega alates 2001. aasta jaanuarist tegelenud nende vanaema E R. Ema L P ei ole suuteline lapsi enda juurde võtma, sest tal on peres veel X last ja ta kasvatab neid üksi. Laste ema ei käi tööl, sest viimane laps on veel väga väike. Vanaema E R ja lapsed O ja V P elavad ühes majapidamises ja vanaema on laste eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud. Ka asjas arvamuse andmiseks kaasatud Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta eestkostetavate huvisid ja on vajalik. Ema L P kasvatab üksi X alaealist last. Elamistingimused on kesised. Kuna ema juures ei ole piisavalt ruumi , viibib tütar enamiku ajast isapoolse vanaema juures . L P on pere noorima lapsega kodus. Vallavalitsus ei esitanud vastuväiteid ka eestkostja isiku suhtes. Perekonnaseaduse § 58 järgi lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10. aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 556 järgi kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Kohus määras alaealistele O ja V P esindajaks advokaadi, kes on seisukohal, et eestkostja määramine ei kahjusta alaealiste huve ja on vajalik. Kohus kuulas alaealised ära ka isiklikult, kohtuistungil. Lapsed on rahul sellega, et elavad vanaema juures. Nad ei soovi praegusest kodust lahkuda, sest seal on nende sõbrad ja nendele meeldib seal. Keegi menetlusosalistest Ridala Vallavalitsuse taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Ridala Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata O P ja V P eestkostjaks vanaema E R, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks tütretütarde eestkostjaks /t.l. 7/. Kohus on veendunud, et E R on oma isikuomadustelt ja võimetelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavatega on head. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 97 järgi on eestkostja lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohutatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju;

5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. TsMS § 172 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna eestkoste määramine on toimunud eelkõige alaealiste huvisid silmas pidades ja asjast puudutatud isikud on antud juhul väikese sissetulekuga (vanaema töötu, ema lapsehoolduspuhkusel) ja materiaalselt vähekindlustatud isikud, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526, 554, 557 ja 661.

Kohtunik Külli Mõlder /allkiri/