2-06-17084/15 · 2-06-17084/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-06-17084/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Keywords

AI generated

inventor exploitation of an invention contractor liability contractor's lien inventive step open innovation

AI generated

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

30.märts 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-06-17084

Tsiviilasi

L

K

’a

taotlus

Lääne-Virumaa

Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing J.P , reg.kood xxxx, asukoht Paljassaare tee

27, Tallinn 10313,

esindajad volikirja alusel T R (isikukood xxxx) ja J P

(isikukoodxxxx).

Kostja: L K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel Monica Meristo, isikukood xxxx,

asukoht Tallinna tn. 15, Rakvere linn 44306, Lääne-Virumaa.

Kohtu

Kohtuistungi toimumise aeg

istungi toimumise aeg

14.03.2007.a.

Istungil osalesid

hageja esindajad, kostja ja kostja esindaja.

Resolutsioon:

Resolutsioon: hagi rahuldad

hagi rahuldad

hagi rahuldada osaliselt.

a osaliselt.

Välja mõista L

Välja mõista L K ’alt (isikukood

’alt (isikukood

’alt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) Osaühingu J.P

) Osaühingu J.P

) Osaühingu J.P (reg.kood

(reg.kood

(reg.kood xxxx

xxxx

xxxx, asukoht

, asukoht

Paljassaare tee 27, Tallinn 10313

Paljassaare tee 27, Tallinn 10313) kasuks ja varalise kahju katteks

kasuks ja varalise kahju katteks

kasuks ja varalise kahju katteks 4 936 (neli tuhat

936 (neli tuhat

üh

üheksasada kolmkümmend kuus) krooni ja 95 senti.

eksasada kolmkümmend kuus) krooni ja 95 senti.

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse

30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise päevale järgnevast

päevale järgnevast

päevale järgnevast päevast.

päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud .

Poolte vahel oli 01.03.2005.a. sõlmitud tööleping nr. 22, mille järgi kostja töötas alates

01.03.2005.a. müüja-operaatori ametikohal hagejale kuuluvas tanklas asukohaga Lääne-

Virumaa Saksi vald Moe küla. Tanklas müüdi lisaks kütusele ka mitmesuguseid toidu- ja

tööstuskaupu. Kostjaga sõlmitud töölepingu p. 9.1. kohaselt oli kostja nõustunud täieliku

materiaalse vastutusega tema süülise käitumisega tööandjale põhjustatud kahjude eest.

Lisaks oli kostjaga sõlmitud kollektiivse materiaalse vastutuse leping, mille järgi kolm

müüja-operaatorit, sealhulgas kostja, võtsid endale kollektiivse materiaalse vastutuse neile

usaldatud vara ja muude väärtuste säilimise eest. 01.12.2005.a. viidi Moe tanklas läbi

inventuur, millega tuvastati puudujääk summas 39 495 krooni ja 67 senti nii kütuse kui ka

muu, enam kui 100 liiki kaupade osas. Kostja osales inventuuri tegemisel, allkirjastas

inventuuri tulemused ja 02.12.2005.a. kirjutas tööandjale võlakirja VÕS § 30 tähenduses

kohustusega tasuda tekitatud kahju osas proportsionaalselt 13 165 krooni ja 22 senti.

Töösuhe lõpetati kostjaga tema soovil 13.12.2005.a. 08.03.2006.a. teatas kostja, et keeldub

võlakirjas lubatud summa maksmisest. Hageja leiab, et kostja vastutab kollektiivse

materiaalse vastutuse lepingu alusel vastavalt TööK §-le 1281, ja palub kostjalt 13 165 krooni

ja 22 senti välja mõista.

Töövaidluskomisjoni

otsusega

hageja

avaldus

rahuldati.

Lääne-Virumaa

Töövaidluskomisjoni otsust vaidluses ei tekkinud, sest kostja pöördus sama vaidluse

läbivaatamiseks kohtusse. Seega on kohtu menetluses pooltevaheline seni lahendamata

vaidlus.

II. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

ageja esindaja

ageja esindaja T.Rohtla

T.Rohtla

T.Rohtla selgitab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning

hageja palub hagi rahuldada. Kostja töötas hageja juures Moe tanklas müüja-operaatorina

alates 01.03.2005.a. Poolte vahel oli sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse leping.

30.11.2005.a. läbiviidud inventuuri tulemusena avastati tanklas puudujääk nii kütuse kui

ka muu tanklas müügil olnud kauba osas kokku summas 39 495 krooni ja 67 senti

Konkreetset kahjutekitajat hageja ei tuvastanud. Kostja väited puudujäägi kunstliku

tekitamise kohta ei ole tõendamist leidnud. Kostja oli kohustatud kontrollima kauba

tegelikku kogust ja võrdlema seda saatelehtedega. Kostjal oli see võimalus olemas ja seda

tõendab kostja enda kinnitus, et tõi kauplusest kaupa juurde, et ei tekiks vahesid. Kuna

lisaks kostjale töötas tanklas veel müüja-operaatoreid, siis oli nende kõigiga sõlmitud

kollektiivse materiaalse vastutuse leping, mille kohaselt kollektiiv vabaneb vastutusest vaid

juhul, kui tuvastatakse konkreetne kahju tekitaja või tehakse kindlaks, et töötajad ei ole

süüdi kahju tekkimises. Kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus kontrollida vastastikku

tööd väärtuste hoidmisel, müümisel, tutvuda väärtuste liikumise ja jääkide aruannetega,

samuti nõuda inventuuri läbiviimist. Kostja pole tööandjalt kordagi soovinud selle lepingu

osas täiendavaid selgitusi ega teinud ettepanekuid väärtuste täiendvaks kontrolliks.

Puudujäägi korral ei pea tööandja varalise vastutuse kohaldamiseks tõendama kollektiivi

liikmete süüd, kui kollektiivi liikmetega on sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse leping.

Sellisel juhul kollektiivi liikmete süüd eeldatakse. Töötajatega oli sõlmitud kollektiivse

varalise vastutuse leping. Lepingud on kahepoolsed. Tööandja ei saa sundida allkirjastama

kollektiivse varalise vastutuse lepingut, kui töötaja sellega nõus ei ole. Tunnistaja Ü.M

ütlusi ei saa lugeda tähtsust omavaiks, kuna ta on ühe töötaja, V.P elukaaslane ega saa sel

põhjusel anda objektiivseid ütlusi. Tema väited puudujäägist teadmise ja tanklas oleva

töökorralduse kohta pärinevad samuti abikaasalt. Ü.M käis tanklas vaid oma elukaaslase

juures, temaga ei olnud sõlmitud töölepingut. Kui V.P Ü.M ’le seal mingeid ülesandeid teha

andis, oli see vaid tema vastutusel. Seda tegi V.P oma volitusi ületades ning rikkus sellega

jämedalt oma töökohustusi. Tunnistaja ise kinnitas, et naised helistasid talle. Seega ei

saanud ta töökorraldusi J.P ’lt, vaid neid andsid tankla teised töötajad. Kuna J. P asus

Tallinnas, ei käinud ta iga päev kohapeal asja kontrollimas. Hageja möönab, et perioodil

01.07.-31.08.2005.a. töötas tanklas G.S asemel ka kostja tütar, kuid tema kollektiivse

varalise vastutuse lepingut ei sõlminud. Kostja ega teised töötajad ei nõudnud ametliku

inventuuri teostamist ei asendaja tööle tulekul ega ka tema töölt lahkumisel. Oli töötaja

kohustus nõuda inventuuri enne lepingule allakirjutamist. Seega on neil kohustus vastutada

tekkinud puudujäägi eest. Hageja esindaja Rohtla selgitab, et R.O töötamine 2004.a. suvel

antud asjaga seotud pole. Kui R.O ära läks, siis oli teiseks kandidaadiks tõesti Tiina

Kanglen, aga teised klienditeenindajad leidsid, et neil on oma kanditaat L.K . Tema asus ka

tööle. Töögraafik oli märgitud kalendrisse. J.P oli ühel kuul graafikus, kuid töötajate soovil

ta reaalselt tööl ei käinud. On õige, et J. P kandis andmed arvutisse Tallinnas ja andmed

edastati temale telefoni teel. Ei ole õige, et töötajad laoseisu ei teadnud. Tegelikult töötajad

said ka müüki kontrollida. Oli juhus, kus J.P sisestas kaupa valesti, siis talle kohe helistati

tanklast, et siin on viga. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja puudujääk summas 13 165.

22 krooni kostjalt välja nõuda. Puudujäägi summa on jagatud kolme töötaja vahel ja selle

summaga puudujäägist on L.K nõus olnud. L. K andis allkirja, et ta on teadlik puudujäägist

ja ta on nõus selle summa hüvitama. Seda nõusolekut käsitleb hageja võlakirjana VÕS § 30

tähenduses. L. K on ise öelnud, et nad käisid poest kaupa juurde ostmas, et ei tekiks vahet.

Hageja esindaja J.P

Hageja esindaja J.P seletab, et kollektiivse varalise vastutuse leping oli sõlmitud

esimest korda ja ainult nende isikutega, kes kostja tööle asumisel töötasid. Leping

sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel, lepingu sõlmimine on vabatahtlik. Leping on

allkirjastatud. Sellest järeldub, et kõigil töötajaist oli õigus nõuda inventuuri tegemist

vahetult enne seda, kui leping sõlmiti, kuid seda pole soovitud. J. P selgitab, et temal ei

olnud Ü.M ’ga mingeid kontakte. Tankureid parandasid selle ala spetsialistid tellimuse

alusel.

Kostja esin

Kostja esindaja

daja

daja seletab, et kostja asus tööle märtsis 2005.a. Peale tööle asumist

vormistati kollektiivne varalise vastutuse leping tema, V.P ja G.S ’ega. Tanklas inventuuri

läbi ei viidud. Tööandja väitis, et oli töötaja õigus seda nõuda, kuid töötaja ei tea oma õigusi.

Viimane inventuur oli 2004.a. Eraldi mingit materiaalse vastutuse lepingut kostjaga ei

sõlmitud. Kuigi kõik kolm klienditeenindajat asusid tööle eri aegadel, sõlmiti kollektiivse

varalise vastutuse leping 2005.a. märtsis. Kui ka väidetakse, et kostja tööle asumisel oli kõik

korras, ei ole seda tõendatud. Isegi kui leiti uus töötaja, oleks materiaalse vastutuse lepingu

puhul tulnud ikkagi teha inventuur. Ei ole teada, millal see puudujääk tekkinud on. Peale

kolme töölepingu alusel töötava töötaja töötas kostja töötamise ajal seal ka teisi isikuid,

kellega materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud ei olnud. Puudujäägi tekkimise aeg on

täpsustamata. On teadmata, kas üldse puudujääki oli. Kauba liikumist jälgis J.P ja tema

sisestas andmed ka arvutisse. Andmed sisestati Tallinnas, kohapeal tegelesid asjaga

klienditeenindajad. Andmete täpsustamiseks oleks töötajal pidanud olema võimalus oma

müügi väljaprintimiseks. Selline võimalus puudus. J.P töös avastati eksimusi ja segadust

kaubaga, kuid töötajad seda parandada ei saanud. On ebanormaalne, et kaupa jälgitakse

kusagilt mujalt. J.P ’sse suhtuti kui ülemusse ja temale räägiti või talle teatati kõigist

probleemidest. Põhiline puudujääk oli kütuses, aga on selgusetu, kuidas see tekkida võis.

Mõõtmisi tehti mõõdulindiga, uuemat tehnikat polnud. Taatleja on väitnud, et iga

kütusekoguse saabumisel kaob 100 liitrit tonni pealt. Kaup oli tanklas lahtiselt. Kaubale oli

ligipääs kõigil, ka R.O l, kellega juba varasemalt pahandusi oli. Töötajad isegi ostsid kaupa

poest juurde, aga ikka oli õlut suurtes kogustes puudu. Kuna ei ole puudujäägi tekkimise

aeg täpsustatud ja ei ole tõendatud, kelle süül puudujääk tekkis, siis ei ole alust hagi

rahuldada ega kostjalt seda summat välja mõista. Võlaõiguslikul alusel ei oma esitatud

võlakiri mingit tähtsust.

Kostja ise

Kostja ise seletab, et kui tema tööle läks, siis mingit inventuuri ei tehtud. G ütles, et

siseinventuur on tehtud, et kõik on korras. Seda, et on olemas materiaalne vastutus, seda

kostja teadis. Lepingud sõlmiti kõigi kolmega korraga, töö ajal, J.P oli tööandja esindaja.

Mida kollektiivne materiaalne vastutus tähendab, seda ei seletatud. Töö toimus vahetustega.

Kostja ütleb, et suvel töötas tanklas ka tema tütar V K , kes asendas G.S ’t tema puhkuse ja

haiguse ajal. Kauba läbimüüki kohapeal arvutis kontrollida polnud võimalik. Töö toimus

selliselt, et kaup sisestati arvutisse Tallinnas, saatelehed faksiti sinna, kohapeal kontrolliti

vaid kauba kogused. Side pidamine J.P ’ga toimus telefonitsi. 2005.a. sügisel inventuuri

tegemisel kutsuti teda kodunt välja, aga miks inventuuri tehti, seda ta ei teadnud.

Tunnistaja Ü.M

Tunnistaja Ü.M ütluse kohaselt töötas tema Moe tanklas 2005.a. suusõnalise

kokkuleppe alusel J.P ’ga. Ta parandas tankureid, samuti aitas kütust mõõta. Tankurid

läksid tihti katki. Naisterahvad helistasid, kui abi vaja oli. Niikaua, kui abikaasa seal töötas,

sai käidud tal abiks. Töö eest ei makstud, tööl käis abikaasa, temale maksti. Alates

detsembrist 2005.a. ei ole enam abiks kutsutud. Kütuse mõõtmine käis mõõdulatiga. Tuli

ronida redeliga tsisternide peale ja mõõta metallist mõõtelindiga kütuse taset. Kütuse

mõõtmine oli abikaasa töö, kuid naisterahvas ei suuda metallsõrestikul ronida. Kogus

arvestati tabeli alusel, millimeetrid tuli võtta eraldi. Mõõta seal valesti ei saanud.

Mõõtmiseks oli tsisterni tsentris väike ava, sealt kütust kätte ei saanud. Kütust sai kätte

vaid püstolist. Vahepeal oli tanklas emal abiks ka M M , tema müüs leti taga kaupa - kõike,

mis seal oli, maiustused, õlid, bensiinitarbed. Kaup oli vaja arvutisse sisestada. Tütar käis

abiks V.P ja J.P suusõnalisel kokkuleppel. Ema tegi siis ühe vahetuse ja tütar teise. Tütar

oli siis 17 aastat vana. Tunnistaja ütleb, et kuna seal müüakse alkoholi ja tubakatooteid, siis

tema oli kohal kui lapsevanem. Tunnistaja möönab, et polnud tema asi, kes tanklas töötas,

kuid kuna kedagi polnud panna, siis tehti 48 tundi, sest muidu oleks pidanud tankla kinni

panema. Tütar käis ema asendamas, ema võttis tütrelt vahetuse üle ja kontrollis tütrel

jäägid üle. Tunnistaja ütleb, et tema andmeid arvutisse ei sisestanud kordagi, seda tegi tütar

või abikaasa. Päeva müüki oli vaja kontrollida seetõttu, et näha, mida on müüdud ja mis

kaup maha läheb. Kaup pidi klappima, aga ei klappinud. Abikaasa käis poest õlut ja alkoholi

juurde ostmas, kuna tanklas oli kaupa puudu. Arvutist andmeid välja printida ei olnud

võimalik. Enne oli väljatrüki võimalus, aga see võeti ära. Aga müüja peab saama kontrollida

kauba liikumist. Müüja kauba hetkemomenti ei näinud, kaup müüdi maha ja siis hakati

alles otsima kaupa. Mitu korda oli juttu, et näidud arvuti andmetega ei lähe kokku.

III. Kohtuotsuse põhjendus.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tunnistaja ütluse ja hinnanud toimikus

olevaid ja tõenduslikku tähtsust omavaid dokumentaalseid tõendeid, t u v a s t a s:

1) kostja töölepingu nr. 22 alusel täielikku materiaalset vastutust kanda ei saa.

Kostjaga on tööleping nr. 22 sõlmitud tööle asumise päevast 01.03.2005.a., määramata ajaks

ja katseajaga kuni 30.06.2005.a. Töötaja kohustused on kirjeldatud töölepingu p.-s 7, mille

kohaselt kostja muu hulgas pidi vastutama materiaalselt tema kasutusse antud

materiaalsete väärtuste eest, suhtuma hoolikalt tööandja poolt temale hoidmiseks või

teisteks eesmärkideks antud materiaalsetesse väärtustesse ja võtma tarvitusele kõik tema

poolt abinõud kahju vältimiseks, koheselt teatama tööandjale kõigist asjaoludest, mis

ohustavad temale usaldatud tööandja materiaalsete väärtuste säilimist. Töölepingu p. 9.1.

järgi kannab töötaja täielikku materiaalset vastutust tema poolt süülise käitumisega (s.o.

tahtlikult või ettevaatamatuse, hooletuse tõttu) tööandjale põhjustatud kahjude eest.

Töökoodeks annab tööandjale õiguse sõlmida töötajaga individuaalse varalise vastutuse või

kollektiivse varalise vastutuse lepingu. Nii individuaalse varalise vastutuse kui ka

kollektiivse varalise vastutuse kohaldamisel töötajate süüd eeldatakse.

TööK § 128 lg. 1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust

nende süü läbi ettevõttele, asutusele ja organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses 1)

kui töötaja ning ettevõtte vahel on vastavalt paragrahvi lg. 2 sõlmitud kirjalik leping selles,

et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks

antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Seega kohustab seadus tööandjat

individuaalse varalise vastutuse lepingu sõlmimisel kindlaks määrama, millise vara

allesoleku töötaja peab tagama. TööK § 128 lg. 2 kohaselt on lubatud sõlmida kirjalikke

lepinguid täieliku varalise vastutuse kohta ainult nende (18 aasta vanuseks saanud)

töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad tööd, mis on vahetult seotud neile üle antud

materiaalsete väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, väljastamise, veo või kasutamisega

tootmisprotsessis. Kostja ühena kolmest töötas müüja-operaatorina, kes vahetult oli seotud

kolmele tanklas töötavale müüja-operaatorile üle antud kauba müügi ja väljastamisega.

Seega oli kostja küll õige isik, kellega materiaalse vastustuse leping sõlmida, kuid

töölepingus nr. 22 ei ole piiritletud, milline vara talle oli üle antud ja millise vara ja

väärtuste säilimise eest ta peab vastutama.

2) kostja vastutab kollektiivse varalise vastutuse lepingu alusel, mis kostjaga on

sõlmitud töölepingu nr. 22 lisana. Kollektiivse varalise vastutuse leping võidakse sõlmida

TööK § 1281 lg. 2 alusel töötajatega, kes teevad ühiselt mõnda liiki tööd, mis on seotud neile

antud vara hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega, kui ei ole

võimalik piiritleda iga töötaja varalist vastutust ja sõlmida temaga vastavat lepingut. Kuna

Moe tanklas oli tegemist kolme isikuga, kes ühiselt tegelesid neile üle antud sama kauba

müügiga, on nendega, s.h. kostjaga, sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse leping. Poolte

ja tunnistaja ütlustest tuleneb, et tanklas töötati vahetustes, kütus oli samas mahutis, muu

kaup samas müügiruumis. Seega polnud praktiliselt võimalik vastutuse individuaalselt

piiritlemine selliselt, et igale töötajale ainult tema vahetuse ajaks piiritletud kaupa eraldada

ja omaette müügitingimusi luua ning hagejal oli õigus sõlmida TööK § 1281 järgi kollektiivse

varalise vastutuse leping, määratledes millise vara säilimise eest kollektiiv vastutab.

Kostjaga sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse lepingus on selgitatud kollektiivse

materiaalse vastutuse olemust ja ka seda, et lepingut ei vormistata uuesti, kui kollektiivist

lahkuvad üksikud töötajad või kui kollektiivi võetakse uusi töötajaid. Tööandja omakorda

kohustus looma kollektiivile tingimused materiaalsete väärtuste täieliku säilimise

tagamiseks, väärtuste liikumise ja jääkide õigeaegseks arvestamiseks ja aruandluseks,

rakendama õigeaegselt abinõud selgitamaks ja kõrvaldamaks põhjused, mis takistavad

kollektiivil tagamast väärtuste säilimist, välja selgitama isikud, kes on süüdi kahju

tekitamises ning nende vastutusele võtmiseks seadusega sätestatud korras. Kahju

hüvitamise

aluseks

sätestab

leping

materiaalse

kahju,

mis

on

tekitatud

inventeerimisnimestikus kinnitatud puudujäägina ning kahju jaotatakse kollektiivi liikmete

vahel proportsionaalselt töötatud ajale ajavahemikus viimasest inventuurist kuni kahju

tuvastamise päevani.

Seega on lepingus kirjas kollektiivi liikmete õigused ja kohtus ei tuvastatud nende

rikkumist. Kollektiivi liikmed, sealhulgas kostja, said võtta vastu materiaalseid väärtusi ja

võisid vastastikku kontrollida tööd väärtuste hoidmisel ja müümisel, võtsid osa inventuuri

läbiviimisest. Samas lubasid V.P ja kostja töötada ja toimetada tanklas oma lastel ja

lähedastel isikutel, ilma et nad oleksid nõudnud lepingu sõlmimist või varalise vastutuse

piiritlemist. Sellega jättis kostja täitmata oma lepingust tuleneva kohustuse rakendada

omapoolsed abinõud vara säilimise tagamiseks.

Kollektiivse materiaalse vastutuse olulisim tagajärg ongi kahju hüvitamine. Kuna

töötaja vastutab materiaalsete väärtuste säilimise eest, siis on ta kohustatud hüvitama nii

puudujäägi kui ka vara riknemisega või muul viisil tekitatud kahju. Kollektiiv vabaneb

varalisest vastutusest, kui kollektiivi töötajad ei ole kahju tekitanud või kui tehakse

kindlaks konkreetne töötaja, kes kollektiivi koosseisus kahju tekitas. Vara säilinud ei ole.

Seega väljendub kollektiivi liikmete süü selles, et nad ei kindlustanud hageja vara säilimist.

Hagejal on õigus eeldada kostjate süüd ja ta ei pea tõendama kostjate töökohutuste

rikkumist. Vastutusest vabanemiseks peab kostja teiste seas tõendama, et ta ei ole

puudujäägi tekkimises süüdi. Selliseid tõendeid esitatud ei ole Kostja sõnutsi oli talle

varalise vastutuse kohaldamine teada. Tööandja pole konkreetse töötaja süüd tuvastanud.

See ei selgunud ka kohtuliku uurimise käigus. Järelikult vastutavad kollektiivi kõik liikmed

ja proportsionaalselt tariifsele kuupalgale ning tegelikult töötatud ajale ajavahemikus

viimasest inventuurist kuni kahju avastamise päevani ja pole põhjendatud kostjat

vabastada vastutusest kollektiivse varalise vastutuse lepingu alusel.

Samas nähtub inventuuri aktidest, et viimane inventuur, mis tehti enne kollektiivse

materiaalse vastutuse lepingu sõlmimist, toimus 30.11.2004.a. Sel ajal ja pärast seda

töötasid aga kuni kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu kostjaga sõlmimiseni nii G.S

kui ka V.P . Uus inventuur tehti aasta hiljem. Sellest aastasest perioodist töötasid G.S ja

V.P kolm kuud kauem kui kostja. Esitatud arvestus kostjate vastutuse osas 1/3

kahjusummast ei ole kooskõlas kollektiivse varalise vastutuse lepinguga ega ka TööK

sätteiga. Kostjalt nõutav summa proportsionaalselt tema töötatud ajale saaks olla 9 873

krooni ja 90 senti.

3) kollektiivse varalise vastutuse leping sõlmitakse tööandja ja kollektiivi kõigi

liikmete vahel. Kuna kollektiivse varalise vastutuse leping on kahepoolne, siis eeldab see, et

tööandja on omalt poolt kohustatud looma ja tagama töötajatele kaupade hoiuks ja

säilitamiseks nõutavad tingimused, korraldama inventuuride tegemise, võtma tarvitusele

abinõud vältimaks kõrvaliste isikute juurdepääsu materiaalsetele väärtustele. Kohtu

arvates tööandja vastav tegevus jäi tõendamata. TsMS § 230 kohaselt peab pool tõendama

oma väiteid või vastuväiteid. Kohtuliku arutelu käigus selgus, et töötajad pidasid

ülemuseks J.P , kes tegelikkuses asus Tallinnas ega viibinud Moel. Samas ei lükanud J.P

ümber kostja väiteid, et teda teavitati kõigist probleemidest, ega ka Ü.M ütlusi suuliste

kokkulepete kohta V.P ’’i ja Ü.M ’ga. Oli tööandja otsustada, kuidas ta töö Moe tanklas

korraldas, et tagada tööandja kohustus vältida teiste isikute ligipääsu materiaalsetele

väärtustele, mis olid üle antud töötajate kollektiivile. Asjaolu, et tööandja esindaja J.P elab

ja töötab mujal, ei ole arvestatav. Kahju kindlaksmääramisel peab juhtkond kontrollima

kõiki asjaolusid, küstlema töötajaid ja vajadusel kasutama spetsialistide abi. Selliseid

dokumentaalseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Poolte ja kostja ütlustest tuleneb, et

perioodil, mil tuvastati puudujääk, töötas tanklas isikuid, kellega täieliku materiaalse

vastutuse lepingut ei olnud sõlmitud. Tunnistaja ütluse kohaselt töötas tanklas nt. alaealine

M.M , kes vahetult tegeles kauba müügiga. Seadus ei sätesta võimalust ega erandit, et

alaealine võib tegelda kauba müügiga isa-ema pilgu all. Kuid M.M ’ga polekski saanud

lepingut sõlmida, sest TööK § 128 kohaselt ei või täieliku materiaalse vastutuse lepingut

sõlmida alla 18-aasta vanuse isikuga. 01.07.2005.a. sõlmitud tööleping V K ’aga tõendab, et

viimane töötas tanklas tähtajaga kuni 31.08.2005.a. Seega oli tööandjale teada, et kahju

tekkimise perioodil töötasid ja toimetasid tanklas materiaalselt vastutavate isikute

lähedased, kuid sellise olukorra lõpetamiseks tööandja midagi ette ei võtnud.

4) TööK § 130 kohaselt tuleb kohtu poolt hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse

kindlaksmääramisel arvestada mitte ainult tekitatud varalist kahju, vaid ka tegelikku

olukorda, milles kahju tekitati. Asja materjalidest nähtub, et tööandja ei võtnud tarvitusele

täiendavaid meetmeid vara säilimise tagamiseks ning ei taganud töökorraldust, mis

võimaldanuks vara allesolekut pidevalt kontrollida. Samuti on tõendatud, et kaupluses ei

tehtud enne kollektiivse varalise vastutuse lepingu sõlmimist inventuuri. Kuna tulenevalt

TööK § 130 lg. 1 tööandja ei loonud kõiki tingimusi, mis olid vajalikud väärtuste täieliku

säilimise tagamiseks, siis tuleb hüvitamisele kuuluva kahju ulatust kostja osas vähendada

poole võrra ehk summale 4 936 krooni ja 95 senti.

5) kostja esindaja viited R.O töötamisele 2004.a. ei puutu asjasse, sest tema

lahkumisel inventuur tehti ja tema oma puudujäägi ka hüvitas, tema edasine töötamine ja

ligipääs varale jäi tõendamata. R.O ’ga lõpetati tööleping 24.02.2005.a., seega enne kostja

tööle asumist. Nagu nähtub Eesti Haigekassa andmeist viibis R.O töövõimetuslehel alates

03.12.2004.a. kuni 31.01.2005.a. ja kuni töölepingu lõpetamiseni enam kassasse ei saanud.

Kostja esindaja väiteist, mis puudutavad arvutitööd (arvuti jamab, arvuti kadus tagant ära),

ei tulene, et see oleks saanud põhjustada puudujääki. Ei leidnud tõendamist, et töötajad ei

omanud ülevaadet kauba seisust ja liikumisest, sest kostja enda jutust tuleneb, et Gennadi

sõnul siseinventuur oli tehtud ja mingit puudujääki polnud. Kostja esindaja ja tunnistaja

kinnitasid, et töötajad käisid kaupa juurde ostmas. Järelikult oli teada, miks pidi käima

poest kaupa juurde ostmas. Tunnistaja ütluse kohaselt kütuse mõõtmisel eksida ei saanud.

Kui tanklas avastati J.P poolt Tallinnas tehtud kannete ebatäpsused, siis pole võimalik

järeldada, et töötajatel kauba seisule ligipääs puudus. Vastupidine jäi tõendamata. Kahtlus,

kas puudujääki üldse oli, on ümber lükatud inventuuri läbiviimise aktiga ja töötajad on

inventuuriakti allkirjastanud.

6) vastupidiselt hageja väitele leiab kohus, et kostja poolt inventuuri aktile allkirja

andmine tõendab vaid seda, et kostja on saanud oma õigust teostada ja inventuuri juures

viibida. Allkirjaga inventuuriaktil kinnitab kostja, et talle on teada inventuuri tulemus.

Sellist allkirja ei saa käsitleda kahju hüvitamiseks nõusoleku andmisena. Töök § 129

kohaselt töötaja võib tööandjale tekitatud kahju ka vabatahtlikult hüvitada, kuid töötaja

palgast summa kinnipidamiseks peab olema töötaja kirjalik nõusolek. Sellist nõusolekut ei

ole.

Hageja viidatud VÕS § 30 lg. 1 sätestab, et „Leping, millega lubatakse kohustuse

täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu, on võlatunnistus“. VÕS § 30 lg. 2 kohaselt „Kohustatud isiku poolt

antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“.

Nõue kohtule ei ole esitatud VÕS sätete alusel, vaid töökoodeksi sätteist lähtuvalt, mistõttu

VÕS § 30 kohaldamisele ei kuulu.

Kohus tuli järeldusele, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb

välja mõista hageja kasuks ja varalise kahju katteks 4 936 krooni ja 95 senti. Kuna pooled

menetluskulude nõudeid kohtule ei esitanud, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TööK § 1281, 130 sätteid ja juhindus Riigikohtu

lahendi 3-2-1-57-00 selgitustest ning TsMS §-de 230, 441- 442, 632 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 03. juunil 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega

03. juunil 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega

03. juunil 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures V

Ringkonnakohus 02. 05. 2008.a otsustas:

Tühistada Viru Maakohtu 30.03.2007 otsus tsiviilasjas nr.2-06-17084 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

Nooremreferent I.Golubev

2-06-17084/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text