2-06-19487/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-19487 Tsiviilasi VM’u hagi RPvastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 27.märts 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VM Kostja RP RESOLUTSIOON

1. Rahuldada VM’u hagi põlvnemise tuvastamiseks täielikult ja elatusraha saamiseks osaliselt.

2. Lugeda tuvastatuks, et VMu AM põlvneb RP

3. Mõista välja RP VM’u kasuks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus A M ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas on tagatiseta viivitamata täidetav hagejale hädavajalikus ulatuses.

5. Hageja VMu kohtukulud jätta pooles (1/2) ulatuses kostja RPkanda.

6. RPkohtukulud jäävad tema enda kanda. Poolte kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda.

7. Riigilõiv, mille tasumisest hageja elatise hagi esitamisel oli vabastatud, mõista välja riigituludesse kostjalt RP.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva Tsiviilasi nr 2-06-19487

jooksul, kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA HAGI PÕHJENDUSED

esitas VM hagi RPvastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejal kooselust kostjaga AM. Kostja ei nõustunud vabatahtlikult perekonnaseisuametisse minema ja ennast lapse isana sünniakti kandma. Hageja soovib kostjalt samuti välja mõista elatis 3819 krooni kuus alates lapse sündimisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt kanti lapse sünniakti lapse isa eesnimi hageja ütluste järgi, isa perekonnanimeks märgiti hageja perekonnanimi.

Kostja kohtuistungil tunnistas põlvnemise tuvastamise nõuet täies ulatuses ja elatise nõuet osaliselt. Kostja oli nõus tasuma elatist 2000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. AM sünniakti kannet isa kohta tehtud ei ole. Hageja ja kostja ei olnud omavahel abielus. Hageja sünniakti kanti lapse isa eesnimi hageja ütluste järgi, isa perekonnanimena kanti sünniakti hageja perekonnanimi. Vastavalt PKS § 43 lg-le 3 eelnimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast.

Hageja taotlusel kohus määras asjas DNA ekspertiisi. viidi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi Tartu talituses läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Vastavalt ekspertiisi aktile tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada RP(uuritud mehe) bioloogilist isadust AM (uuritud laps) suhtes. Ekspert GT annab arvamuse, et antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 2.6*109. Tõenäosus, mille kohaselt RP saab olla AM bioloogiline isa (isaduse tõenäosus) on 99,9999990 %.

Kostja nõustus ekspertiisi tulemusega ja võttis kohtuistungil hagi selles osas õigeks. Eeltoodu alusel tuleb VMu hagi lapse kostjast põlvnemise tuvastamiseks rahuldada.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli kuni 31.12.2006 1500 krooni ja alates 01.01.2007 1800 krooni.

Hageja on esitanud lapse kulude arvestuse, mille kohaselt hageja kulutab tütre ülalpidamisks koos maksetega korteri eest 5305 krooni kuus, seega kummalgi vanemal tuleb tasuda 2902,50 krooni. Kostjalt nõutava elatise suuruse on hageja saanud, lisades lapse tegelikule kulutustele tulumaksu 24 %, mida hageja on kohustatud saadavalt elatusrahalt maksma.

Kostja leidis, et hageja taotletud elatis on ülemäära suur, see ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Hageja soovib osta kalleid asju. Kostjal muid sissetulekuid peale töötasu 7348 krooni kuus ei ole, tal on ka laenukohustusi ning tema sissetulekud ei võimalda elatist lapsele taotletud suuruses maksta. Kostja töötab , töökoht ei võimalda lisasissetulekute teenimist. Kostja leiab, et on suuteline maksma elatist 2000 krooni kuus. Kostja esitas kohtule palgalehed, mille kohaselt kostja töötasu on 8910 krooni bruto. Samuti kostja esitas oma igakuuliste kohustuste nimekirja, mille kohaselt kostjal on mitmeid järelmaksukohustusi kokku, kahjutasu hüvitamise kohustus

150 kr. ja õppelaen. Hageja sissetulekuks on vanemapalk 5000 kr bruto ja peretoetused 300 krooni kuus. Hageja väidetel tuleb tal samuti tasuda eluasemelaenu ja autoliisingut. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale korteriomand Tallinnas, kostja nimele kinnisvara registreeritud ei ole.

Kohus leiab, et hagiavalduse kohaselt hageja poolt lapsele tehtavad kulutused ühes kuus ei ole ilmselt vastavuses hageja enda majanduslike võimalustega. Hageja sissetulek kuus brutopalgana moodustab hagiavalduses märgitu kohaselt 5300 krooni, hagiavalduse kohaselt kulutab hageja lapse ülalpidamiseks koos kulutustega eluruumile (pool kommunaalkuludest,s.o. 600 kr) 5305 krooni. Hageja on lapse vajalikeks kulutusteks arvestanud hoidja tasu 700 krooni, toiduks 1300 krooni, ravimassaažile 330 krooni, mänguasjadele 500 krooni, ravimitele 200 krooni, hügieenivahenditele 850 krooni, arsti visiitideks 150 krooni ja riiete ostmiseks 725 krooni. Seega hageja kulutab kogu oma sissetuleku lapse ülalpidamiseks, mida kohus ei pea reaalseks.

Kohus ei loe lapse hädavajalikeks kulutusteks tasu hoidjale. Hageja kinnitusel ta tööl ei käi, hoidja kasutamine on seega hageja, mitte lapse vajadus. Hageja kinnitusel laps Alisia Metsallik on terve laps, erivajadusi tal ei ole. Põhiline terviseprobleem on allergia, mis tingib ravikreemi ja vitamiinide ostmise vajaduse. Kuna kohalikes apteekides müüdavad vitamiinid lapsele ei sobi, tellib hageja vitamiine Venemaalt, mis on kallis. Samuti hageja kavatseb võtta lapsele masaažikuuri, see ei ole lapsele hädapäraselt vajalik, kuid on üldiselt kasulik. Massaažikuur maksab ca 4000 krooni, hageja jagas selle summa aasta peale. Kohus leiab eeltoodu alusel, et ei ole põhjendatud arvestada lapse püsikulutustena kulutusi eraarstile ja ravimassaažile. Eraarsti tasulistel vastuvõttudel käimine on hageja enda valik, lapsega on võimalik käia tasuta visiitidel perearsti juures. Samuti on ebareaalne, et lapsele ei leita sobivaid vitamiine meie kaubandusvõrgust, lisaks ei ole kohtu hinnangul usutav, et 7 – 8 kuune terve laps vajab pidevalt suurel hulgal vitamiine. Küsitav on vajadus osta alla aastasele lapsele mänguasju 500 krooni eest kuus. Hageja esitas hagi lapse esimesel elukuul, kohtu arvates ei ole tõepärased kulutused vastsündinud lapse toidule 1300 krooni. Inimlikult on mõistetav hageja soov võimaldada lapsele parimat, kuid vanema sellist soovi ei saa aluseks võtta lapse tegelike vajaduste hindamisel. Kohus märgib, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Sellest tulenevalt määratakse elatusraha suurus menetluse aja seisuga ning arvesse ei võeta tulevikus tekkivaid võimalikke kulutusi.

Hageja on elatise summa määramisel ekslikult lähtunud tulumaksust 24 %. 2006.a. oli tulumaks

23 %, 2007.aastal on see 22 %. Kohus võtab elatusraha suuruse määramisel arvesse hageja kohustust tasuda saadud elatiselt tulumaksu.

Kõike eeltoodut arvesse võttes, samuti võttes arvesse lapse vanust asja menetlemise ajal ja asjaolu, et kostja on hageja nõuet lapsele elatise maksmiseks osaliselt tunnistanud summas 2000 krooni, kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igakuuliselt 2500 krooni alates lapse sünnist .

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et seadusega kehtestatud elatise miinimum on hädavajaliku ulatuse arvestuses mõistlikuks suuruseks. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (s.h. eksperdikulu).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisajas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja esitatud kahest nõudest kohus rahuldas põlvnemise tuvastamise nõude täielikult ning elatise nõude osaliselt, vähendades hageja taotletud summat ca 1/3 võrra. Seoses põlvnemise tuvastamise nõudega on hageja tasunud riigilõivu 1000 krooni ja ekspertiisitasu 3600 krooni. Eeltoodust lähtudes ning arvestades, et kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule nõustunud kandma ekspertiisi tasu pooles ulatuses, peab kohus õiglaseks panna hageja kantud kohtukulud pooles ulatuses kostja kanda ning jätta poolte kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv elatusraha nõudelt, mille tasumisest hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu seaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud. TsMS §

129 lg 2 kohaselt on hagihind ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna kohus mõistis kostjalt välja 2500 krooni kuus, siis riigilõivu aluseks olev hagihind on 9x 2500 = 22 500 krooni. Riigilõiv sellelt summalt on 1500 krooni.

Heli Käpp Kohtunik