2-05-19252/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. märts 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-05-19252 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1414/05) Kohtuasi N G hagi V G vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja N M Kostja V G Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2007.a Istungil osalenud isikud Hageja N M

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V G elatis tütre M G, sünd 25.02.1995.a, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 27.10.2004.a 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni N M kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

4. Välja mõista V G riigituludesse riigilõiv summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Anda V G tähtaeg riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks (Rahandusministeeriumi konto nr 2210237788606 Hansapangas või konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900078583) 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral esitada tasumist tõendav dokument Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20. märtsil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 I Hagiavalduse sisu

Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt pooled olid abielus alates 25.03.1994.a kuni 12.06.2001.a. Abielust on tütar M. Laps elab koos hagejaga ja on täielikult tema ülalpidamisel. Kostja pole kunagi osutanud hagejale materiaalset abi alaealise lapse ülalpidamisel. Hageja on sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kokkuleppele kostjaga jõuda pole võimalik. Igakuiselt lapse ülalpidamiseks on vaja: kooli toiduraha 20 krooni/päev – 400 krooni kuus, kodu toiduraha – 1200 krooni, koolitarbed – 450 krooni, hügieenitarbed – 250 krooni, mänguasjad – 150 krooni, korteri ja kommunaalteenuste tasumine – 400 krooni, riided ja jalatsid – 3000 krooni/kvartalis (miinimumkulutused), kuna riideid ei osteta lapsele iga kuu, vaid hooajati, ja see moodustab 1000 krooni/kuus. Nõnda moodustavad alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulutused 3850 krooni. Hageja keskmine sissetulek moodustab 3190 krooni kuus. Lastetoetus 300 krooni igakuiselt. Kostja sissetulek ei ole hagejale teada. Hageja täidab oma vanema kohustuse täiel määral, kuid kostja hoidub kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale. Perekonnaseaduse § 60 lg 1, 61 lg 2, 4 ja 70 lg 2 alusel palub hageja välja mõista kostjalt alaealise lapse M G ülalpidamiseks hageja kasuks 1345 krooni alates 27.10.2004.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni ning välja mõista kostjalt kohtukulud hageja kasuks.

II Kostja vastus Erinõude korras Venemaa Kingisepa Linnakohtus ülekuulatud VG tunnistas hagi (tl 27-28), kuid ei ole nõus hagi summaga ega elatise väljamaksmise alguse tähtajaga. Hageja poolt märgitud summa ei ole tema jaoks vastuvõetav, kuna tema keskmine kuupalk moodustab 4500 – 5000 rubla. Kuni 2006. aastani tema osutas oma endisele abikaasale süstemaatiliselt materiaalset abi lapse ülalpidamisel. Peale selle viibis laps iga nädalavahetus tema juures. Oma vastuväiteid dokumentaalselt kinnitada ei saa, aga abikaasale lapse ülalpidamiseks raha üleandmise fakti võib kinnitada tema ema.

III Hageja vastus kostja vastuväitele 26.09.2006.a esitas hageja vastuse kostja vastuväitele (tl 36), milles kinnitab, et pärast abielu lahutamist laps igakuist materiaalset abi isalt saanud ei ole. Selle aja jooksul on mõni kord pühade ajal I edastatud lapsele kogu G perelt kingitusi, s.o vanaemalt ja vanaisalt. Hageja vaidleb kostja väidetele vastu, et laps oli iga puhkepäeva koos isaga. Kostjal on luba Narva käimiseks, kuid tütre juures ei ole kordagi käinud. Tütrel aga ei olnud kuni 2006.a märtsini viisat Venemaa piiri ületamiseks. Alates 2006.a märtsist külastas laps mõne korra I surmavalt haiget vanaema V G, kes suri 01.06.2006.a. Vanaema surmast said nad teada vanaisalt, isaga pole tütar kuni käesoleva ajani kokku saanud. Hageja nõuab igakuist elatise väljamõistmist alates 27.10.2004.a summas 1345 krooni. Andmed kostja palga kohta ei ole tõepärased, kuna palgatõendit esitatud ei ole. Kogu selle aja on hageja tütart kasvatanud ja ülal pidanud üksinda ja arvab, et tal on täielik õigus nõuda elatist ajast, mis on märgitud eelpool.

IV Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde. Soovib välja mõista kostjalt alaealise lapse M G ülalpidamiseks elatise summas 1345 krooni alates 27.10.2004.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2001.a lahutati hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu. Peale abielu lahutamist kostja ei ole osutanud materiaalset abi lapse ülalpidamiseks. 01.10.2005.a hageja sissetulek moodustas 3190 krooni kuus. Töötuks jäi alates detsembrist 2006.a. Töötu abiraha ei saa.

3 Materiaalset abi kostja ei ole osutanud. Kostja isa teatas hagejale telefoni teel, et kostja maksab elatist, kuid millisele arvele, hageja ei tea. Raha hageja saanud ei ole.

Kostja, kellele Vene Föderatsiooni pädev kohus teatas asja arutamise aja ja koha, et ilmunud kohtuistungile, dokumentide üleandmise teatises on märgitud, et V G ei soovi osaleda protsessis.

IV Kohtu põhjendused

Kuulanud ära hageja, olles tutvunud VF pädeva kohtu materjalidega, hageja vastusega kostja vastuväidetele ning toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja ja tütar on Eesti kodanikud ning elavad Eesti Vabariigi territooriumil. Kostja on VF kodanik ja elab selle territooriumil.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades § 30 lg 2 kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 2690 krooni, alates 01.01.2006.a. on 3000 krooni ja alates 01.01.2007 on 3600 krooni, millest pool on hageja ja pool kostja kanda.

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist hagi esitamise ajal seadusega sätestatud miinimumsummas, mis on vähem 2006.a ja 2007.a ettenähtust.

Kostja on nõus last ülal pidama, kuid mitte hageja poolt nõutud 1345 krooni ulatuses, samuti ei ole ta nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja sissetulek käesoleval ajal on umbes 5000 rubla kuus, mis ei võimalda tal maksta elatist summas 1345 krooni.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii

4 endale, kui lapsele. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohase, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes.

Kohus arvestab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, samuti tasub ta tema eest kommunaalteenuste eest ning muud kulud. Hageja jäi töötuks alates detsembrist 2006.a, töötuabiraha ei saa, saab lastetoetust summas 300 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta kui tihti ja missugustes summades ta osutas materiaalset abi oma tütrele kuni 2006.aastani, seepärast on tema väited vabatahtlikust abist tütrele paljasõnalised ning need ei ole millegagi tõendatud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seega on PkS § 70 lg 2 alusel põhjendatud välja mõista elatis alates 27.10.2004.a.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades lapse vajadusi ja poolte varanduslikku seisundit mõistab V G välja elatist lapse M ülalpidamiseks 1345 krooni igakuiselt alates 27.10.2004.a N M kasuks.

Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Kohtu selgitused

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejalt hädavajalikus ulatuses.

PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TssMS § 459).

VI Menetluskulud

Hageja esitas kohtule hagi 01.11.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja.

Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Enne 01.01.2006. kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Antud hagihinna suurusest lähtudes (1345 krooni x 12 kuud = 16140 krooni) tuleb tasuda riigilõivu 1250 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

5 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Kohtunik Geete Lahi