2-06-35655/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-35655 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi A. K. hagi A. K. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: A. K., isikukood . Kostja: A. K., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg 19. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: A.K. Kostja: A. K.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Rahuldada A. K. hagi.

Muuta Narva Linnakohtu 24.05.2004.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt A. K.´lt hageja A. K. kasuks poeg ., sünd. .., ülalpidamiseks alates 27.11.2006.a. kuni 31.12.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 krooni ning alates 01.01.2007.a. igakuiselt 1800 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. märtsil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 03.11.2003 otsusega oli abielu kostjaga lahutatud ja talt oli välja mõistetud minu kasuks elatisraha poeg I., sünd ..a, ülalpidamiseks 650 krooni iga kuu. Sama kohtu 24.05.2004 otsusega oli kostjalt minu kasuks väljamõistetud elatisraha poeg Ilja ülalpidamiseks suurendatud kuni l250 kroonini. Perekonnaseaduse § 61 lõike 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. (Perekonnaseadus § 61 lg 3 ). Kuna poolte poeg Ilja läks kooli, on tema vajadused kasvanud. Pojal on kindlaks tehtud tõsised terviseprobleemid, tal on diagnoositud allergia ja silmanägemise häire. Poeg on arvel Tallinna Silmakliinikus doktor Mari Levini juures ja talle on tehtud kaks silmaoperatsiooni. Ees ootab järjekordne silmaoperatsioon (kõõrdsilmsus). Peale operatsioonide käib hageja pojaga regulaarselt uuringutel selles Tallinna haiglas. Kõik need sõidud Tallinna haiglasse on seotud täiendavate kulutustega, kuna poeg ei kannata välja pikki sõite bussis ja hageja on sunnitud rentima sõiduauto. Poeg kannab prille, mille keskmine maksumus on 550-600 krooni. Pojal on vajalik pidevalt võtta allergiavastaseid ravimeid, mille maksumus on keskmiselt kuus 200 krooni. Poeg õpib Vanalinna Riigikoolis. Seoses kooli kaugusega tuleb pojal kooli jõudmiseks kasutada linna liinibussi, mille ühe sõidusuuna maksumus on 6 krooni. Keskmiselt kulub ühistranspordi peale kooli jõudmiseks 100 krooni kuus. Poja kodusele toitlustamisele on vaja keskmiselt 1000 krooni kuus. Koolis saab poeg ühte tasuta hommikusööki ja ühte tasulist lõunatoodet, kuna ta käib pikapäevarühmas. Sellise lõunatoote maksumus on kuus 114 krooni. Igal aastal viib hageja poja puhkama. 2004.aastal puhkati temaga Viljandi pansionaadis 5 päeva, 2005.aastal oldi Rakvere pansionaadis Kadrina 10 päeva, 2006.aasta suvel oldi nädal aega ekskursioonil Sankt-Peterburgis. Kulutused igal reisil olid vähemalt 3 000 krooni. Hageja soovib pojale anda head kasvatust, mistõttu püüab ta igati, et laps külastaks näituseid, kinoteatrit, linnaüritusi. Poeg tegeleb spordiga — lauatennisega. Tennistetundide eest tuleb maksta 45 krooni kuus. Õppimiseks ostis hageja pojale arvuti, väärtusega 13 737 krooni, arvutilaua väärtusega 950 krooni, raamaturiiuli. Pärast abielu lahutamist kostjaga ostsis hageja laenu võtmise teel korteri, kus ta pojaga elab. Käesoleval ajal maksab hageja pangale tagasi selle korteri eest keskmiselt 1500-1600 krooni kuus. Ühtlasi kannab hageja kulutusi korteri hooldamises, keskmiselt teeb see 700-1100 krooni kuus. Võttes arvesse eelloetletud poja vajadusi, leiab hageja, et ta vajab kuus 3 600- 4000 krooni. Kostja töötab elektrijaamas, tema kuupalk on 7-8 tuhat krooni. Teisi ülalpeetavaid peale poolte poega I. kostjal ei ole. Hagejapalk on tunduvalt väiksem kostja omast. Hageja leiab, et kostjal on võimalus maksta elatisraha poeg Ilja ülalpidamiseks 1800 krooni kuus.

Hageja palub suurendada elatise määra, mis oli välja mõistetud Narva Linnakohtu 24.05.2004 otsusega kostjalt A. K. hageja kasuks poeg Ilja, sünd 08.07.1999 ülalpidamiseks 1250 krooni pealt 1800 kroonini alates käesoleva hagiavalduse esitamisest ning mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 1200 krooni.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja haginõudeid.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid ning oli nõus elatise määra suurendamisega. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Narva Linnakohtu 24.05.2004.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1250 krooni kuus hageja kasuks kuni poja I. ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Lapse vajadused suurendasid. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja töötab, saab palka, lapsetoetust ning kostjalt elatist summas 1250 krooni. Kostja töötab, saab palka. Kostja on töövõimeline, võib toetada oma last.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 27.11.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 27.11.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik