2-06-12175/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-12175 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi M. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes.

Hageja: M. T., . Hageja esindaja: Ljudmila Andrejeva, 19.03.2007.a volikiri Kostja: A. T., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg 20. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: M. T. Hageja esindaja: Ljudmila Andrejeva Kostja: A. T.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa, Malle Fedina

Resolutsioon Rahuldada M. T. hagi A. T.i vastu osaliselt. Mõista kostjalt A. T. välja hageja M. T. kasuks poeg A. T., sünd. .., ülalpidamiseks alates 17.05.2006.a. kuni 31.12.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni ning alates 01.01.2007.a. kuni lapse täisealisuseni elatusrahana igakuuliselt 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Arvestada kohtuotsuse täitmisel kostja poolt välja makstud hageja kasuks poja ülalpidamiseks alates 01.05.2006.a. kuni 28.02.2007.a. elatise summas 10000 (kümme tuhat).

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. märtsil 2007.a kell 15.30 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on lahutatud 13.04.2006.a. Pooltel on ühine laps A.T., sünd. . Abielusuhted kostjaga lõppesid septembris 2005.a. Kostja on alates juunist 2005.a lapse ülalpidamiskohustusest täielikult kõrvale kaldunud. Kostja sõnadest teab hageja, et kostjal on püsiv ja hästi tasustatud töö ning ta teeb endale kallihinnalisi oste. Samas ei soovi kostja oma lapse ülalpidamiseks vahendeid leida. Hageja töötab kaupluses müüjana j tema keskmine palk on 2636 krooni kuus, mille põhjuseks on see, et laps on sagely haige ja ta on sunnitud lapsega koos töövõimetuslehel oelma, mille tagajärjel saab hageja kätte vaid osa palgast. Hageja perekonna sissetulek moodustab koos lapsetoetusega 3000 krooni kuus. Kui võtta arvesse kommunaalteenuseid, lapse toidukulusid koolis ja kodus, igapäevaseid vajalikke kulutusi, samuti lapse hooajarõivaste ja –jalatsite soetamist, siis hageja sissetulek on suurema osa kulude katteks ebapiisav. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt mitte vähem kui 4000 krooni kuus. Hagejale osutavad materiaalset abi hageja vanemad. Peale selle on hageja sunnitud sageli raha laenama. Hageja materiaalne olukord ei võimalda tal lapsele isegi hädavajalikumaid toiduaineid ja asju soetada, mis on lapse täisväärtuslikuks füüsiliseks ja vaimseks arenguks ülimalt tähtsad. Laps põeb teatud vormis vaimuhaigust ning koolipsühholoogi soovitusel pöördus hageja arsti nõuande saamiseks Ahtme Haigla psühhiaatri poole. Lapse läbivaatuse tulemusel suunas arst poja uuringutele Tartu higlasse. Juunis 2006.a sõitis hageja koos pojaga suunamiskirja alusel Tartusse, mis oli samuti seotud oluliste rahaliste kulutustega. Poeg peab tarvitama pidevalt ravimeid, kuid rahapuuduse tõttu ei suuda hageja neid vajalikus koguses välja osta. Psühhiaatri sõnust vajab poeg tõsist ravi. Lisaks ravile vajab laps häid vitamiine, tugevdatud ja täisväärtuslikku toitu ning pidevaid positiivseid emotsioone. Selleks peab koos lapsega külastma teatrit, käima loomaaias ja ekskursioonidel, kuulama head muusikat. Kõik see nõuab olulisi kulutusi, kuid kostja keeldub nendes osalemast, hageja aga omalt poolt ei suuda seda kõike endale lubada. Peale selle, soetas hageja järelmaksuga pesumasina ja köögipliiti, kuna need asjad olid pere jaoks hädavajalikud. Igakuiste maksete summa moodustab 6 kuu jooksul, vastavalt laenukohustustele, 1350 krooni, kusjuures esimese sissemakse tegemiseks võttis hageja laenu 2000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja osa lapse ülalpidamiskuludes, mida on ta suuteline tasuma, võiks moodustada 3000 krooni kuus. Arvestades hageja materiaalset olukorda on hageja võimeline eeltoodud kulude summast tasuma 1000 krooni. Perekonnaseduse § 61 alusel palub hageja mõista kostjalt välja tema kasuks lapse . .i ülalpidamiseks elatis summas 3000 krooni igakuiselt.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja hagiavaldusega nõus ning ei tunnista haginõudeid. Kostja väitel täidab ta käesoleva ajani oma ülalpidamiskohustust poja . suhtes. Nimelt aga annab ta hagejale raha, ostab pojale mitmesuguseid asju, suhtleb pojaga jne. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (perekonnaseaduse § 49). Hageja märkis oma hagis, et lapse ülalpidamiseks on vaja 4000 krooni, kostjalt aga palub hageja mõista välja elatis poja ülalpidamiseks 3000 krooni. Kostja leiab, et hageja ja kostja kohustused poja suhtes peavad olema võrdsed. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjale on arusaamatu mille alusel palub hageja mõista elatis suuremas summas. Kostja on nõus maksma elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde ning palus mõista kostjalt elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni igakuiselt ja arvestada poolte varalist olukorda ning seda, et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud on 4000 krooni igakuiselt. Samuti palus hageja arvestada seda, et alates 15.05.2006 kuni 31.01.2007.a oli hagejale kostja poolt makstud elatis summas 10000 krooni.

Kohtuistungil jäi kostja oma vastuses toodud vastuväidete juurde ning palus võtta arvesse seda, et ta maksis hagejale elatis summas 1000 krooni igakuiselt alates septembrist 2005.a. Ta on nõus maksma hagejale elatis miinimummäärases.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Hageja ja kostja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtet kinnitades, et ta annab hagejale poja ülalpidamiseks raha 1000 krooni igakuiselt. .. kontoväljavõte kohaselt saab ta töötasu ja päevaraha. Ta sai ajavahemikul 01.09.2006- 19.03.2007 töötasu, päevaraha ja puhkusetasu kokku summas 85 476 krooni, s.o. sai keskmiselt 12 210,85 krooni kuus.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

Kulutuse laste ülalpidamiseks ühes kalendrikuus, mille vanemad peavad kandma ühiselt vastavalt oma varalistele võimalustele, põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et erivajadustega lapse tarbimiskulutused linnas vanusegruppi puhul 7-13 aastat on ühe kuu ülalpidamiskulu 2256 krooni.

Kohus on seisukohal, et hageja liialdas kulutuse suurus 8-aastase poja ülalpidamiseks ühes kalendrikuus.

Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline, töötab ja saab töötasu. Ta on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 17.05.2006.a

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) 49, 50, 61 lg 1-4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440- 442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 ;RLS § 22 lg 1 p 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik