2-06-19654/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-19654 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi S.J. hagi . M. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: S. J., isikukood . Hageja nõustaja: Vladimir Ozerov, 19.03.2007.a volikiri, ik . Kostja: N. M., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg 22. veebruar 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: S. J. Hageja nõustaja: Vladimir Ozerov Kostja: N. M.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Rahuldada S. J. hagi.

Muuta Sillamäe Linnakohtu 09.05.1994.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt N. M.´ilt hageja S. J. kasuks tütar I. J.n, sünd. ..a., ülalpidamiseks alates 27.07.2006.a kuni 31.12.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 krooni ning alates 01.01.2007.a. igakuiselt 1800 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. märtsil 2007.a kell 15.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Sillamäe Linnakohtu 09.04.1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-114 on võetud ära vanemlikud õigused N. M.'lt tütre I.J. sünd. ., suhtes. Seoses seega, et 25.02.2004.a vastu võetud Perekonnaseadus ja sellest tulenevalt riigilõivuseadus ning konsulaarseadus muutmise seadus (RT I, 14, 15.03.2004.) kohaselt § 1 eelnimetatud seadust Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmised muudatused: " (4) igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära; ja kohaselt § 4 eelnimetatud seadust käesolev seadus jõstub 60. päeval Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates". Hageja ülalpidamisel on N. M. tütar I. J. sünd. ..a, seepärast elatusraha suurus võib olla vähemalt 1 500 krooni Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 60, § 61 lg 1, 2, 3,4 ja §

Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnistanud kostja haginõudeid ning palus kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil palus hageja muuta Sillamäe Linnakohtu 09.05.1994.a kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra ning mõista kostjalt välja elatis tütre ülalpidamiseks summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka.

Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid ning oli nõus elatise määra suurendamisega. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Narva Linnakohtu 09.05.1994.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses ¼ miinimumpalgast kuus hageja kasuks kuni tütre I. ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et lapse vajadused suurendasid. Hageja tahab muuta elatise suurust ja elatise välja mõista PkS sätete alusel. Perekonnaseaduse jõustumiskuupäev on 01.01.1995. PkS § 136 kohaselt nõutakse enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel

nõude esitamisest alates. Käesoleva seaduse paragrahv 71 sätet kohaldatakse ka enne selle seaduse jõustumist tekkinud alimentide (elatise) võlgnevuse suhtes.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja töötab, saab miinimumpalka ja lapsetoetust summas 300 krooni igakuiselt. Kostja töötab, ta sai 2006.a. töötasu keskmiselt 4556,75 krooni kuus. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja toetama oma last.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 27.07.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja esitas hagiavaldus 27.07.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik