2-06-33348/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-33348 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

J. Z… hagi I. N. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: J. Z., isikukood . Kostja: I.N., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg

19. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: J.Z. Kostja: . N.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Rahuldada J. Z. hagi.

Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 23.11.1992.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista I. N.´ilt elatis J. Z. kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) krooni igakuiselt poeg A. . sünd. ..a., ülalpidamiseks alates 08.11.2006.a kuni A.N.täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. märtsil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt J. Z. (edaspidi hageja) ja I. N. (edaspidi kostja) abielust on sündinud . poeg A. N. Kohtla-Järve Linnakohtu 23.11.1992 otsusega tsiviilasjas nr Al-80 on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks elatis poja A. N. ülalpidamiseks suuruses ¼ kõikidest sissetulekuallikatest, kuid ei ole vähem kui 1/6 kehtestatud kuupalga alammäära igakuiselt, alates 13.11.1992 kuni poja täisealiseni, s.t. kuni ..a. Hageja ja kostja poeg A. N. elab pidevalt hageja juures ja on täielikult hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Hagejal on praegu raske materiaalne seisund. Vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele nr 190370 on hageja töövõime kaotuse protsent - 40%. Hagi esitamisel töötas hageja OÜ-s Kyyrix ning tema keskmine nettopalk oli 2 147,50 krooni. Hageja ülalpidamisel on samuti teine laps - see on tütar L. Z.(isikukood .). Lapse vajadused kasvavad igapäevaga, ning hageja ei ole võimeline üksi rahuldama kõiki lapse materiaalseid ja hingelisi vajadusi. Perekonnaseaduse §50 lgl kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekonnaseaduse §61 lg3 alusel võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt Perekonnaseaduse §61 lg4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 3,4 palub hageja mõista kostjalt elatis summas 1500 krooni kuus hageja kasuks poja Andrei Nizamovi ülalpidamiseks.

Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 16.11.2006.a, kuid kirjaliku vastuse ei ole kohtule esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil vähendas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja elatis summas 1200 krooni igakuiselt. Ta selgitas, et 2006 aasta jooksul sai ta elatise 700-900 krooni ulatuses kuus. Hageja selgitas, et kostja lahkus töölt oma soovil septembris 2006.a.

Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid ning oli nõus elatise määra suurendamisega. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohtla-Järve Linnakohtu 23.11.1992.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses ¼ miinimumpalgast kuus hageja kasuks kuni poja A. ülalpidamiseks.

Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et lapse vajadused suurendasid. Hageja tahab muuta elatise suurust ja elatise välja mõista PkS sätete alusel.

Perekonnaseaduse jõustumiskuupäev on 01.01.1995. PkS § 136 kohaselt nõutakse enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Käesoleva seaduse paragrahv 71 sätet kohaldatakse ka enne selle seaduse jõustumist tekkinud alimentide (elatise) võlgnevuse suhtes.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja töötab, saab palka ja pensioni. Kostja ei tööta. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja toetama oma last.

TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1200 krooni alates 08.11.2006.a

PkS § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja esitas hagiavaldus 08.11.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik