2-07-1702/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-07-1702

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märts 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-1702 Tsiviilasi S P hagi A K vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S P ( Kostja A K ( ). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Hagi rahuldada. 2. Välja mõista A Kilt S P kasuks lapse K P ( .), ülalpidamiseks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates elatisehagi esitamisest so alates 08.01.2007.a. kuni 19.07.2010.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Tunnistada otsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kostja peab hagiavalduselt tasuma riigile proportsionaalselt väljamõistetud elatise suurusele riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust hagejal sündinud tütar K P, isikukood . Lapse isadus on tuvastatud Vallavalitsuses. Laps elab hageja juures, on tema kasvatamisel ja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. PkS

2-07-1702

2(3) sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on vanem kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Vanemal lasub kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, halduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. PkS § 61 lg 1 sätete kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 ja lg 6 sätete alusel taotleb hageja enda kasuks lapse K ülalpidamiseks 2182 krooni väljamõistmist kuus, pidades seejuures silmas seda, et kostja ei ole aastaid osalenud lapse ülalpidamises ja et Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta, millest nähtub, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat moodustab 2182 krooni kuus. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edasiselt TsMS) § 363 lg 1 p 4 sätetele tuginedes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ega taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid tõendan hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PkS § 61 lg-test 2 ja 4, §-st 70 ning TsMS § 363 lg 1 p-st 4 ja § 103 lg 4 p-st 1 palub hageja: 1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse K P, isikukood 49207190011, ülalpidamiseks elatis 2182 krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni 19.juulini 2010.aastal, see on kuni lapse K täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatus- raha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Menetluse ajal vähendas hageja elatisenõuet 1800 kroonile kuus, kuid ei olnud nõus kostja vastuväidetega hagile /t.l. 21/.

KOSTJA SEISUKOHT Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, väites, et on tütre ülalpidamisel osalenud. Kostja väitel on ta kandnud tütre kooliväliste tegevuste, mille hulka kuuluvad laagrid, sõidud vanaema juurde ja koolivaheaegadel minu juures viibitud ajal kõik kulutused, küsimata selleks hagejalt temapoolset rahalist toetust. Samuti on kostja aastaid, väljaarvatud aeg mil hageja ei võimaldanud isal tütrega kohtuda, käinud Saaremaal ning mujal Eestis ostmas tütrele riideid jms. Lisaks tütre kontole tehtud rahalised ülekanded, sissemaksed ja sularaha maksed kokkusaamistel, mida võivad kinnitada tunnistajad. Kostja palub, kuna hageja ei ole hagis näidanud ära enda varalist seisundit ega ka lapse vajadusi, määrata elatise suuruseks 1800 krooni. Kohtukulusid oli kostja nõus jagama hagejaga võrdsete osadena. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega /t.l. 14/.

KOHTU SEISUKOHT 28.02.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 30.03.2007.a. /t.l. 22/. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. PkS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

2-07-1702

3(3) Kuna otsuse tegemise ajaks puudub poolte vahel vaidlus elatise suuruse ja maksmiskohustuse tähtaegade osas, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis suuruses 1800 kr kuus välja mõista ja seda tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest.

Menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kumbki pool ei ole esitanud omapoolset nõuet menetluskulude hüvitamiseks, siis eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud on.

R.Undrest kohtunik