3-06-11/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-11 Haldussasi Harju maavanema protest Padise Vallavolikogu 14. septembri 2005 otsuse nr 158 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.05.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Harju maavanema apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

13. märts 2007 Menetlusosalised Protesti esitaja Harju maavanem Vastustaja Padise Vallavolikogu Kolmas isik M.R

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 17.05.2006 otsus nr 3-06-11 muutmata ja Harju maavanema apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Padise Vallavolikogu algatas 27.02.2003 otsusega nr 25 X ja Y kinnistute detailplaneeringu eesmärgiga rajada x paadisadam, moodustada elamuehituskrundid ja määrata nende ehitusõigus. Volikogu 28.04.2004 otsusega võeti detailplaneering vastu. 14.01.2005 esitas Padise Vallavalitsus detailplaneeringu Harju maavanemale seisukohavõtuks T. A lahendamata jäänud planeeringuvaidluse osas. Maavanem teatas 02.03.2005 kirjaga vallavalitsusele, et maavalitsuses korraldatud nõupidamisel jõuti T. A vastuväite (puudutas tee krundi muutmist tuulekoridori tekke välistamiseks K kinnistule) arvestamise osas kokkuleppele, kuid oma seisukohast planeeringu

2(6) vastavusest seadustele ning heakskiidu andmise võimalikkusest teavitab ta kohalikku omavalitsust eraldi kirjaga. 13.04.2005 kirjaga teatas maavanem, et ei saa planeeringule heakskiitu anda ning et järelevalve teostaja poolt planeeringu edasine menetlemine on võimalik pärast kirjas toodud märkuste arvestamist. Maavanema märkused olid järgmised: planeeringulahendusega peavad nõustuma kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasju kavandatav 10 kV kaabelliin läbib ning P kinnistu omanik kinnisasjal asuva tee kasutamise ettepanekust tulenevalt; planeeringujoonisel pole fikseeritud säilitatavaid haljastusevõi metsaalasid; vastuolud on kruntide ehitusõiguse näitajate osas; põhjendatud pole planeeringu seletuskirjas esitatud arvamus, et detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille projekteerimisel ja väljaehitamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine; tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuivõrd sellega laiendatakse sadamaala rannal võrreldes üldplaneeringus kindlaks määratud sadama reservmaa alaga ligikaudu 150 meetrit, üldplaneeringust nähtuvalt ulatub elamuehituse reservmaa ala ranna ehituskeeluvööndini, detailplaneeringuga on kavandatud 7 ehituskrundi rajamine ranna ehituskeeluvööndi sisse; planeeringus mainitud sadamaehitiste rajamine riigi omandis olevasse veekogusse saab toimuda vaid Keskkonnaministeeriumi nõusolekul; planeering tuleb kooskõlastada Harjumaa Keskkonnateenistusega, Tallinna Tervisekaitseametiga, Veeteede Ametiga, Harjumaa Päästeteenistusega, samuti Keskkonnaministeeriumiga, et täpsustada, kas detailplaneeringuga ranna m piiranguvööndisse 10 hoonestusalaga elamukrundi (suurusega 2 739 – 4 675 m2), nende teenindamiseks vajalike teede ja tehnovõrkude kavandamist ning planeeringuga ettenähtud sadamaala laiendamist saab käsitleda ranna piiranguvööndisse tiheasustusala planeerimisena LKS tähenduses.

Kohalik omavalitsus maavanema märkustega ei nõustunud (välja arvatud krundi nr 1 ehitusõiguse näitajaid puudutavas osas) ning 13.05.2005 pöördus Padise vallavanem Siseministeeriumi poole vallavalitsuse ja maavanema vahel detailplaneeringu järelevalve teostamisel tekkinud eriarvamuse lahendamiseks. Siseministeerium esitas oma seisukoha eriarvamuse suhtes 29.06.2005 kirjas, leides, et: asjakohane pole maavanema väide, et detailplaneeringu lahendusega peavad nõustuma nende väljaspool planeeritavat ala asuvate kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade kaudu võivad kulgeda planeeritava ala ühendamiseks vajalikud teed ja liinid; haljastus on joonistel piisava täpsusega fikseeritud; vastuolud kruntide ehitusõiguse näitajate osas on kohalik omavalitsus parandanud ning planeeringu avaliku väljapaneku kordamine pole vajalik; detailplaneeringu keskkonnatingimuste osa on piisavalt põhjalik; vee erikasutusluba tuleb hankida enne sadama ehitusloa saamist, kuid loa andjaga oleks vajalik alustada koostööd juba detailplaneeringu koostamise käigus ning seetõttu oleks olnud õige kooskõlastada planeering kas Keskkonnaministeeriumi või maakonna keskkonnateenistusega; kuivõrd sadam on tavalisest suurema riskiohuga rajatis, siis oleks olnud õigem kooskõlastada detailplaneering päästeteenistusega; sadama maismaa osa mõningane suurendamine ei tähendada üldplaneeringu (põhilahenduse) muudatust; detailplaneeringus on aga vasturääkivused kavandatava sadama suuruse kohta (suure sadama laiendamine tähendaks üldplaneeringu põhilahenduse muudatust); detailplaneeringuga kavandatud sadama ja elamuala tähendavad tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses ning vastavalt LKS-le võib ranna piiranguvööndis uue tiheasustusala rajamine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse loal.

Padise Vallavolikogu kehtestas 14.09.2005 otsusega nr 158 x küla X ja Y kinnistute detailplaneeringu, leides otsuse lisaks olevas seletuskirjas, et detailplaneeringuga üldplaneeringut ei muudeta. 17.11.2005 tegi Harju maavanem Padise Vallavolikogule ettepaneku kehtestatud detailplaneering seadustega kooskõlla viia ning tugines ettepaneku tegemisel nii oma

3(6) 13.04.2005 kirjas toodud märkustele kui ka Siseministeeriumi seisukohtadele eriarvamuse lahendamisel.

Padise Vallavolikogu 27.12.2005 vastuses maavanema ettepanekule leiti, et detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja on seadusega kooskõlas.

30.12.2005 esitas Harju maavanem halduskohtule protesti, milles palus Padise Vallavolikogu 14.09.2005 otsus nr 158 tühistada järgmistel motiividel: X ja Y detailplaneering muudab kehtivat Padise valla üldplaneeringut, kuid ei sisalda faktilisi ega õiguslikke põhjendusi üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Detailplaneeringuga ranna piiranguvööndisse tiheasustusala moodustamisel ei ole lähtutud looduskaitseseaduse (LKS) nõuetest. Detailplaneeringust ei saa selget ülevaadet planeeringu eesmärgiks olevate sadamaehitiste ehitusõiguse ulatusest ja sadamaehitiste rajamise võimalikkusest. Detailplaneeringus mainitud sadamaehitiste rajamine riigi omandis olevasse veekogusse saab toimuda vaid Keskkonnaministeeriumi nõusolekul. Maavanem määras kooskõlastada detailplaneering Keskkonnaministeeriumiga, Harjumaa Keskkonnateenistusega, Tallinna Tervisekaitsetalitusega, Veeteede Ametiga ja Harjumaa Päästeteenistusega. Volikogu maavanema märkustega ei arvestanud. Üldplaneeringut muutev detailplaneering kuulub maavanema järelevalve alla (PlanS § 23 lg 6). Maavanem ei ole kõnealusele detailplaneeringule heakskiitu andnud. Seega on volikogu vaidlusalune otsus antud kohaliku omavalitsuse pädevust ületades.

Padise Vallavolikogu palus jätta protest rahuldamata. Volikogu vastuväited: X ja Y kinnistute detailplaneeringu menetlemine toimus õigusaktidega kooskõlas, koostatud on see vastavuses Padise valla üldplaneeringuga ning avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete suhtes saavutati kokkulepe. Seetõttu ei olnud maavanema poolt PlanS § 23 lg 6 alusel antav heakskiit kõnealuse detailplaneeringu kehtestamise vajalikuks eeltingimuseks. Tulenevalt PlanS § 17 lg 3 määrab kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringu riigiasutustega või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse kohalik omavalitsus. Kuna erinevad ametkonnad olid oma seisukoha esitanud ja kooskõlastuse andnud Padise valla üldplaneeringule, siis üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule puudus vajadus määrata täiendavaid kooskõlastusi. Sadama maa-ala planeeringu lahendus on selge ja ülevaatlik. Detailplaneeringu seletuskiri, planeerimisjoonis ja tehnovõrkude joonis näitavad üheselt, et planeeritakse väikelaevade sadamat. Detailplaneering hõlmab X kinnistu ja Y kinnistu maismaa osa planeerimist. Kogu areng väljaspool neid kinnistuid kuulub lahendamisele eraldi projektidega ega ole käesoleva vaidluse esemeks. Detailplaneering on vastavuses hajaasustusele ettenähtud kriteeriumitega ja üldplaneeringut järgiv. Padise vallas tiheasustusalad puuduvad ning ka vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatud sadamaja elamualal ei moodustu tiheasustusala. Volikogu vaidlusalune otsus on kaalutletud ja vastab vorminõuetele. Otsuse põhjendus on esitatud selle lahutamatuks osaks olevas vallavalitsuse kirjalikus selgituses.

Kolmas isik vaidles maavanema protestile vastu, leides, et volikogu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlusalune detailplaneering vastab üldplaneeringuga (kehtestatud 25.04.2002) määratud ehitusja maakasutustingimustele. X ja Y kinnistute detailplaneerimise kohustus tulenes mitte PlanS § 3 lg 2 nõuetest, mis kehtestab detailplaneerimise kohustuse linnades, alevites jt tiheasustusaladel, vaid üldplaneeringu nõuetest hajaasustusalal. Asjaolu, et mingile alale on üldplaneeringuga kehtestatud detailplaneeringu kohustus, ei muuda seda ala iseenesest tiheasustusalaks.

4(6) Valla üldplaneering kehtestab sadama ruumilise ehitusmahu piirid ja ehitusõiguse ulatuse, mis on aluseks sadama projekteerimisel ja ehitamisel. Detailplaneeringu materjalide hulgas olev sadama vee-ala võimaliku arengu visioon on illustratsioon, millel puudub detailplaneeringu suhtes õiguslik tähendus. Padise valla territoorium ei laiene Läänemerele ning vee-alade planeerimine ei kuulu ka detailplaneeringuga lahendatavate eesmärkide hulka.

Tallinna Halduskohus jättis protesti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: Siseministeeriumi seisukoht eriarvamuste lahendamisel on kohalikule omavalitsusele ja maavanemale täitmiseks siduv. Siseministeeriumi seisukohaga mittenõustumise korral oleks pidanud Padise Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmise asemel vaidlustama Siseministeeriumi seisukoha halduskohtus. Asjaolu, et volikogu võttis detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastu Siseministeeriumi seisukohti eirates, ei tähenda, et seda võiks teha ka maavanem protesti võimaliku laiendamisega kõigile esialgse järelevalve käigus esitatud väidetele.

Tulenevalt Siseministeeriumile PlanS-ga antud eriarvamuste lahendamise pädevusest pidi Harju maavanem Siseministeeriumi seisukohtadega protesti esitades arvestama ning tal oli võimalik protestiga halduskohtusse pöörduda vaid neile Siseministeeriumi seisukohtadele tuginedes, mida kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ei arvestanud. Seetõttu ei võta kohus seisukohta maavanema 13.04.2005 kirjas osundatud märkuste kohta. PlanS § 23 lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu nii olukorras, kus maavalitsuses peetaval nõupidamisel kokkuleppele ei jõuta kui ka juhul, kui vastuväidete osas kokkulepe saavutatakse.

Käesoleval juhul kokkulepe saavutati järelevalve käigus ning maavanemal oli õigus detailplaneeringule oma heakskiit anda, mida ta teinud pole ning detailplaneering kehtestati ilma maavanema heakskiiduta. Kuivõrd protestis on Harju maavanema seisukohad kajastatud, on tegemist formaalse rikkumisega. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise aluseks saab aga olla siiski detailplaneeringu materiaalne seadusevastasus. Maavanema protesti ja Siseministeeriumi eriarvamuse lahendamise käigus esitatud seisukohtade järgi on detailplaneering sisuliselt õigusvastane, sest seaduse nõuetega vastuolus moodustatakse uus tiheasustusala ning detailplaneeringuga kavandatav suur sadam muudab üldplaneeringu põhilahendust.

Seega on vaidluse põhiküsimuseks, kas detailplaneeringuga muudetakse Padise valla kehtivat üldplaneeringut (nii nagu leiavad maavanem ja Siseministeerium) või on detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas (nii nagu leiab kohalik omavalitsus). Kohtu hinnangul on detailplaneering kooskõlas Padise valla üldplaneeringu ehitamise printsiipidega hajaasustuse (üldplaneeringu peatükk 5.5) alal ning detailplaneeringuga uut tiheasustusala ei moodustata. Käesoleval juhul on tegemist Läänemerre jääva vee-alaga ning PlanS § 9 lõikest 1 lähtuvalt ei ole võimalik koostada detailplaneeringut riigi omandis oleva vee-ala suhtes.

Vaidlusaluse detailplaneeringu koostaja AS E projektijuhi ning asjas nõustajana osalenud J. T kohtuistungil antud selgituste kohaselt koostati vaidlusalune planeering maismaa osas, vee-osa planeerida ei saa ning et vee-osale antakse ehitusõigus teiste seaduste alusel läbi projektide ning kuna sadama osa haakub vee-osaga, siis on kajastatud sadama ja vee-osa planeeringut. Eeltoodud selgituste ja detailplaneeringu punktis 2.3 toodu põhjal saab asuda seisukohale, et x sadama eskiislahenduses ning detailplaneeringu punktis 2.3.1 esitatu (kirjeldatakse veeteede süvendamist, idamuuli rajamist, sildumiskohtade loomist) on vastavalt detailplaneeringus märgitule illustratiivse tähendusega ega oma tähtsust detailplaneeringu lahendusele õigusliku hinnangu andmisel.

Veeseaduse § 8 lg 2 p 6 ja § 9 lg 5 kohaselt peab veekogu süvendamiseks olema vee erikasutusluba ning merel annab selle Keskkonnaministeerium. Kuna vaidlusaluse detailplaneeringuga vee-ala planeerimine ja süvendamine oleks seadustega vastuolus, siis ei saa

5(6) pidada õigeks protesti esitaja seisukohta Keskkonnaministeeriumi planeerimismenetlusse kaasamise vajalikkusest, sest ei saa küsida kooskõlastust detailplaneeringu selle osa kohta, mida seadusest tulenevalt planeerida ei saa. Ka ei nähtu asja materjalidest, et Vabariigi Valitsus oleks Padise vallas asuvatele meresadamatele akvatooriumi piire määranud, mistõttu ei saa rääkida sadama vee-ehituste osa suuruse mittevastavusest reserveeritud, kuid veel määramata akvatooriumi piiridele. Kuivõrd vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas Padise valla üldplaneeringuga, siis oli kohalik omavalitsus PlanS § 17 lg 3 p 2 alusel õigustatud otsustama iseseisvalt detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse üle.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Halduskohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Harju maavanem, kes leidis, et kohtuotsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme ja jäetud andmata õiguslik hinnang mitmetele olulistele asjaoludele, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: Asjaolu tõttu, et X ja Y kinnistute detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei arvestatud T. A esitatud vastuväidetega, vastab vaidlusalune planeering PlanS §-s 23 loetletud maavanema järelevalve alla kuuluva planeeringu tunnustele. PlanS § 23 lõikest 6 ja § 24 lõikest 3 tuleneb, et detailplaneeringut, mille üle järelevalve teostamine on kohustuslik, saab kohalik omavalitsus kehtestada vaid juhul, kui maavanem selle järelevalve käigus heaks kiidab.

Vaidlusalust planeeringut pole maavanem heaks kiitnud. Kohalikul omavalitsusel on võimalik detailplaneeringule järelevalvet teostava maavanema heakskiidu mittesaamisel pöörduda eriarvamusega Siseministeeriumi poole (PlanS § 23 lg 5). Eriarvamuste lahendamise käigus Siseministeeriumi poolt antud seisukohad on siduvad nii maavanemale kui ka kohalikule omavalitsusele. Eriarvamuse lahendamisel kohaliku omavalitsuse kasuks lasub maavanemal kohustus anda detailplaneeringule oma heakskiit ja kohalik omavalitsus saab detailplaneeringu kehtestada. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei nõustu Siseministeeriumi seisukohtadega, siis ei ole ta õiguspädev detailplaneeringut kehtestama enne, kui on vaidlustanud Siseministeeriumi järeldused halduskohtus ja saavutanud oma seisukohti õigekstunnistava otsuse.

Käesoleval juhul pöördus Padise Vallavolikogu eriarvamusega Siseministeeriumi poole ega nõustunud eriarvamuse lahendamise lahendiga, kuid kohtusse ta kaebusega ei pöördunud. Detailplaneeringu kehtestamine kirjeldatud asjaoludel on vastuolus PlanS-ga kohalikule omavalitsusele antud planeerimisalaste kompetentsinormidega. Seetõttu ei saa volikogu vaidlusalust otsust nr 158, millega kehtestati X ja Y kinnistute detailplaneering, käsitleda pädeva haldusorgani antud haldusaktina ning ainuüksi sellel põhjusel tuleb otsus nr 158 tühistada. Halduskohtule esitatud protestis rõhutas maavanem Siseministeeriumi lahendi olulisust ja õiguslikku tähendust planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema jaoks.

Halduskohus on tunnistanud Siseministeeriumi poolt eriarvamuste lahendamisel antud seisukoha kohalikule omavalitsusele täitmiseks siduvaks, kuid kohtuotsusest ei selgu kohtu seisukoht küsimuses, kas kohalik omavalitsus saab kehtestada detailplaneeringut Siseministeeriumi eriarvamuse lahendile mittevastaval kujul. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud protestis viidatud Siseministeeriumi eriarvamuste lahendiga ning sellest lahendist tulenevate õiguslike tagajärgedega detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasusele.

Kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele leidis Padise Vallavolikogu, et halduskohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, ei rikkunud menetlusnorme ning hindas õigesti asjas kogutud tõendeid.

6(6)

Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et esimese astme kohtu otsus on sisuliselt õige ning selle sisulist õiguspärasust ei mõjuta ka mõned ebatäpsed faktiväited. Maavanema järelevalve sisuks oli detailplaneeringu täiendav kooskõlastamine mitmete riigiasutustega. Kohalik omavalitsus leidis maavanema nõuded ebaseaduslikud olevat ja kooskõlas PlanS § 23 lg-ga 5 vaidlustas need Siseministeeriumis. Siseministeerium lahendas eriarvamused 13.05.2005 kirjaga, mille kohaselt mitte ükski maavanema järelevalve korras püstitatud nõuetest ei osutunud põhjendatuks. Sellega oli maavanema järelevalve lõppenud ja tal oli kohustus anda oma nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks. Siseministeerium tõstatas oma kirjas maavanema järelevalveküsimustele lisaks veel kaks uut probleemi, mis regionaalministri arvates ei võimaldanud detailplaneeringut kehtestada. Kuivõrd regionaalministri tõstatatud probleemid ei kuulunud maavanema järelevalve hulka, siis ei saa nende suhtes võetud seisukohti kohalikule omavalitsusele siduvaks lugeda. Siseministeerium on detailplaneeringute küsimustes mitte järelevalve teostaja, vaid vaidemenetluse lahendaja, mistõttu puudus kohalikul omavalitsusel võimalus pöörduda regionaalministri seisukohtade vaidlustamiseks halduskohtusse. Siseministeeriumi seisukohad on siduvad maavalitsusele, kuid maavanem jättis Padise Vallavalitsusele järelevalve korras enne vaidlusaluse otsusega detailplaneeringu kehtestamist oma seisukoha Siseministeeriumi poolt tõstatud probleemi osas avaldamata. Halduskohus lahendas Siseministeeriumi poolt tõstatud küsimused sisuliselt ning apellandi tõstatatud vaidlus võimalike menetlusvigade üle taandub kahe riigiorgani omavahelise koostöö küsimustele, mis ei ole käesoleva kohtuasja uurimisobjekt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Apellant palub halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada protest. Protestis palus Harju maavanem tühistada Padise Vallavolikogu 14.09.2005 otsus nr 158, millega kehtestati x külas X ja Y kinnistute detailplaneering. Protesti põhiväide on, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, millele pole saadud maavanema nõusolekut. Ka kõik ülejäänud protesti väited tuginevad eeldusele, et detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus ning et kooskõlastamise vajadused määrab sellisel juhul maavanem. Halduskohus lahendas protesti sisuliselt ning leidis, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja materiaalselt õiguspärane, kuivõrd sellega ei moodustata uut tiheasustusala ega planeerita vee-ala. Apellatsioonkaebuses pole kohtu nendele seisukohtadele vastu vaieldud ning vastavalt HKMS § 34 lõikele 2 puudub ringkonnakohtul alus viidatud osas halduskohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks. Kui vaidlusaluses detailplaneeringus kehtestatud ehitusja maakasutustingimused vastavad üldplaneeringuga määratud tingimustele ja seaduses sätestatud piirangutele ja ei muuda üldplaneeringut, siis on volikogu vaidlusalune otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta sisuliselt õiguspärane ning ringkonnakohtul ei ole protesti rahuldamiseks alust. Võimalikud menetlusvead detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel (so küsimused, mis puudutavad maavanema heakskiidu puudumist ja Siseministeeriumi seisukohtadega mittearvestamist) vaidlusaluse detailplaneeringu sisulist õiguspärasust ei mõjuta ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid eraldi käsitleda. Ringkonnakohus ei tuvastanud HKMS §-s 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist. Eeltoodu alusel jääb halduskohtu otsus muutmata ja Harju maavanema protest rahuldamata.

Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman