2-06-21895/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-21895

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21895 Tsiviilasi, hageja nõue K.P hagi D.P vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: K.P; töövõimetus 80%) Kostja: D.P Asja läbivaatamise kuupäev 08.03.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: K.P Kostja: D.P Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 11.04.2003.a otsusega nr 2-64/03 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt D.P-lt hageja K.P kasuks elatis laste D.P ja L.P, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3 000 /kolm tuhat/ krooni alates 18.08.2006.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-21895 kannab D.P.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 18.08.2006.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 4-5) kohaselt on Narva Linnakohtu 11.04.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2-64/03 mõistetud kostjalt D.P-lt hageja K.P kasuks elatis laste L ja D.P ülalpidamiseks igakuuliselt 1500 krooni. Alates elatise väljamõistmisest on tunduvalt suurenenud lapse vajadused. Hageja väitel on kostjal piisav sissetulek, et osutada poja ülalpidamiseks suuremat abi.

Hageja on invaliid 80% töövõime kaotusega, seetõttu piirduvad hageja sissetulekud vaid pensioniga, mis moodustab 1965 krooni ning lapsetoetusega summas 600 krooni. Siiani on kostja hagejale

2-06-21895

2 maksnud laste ülalpidamsieks 1500 krooni kuus, mis selgelt ei ole piisav summa 2 lapse ülalpidamiseks.

Lapsed käivad lateaias ning ainult ajavahemikul jaanuar kuni juuli 2006 maksis hageja lasteaia eest 1096 krooni. Lapsed samuti käivad laste koorikoolis, mille eest hageja tasus ajavahemiku september 2005 kuni mai 2006 1800 krooni. Samuti lapsed käivad stuudios “Umniki ja Umnitsõ” ning hageja maksab kummagi lapse eest 200 krooni kuus. Laste füüsiliseks arenguks oli hageja poolt ostetud jalgrattas maksumusega 900 krooni. Vaja on osta veel 1 jalgrattas. Lapsed samuti tegelevad iluuisutamisega ning hageja ostis lastele 500 krooni eest uiske ning liuväljal käimise eest peab hageja laste eest maksma 220 krooni kuus.

Kasvanud kulutused laste toitlustamisele ja riietele. Hageja makseb kommunaalkulusid korteri eest, kus elab koos lastega summas 400 krooni suvel ja kuni 1000 krooni talvekuudel.

Hageja on seiskohal, et alates 2003 aastast on kasvanud nii kulutused laste üalapidamisele, kui ka kostja palk Maksuja Tolliametis nign hageja on veendunud, et kostja on suuteline maksma elatist 1500 krooni kummalegi lapse ülalpidamiseks.

Kostja vastus Kostja sai hagiavalduse kätte 29. septembril 2006.a. Vastuseks hagiavaldusele teatas, et ei võta hagi õigeks ning ei ole nõus elatise suurendamisega. Tõele ei vasta hageja väide, et seoses palgatõusuga on paranenud kostja varaline seisund. Kuigi hageja väidab, et kostja palk on tõusnud kuna on üldteada, et tollitöötajate palka on korduvalt tõstetud, ei ole kostja palk tõusnud vaid hoopis vähenenud. Kostja lisab palgatõendi Maksu- Ja Tolliametist selle kohta, et 2003.a kostja keskmise tulu neto oli 5186.80 krooni ning 2006.a kostja keskmise tulu neto on 4682.40 krooni, millest tulenevalt bruto tulu võrreldes 2003.a on kostjal vähenenud ca 500 krooni võrra.

Arvestades asjaoluga, et samaaegselt sissetulekute vähenemisega on toimunud ka elukalliduse tõus, pole kostja varaline seisund mingil viisil paranenud ning väljamõistetava elatise suurendamine oleks põhjendamatu. Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, et alates 2003 aastast on kulutused laste ülalpidamiseks oluliselt suurenenud. Hageja on teadlik, et oleks võinud paluda kohtult välja mõista kostjalt 1800 krooni iga lapse ülalpidamiseks, kuid arvestab kostja materiaalse olukorraga ning ei taotle Vabariigi Valitsusega kehtestatud kuupalga alammäära väljamõistmist iga lapse ülalpidamiseks.

Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ning teatas kohtule, et on nõus elatise väljamõistmisega summas 1500 krooni iga lapse peale ehk 3000 krooni mõlema lapse ülalpidamiseks.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

2-06-21895

3 Kostja on võtnud hagi õigeks ning on nõus maksma hagejale elatist 2 lapse ülalpidamiseks summas 3000 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.

Võttes arvesse, et kostja kuupalk moodustab 4 862 krooni neto, seega kostjal jääks elu peale ligi

1 900 krooni; samuti seda, et hageja ei nõua elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga poole alammäära ulatuses iga lapse peale, loeb kohus nimetatud asjaolusid mõjuvaks, et rakendada Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 sätestatut ning välja mõista kostjalt elatis 2 lapse ülalpidamiseks alla Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud alammäära.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Pavel Gontšarov