2-06-33389/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-33389 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi N… K.. hagi Y.. K.. vastu elatise nõudes.

Hageja: N.. K.., isikukood .. Kostja: Y..K.., isikukood . Kostja volitatud esindaja: Aleksei Galkin, 09.03.2007.a volikiri, ik ...

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märts 2007 Istungil osalenud isikud Kostja: Y.. K.. Kostja esindaja: Aleksei Galkin

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

N.. K.. hagi Y..K..vastu rahuldada.

Mõista kostjalt Y.. K.. välja hageja N.. K.. kasuks tütar I.. K.., sünd. ..., ülalpidamiseks alates 08.11.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 (ükstuhat viissada) krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 27. märtsil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga J.. K..´iga on lahutatud Ida-Viru Maakohtu 23.02.2001.a kohtuotsusega nr 2-335/2001. Abielust on 20.06.1990.a sündinud tütar I... Hageja kasvatab last üksinda, hagi esitamise ajal hageja ei töötanud. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis tütre I.. ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt.

Kostja vastus

Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 14.11.2006.a. Oma kirjalikus vastuses kostja ei tunnistanud haginõudeid. Kirjaliku vastuse kohaselt kostja ei tööta ning on invaliidsuspensionil, pensioni ta saab 1474 krooni kuus. Oma võimaluste piires aitab kostja tütar rahaliselt, selle tõendamiseks esitas kostja pangakontolt väljavõte. Kostja kannab raha üle oma tütre pangakontole. Hageja ei teosta oma kohustusi lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel. Hageja tarvitab alkoholi, ei tööta. Kostja on nõus ja soovib last aidata ja teebki seda oma võimaluste piires. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht

Kohtuistungile hageja ei ilmunud ning mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli hagejale teatanud kohtukutsega, mis ta sai 01.03.2007.a. kätte isiklikult.

Kohtuistungil taotles kostja asja sisuliselt arutamisest ilma hageja kohalolekuta. Ta jäi kirjalikus vastuses öeldu juurde ning palusin jätta hagi rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 409 lg 1 lahendab kohus asja sisuliselt kohale ilmunud kostja taotlusel.

Kohus, ära kuulanud kostja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kostja selgitas, et ta töötas kuni septembrini 2006.a., oli osaline tööl hõivatud. Tal on invaliidsus alates maist 2002.a. Invaliidsuspension on 1474 krooni kuus. Praegu ta tegutseb korterite remontimisega, saab selle eest 3000-4000 krooni kus. Ta omab sõiduauto Volkswagen Transporter ehitusaasta 1998. Tütar elab alaliselt kostja ema juures, hageja ei osuta mitte mingit materiaalset abi ning kuritarvitab alkoholi.

Rahvastikuregistri andmetel elab poolte ühine laps hageja juures. Kohtule ei esitanud tõendit, et laps ei ela hageja juures.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtet kinnitades, et ta annab tütrele ülalpidamiseks raha igakuiselt. Y.K…kontoväljavõte kohaselt saab ta igakuiselt pension summas 1474 krooni, sotsiaaltoetus summas 200 krooni, lastetoetus summas 300 krooni ning sai koolitoetus summas 1350 krooni ja muud sissetulekud sai ajavahemikul 01.01.2006-15.11.2006 kokku summas 53777,97 krooni, s.o. sai keskmiselt 5122 krooni kuus. Nendest kandis ta üle tütre kontole 3900 krooni, mis moodustab 355,50 krooni kuus. See tähendad, et kostja kandis üle tütre kontole saanud riigi poolt lastetoetust. Kostja ei anna hagejale raha tütre ülalpidamiseks. Hageja on töötu.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 3000 krooni ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elitist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on osaliselt töövõimetu, aga töötab ja saab pension ning töötasu kokku rohkem kui 5000 krooni kuus. Ta on võimeline oma tütre ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Ülalpidamiskohustust ei saa lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 08.11.2006.a

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik