3-06-165/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-165 Haldusasi T.M kaebus Anija vallavanema 30.detsembri 2005 käskkirja nr tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.juuni 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.M apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.M Vastustaja Anija Vallavalitsus, esindaja Tiiu Siig

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.M apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.juuni 2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata T.M kaebus Anija vallavanema 30.detsembri 2005 käskkirja nr 117 tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning jagati kohtukulud. Teha selles osas uus otsus, millega T.M kaebus rahuldada osaliselt.

3. Tühistada Anija vallavanema 30.detsembri 2005 käskkiri nr 117 ja mõista Anija Vallavalitsuselt T.M kasuks välja hüvitis ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest

42 000 krooni ning menetluskulu 2500 krooni.

4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

3-06-165

2(7) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anija vallavanema 3.märtsi 2003 käskkirjaga nr 29 nimetati T.M majandusspetsialisti ametikohale palgaastmega 15 (kohtutoimiku lk 2). Anija Vallavolikogu 15.detsembri 2005 otsusega nr 48 kinnitati vallavalitsuse struktuur, teenistujate koosseis, astmepalgad ja ametikohtade nimetused alates 1.jaanuarist 2006. Vallavalitsuse uues struktuuris majandusspetsialisti ametikoht puudus, struktuuris on majandusja heakorraspetsialist palgaastmega 16 (tl 30-33).

Anija vallavanema 16.detsembri 2005 kirjas, millega T.M tutvus 19.detsembril 2005, pakuti talle majandusja heakorraspetsialisti ametikohta ning selgitati, et kui kaebaja ei soovi seda ametikohta vastu võtta, siis kuulub ta 31.detsembrist 2005 teenistusest vabastamisele ATS §

116 lg 1 alusel koondamise tõttu seoses ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisega. Lisaks paluti juhul, kui kaebaja arvates on uues struktuuris mõni muu ametikoht, mis vastaks tema kvalifikatsioonile paremini, sellest teatada (tl 34). 20.detsembri 2005 vastuses väljendas T. M arusaamatust pakutava madala palga üle ning märkis, et „/…/ Teie esitatud, volikogu poolt kinnitatud palgaastmetest rahuldaks mind praegusel ajal Teie poolt pakutud ametikoha vastuvõtmiseks minimaalselt 17. palgaaste, millele lisaks saaks maksta lisatasu“ (tl 35). Anija vallavanema 7.detsembri 2005 käskkirja nr 101 alusel viibis T. M 21.detsembrist kuni 29.detsembrini 2005 lapsepuhkusel.

2. Anija vallavanema 30.detsembri 2005 käskkirjaga nr 117 vabastati kaebaja ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest 31.detsembrist 2005.

3. T.M esitas 24.jaanuaril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse Anija vallavanema 30.detsembri 2005 käskkirja nr 117 tühistamiseks, kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ning tööraamatusse tehtud kande parandamiseks. Kaebaja põhjendused: 1) Teenistusest vabastamisel on rikutud ATS § 133 lõikest 2 tulenevat keeldu vabastada ametist koondamise tõttu isik, kes kasvatab alla kolme aastast last. Kaebaja poeg sündis 2005. aasta juulis ning see oli vastustajale teada. 2) Kaebaja ei keeldunud pakutud ametikoha vastuvõtmisest, vaid avaldas soovi teenistussuhet jätkata ja pidada läbirääkimisi töötasu üle. Pakkumisest nähtuvalt oli uus ametikoht moodustatud kahe ametikoha liitmise teel, mistõttu täiendava töötasu küsimine oli õigustatud. Vallavalitsuse 22.detsembri 2005 kirja, milles teatatakse koondamisest, ta enne teenistussuhte lõpetamist kätte ei saanud. 21.detsembrist kuni 29.detsembrini 2005 viibis ta lapsepuhkusel. 30.detsembril 2005 tööle minnes oli koondamine talle suureks üllatuseks, sest ta eeldas, et isegi kui tema palgasoov pole vastuvõetav, on tal võimalik veel läbi rääkida ning täpselt teada saada, millised on uue ametikoha tööülesanded. 3) Vastustaja väited pakkumise soodsusest, sobivusest ja ärajäävatest tööülesannetest on paljasõnalised ja tegelikkusele mittevastavad. 1.veebruaril 2006, so pärast kaebajaga teenistussuhte lõpetamist kinnitatud ametijuhend ei puutu asjasse.

4. Tallinna Halduskohtu 19.juuni 2006 otsusega lõpetati menetlus tööraamatusse kannete tegemist puudutava nõude osas (resolutsiooni p 2), kaebus käskkirja tühistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohtu põhjendused:

3-06-165

3(7) 1) ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolek peab olema väljendatud selgelt. Kaebaja 20.detsembri 2005 vastuses selgelt väljendatud nõusolek teise ametikoha vastuvõtmiseks puudub. Sellist kirjalikku nõusolekut ei esitanud kaebaja ka lapsepuhkusel viibimise ajal 21. kuni 29.detsembrini 2005. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, siis vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest.

2) ATS § 116 lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele vabale ametikohale. Vastustaja pidas pakutavat kohta kaebaja jaoks soodsaks ja sobivaks. Kaebaja tööülesanded oleks jäänud sisult sarnaseks endistega, ärajäänud ülesannete asemele tulid mõned uued, kuid töö maht ei oleks suurenenud. Samaks jäid õigused, sh õigus saada täiendkoolitust ja kasutada transpordivahendeid jne. Kuna majandusja heakorraspetsialisti ametijuhend kinnitati 1.veebruaril 2006, nõustub kohus kaebajaga, et talle ei olnud uue ametikoha tööülesanded pakkumise hetkel täpselt teada.

Samas pole alust kahelda vastustaja seletustes, et uue ametikoha pakkumisel peeti kaebajaga korduvalt läbirääkimisi ja selgitati sellega kaasnevaid tööülesandeid. Kohtu hinnangul oli pakkumine kaebajale soodne ja sobiv ning selle vastuvõtmine reaalne. Kaebajale tehti ettepanek nimetada uues struktuuris ka mõni muu tema kvalifikatsioonile sobiv ametikoht. Kaebaja kinnitas kohtus, et muud talle sobivat ametikohta uues struktuuris ei olnud. ATS § 11 lg 1 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad volikogu.

Vallavalitsusel puudub õigus kehtestada ametnike palgamäärasid või neid muuta. Kuna vallavolikogu kinnitas uue ametikoha palgaastmeks 16 ja ametipalgaks 8000 krooni, siis oli vallavalitsus kohustatud vallavolikogu 15.detsembri 2005 otsusega kinnitatud palgamääradest juhinduma. Kaebaja ei põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tugines tema ootus, et vallavalitsus määrab talle meelepärase astmepalga, so vähemalt 17 palgaastme järgi makstava ametipalga. Kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole ATS § 116 lõiget 3 rikutud ning vastustaja tegevus kaebajale teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli piisav ning õiguspärane.

3) ATS § 133 lg 2 eesmärk on tagada sättes märgitud isikute kaitse juhtudel, kui teenistusest vabastamine toimub asutuse algatusel, sõltumata isiku tahtest teenistussuhet lõpetada koondamise, pikaajalise töövõimetuse või tervisliku seisundi mittevastavuse tõttu. Asjas on tuvastatud, et vastustajal oli kaebaja võimetele vastav ja sobiv ametikoht, millel ta oleks saanud teenistust jätkata. Seades pakutavale ametikohale asumise tingimuseks astmepalgast suurema palga saamise, ei olnud kaebaja tahe tegelikult suunatud teenistussuhte jätkamisele. Seetõttu oli teenistusest vabastamine koondamise tõttu tema enda valik, mitte vastustaja algatus. Arvestades vastustaja käitumist kaebajale uue ametikoha pakkumisel ja teenistussuhte jätkumise tagamisel ning kaebaja selgelt väljendatud tahet jätkata teenistussuhet ainult siis, kui palka suurendatakse, ei saa käesoleval juhul teenistussuhte lõpetamisele ATS § 133 lõikes 2 sätestatud piirang laieneda. Ka seda ATS sätet ei ole kaebaja vabastamisel rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. T.M apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 ning teha uus otsus, millega vaidlustatud käskkiri tühistada, tunnistada kaebaja teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ja mõista välja kuue kuu ametipalk 42 000 krooni ning õigusabikulu 3000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Arusaamatu ja seadusele mittetuginev on kohtu seisukoht, et kaebajal puudus õiguslik alus uue ametikoha palga osas läbirääkimisi pidada. ATS § 58 kohaselt on ametnikul suhetes oma tööandjaga kõik õigused, mis on ette nähtud töölepingu alusel töötavale isikule, kui ATS ja

3-06-165

4(7) muud seadused ei sätesta erandeid. Palgaseaduse § 4 sätestab, et palgatingimusi saab poolte kokkuleppel muuta. Pooled on tööja teenistussuhtes võrdsed ning mõlemal poolel on õigus algatada läbirääkimisi. ATS § 11 lõiget 1 on kohus vääralt tõlgendanud kaebaja kahjuks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-39-98 leidnud, et selle sätte järgi pole kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgaastmestiku kehtestamine kohustuslik. Struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärade otsuse eelnõu/projekti koostas vallavalitsus ja seega ei takista volikogu poolt palgamäärade kinnitamine teenistuja ja vallavanema vahel läbirääkimiste pidamist. Ametikoha pakkumisel kaebajale volikogu 15.detsembri 2005 otsust ei tutvustatud. Põhjendamatu on kohtu väide, et uuel ametikohal oleks kaebaja töötasu olnud kõrgem - teenistussuhte lõppemise hetkel oli tema reaalne töötasu 8000 krooni.

2) Vastustaja juriidilise esindaja seletust (ta pidas pakkumist soodsaks ja sobivaks; kaebaja tööülesanded oleksid jäänud sisult sarnaseks endise ametikoha tööülesannetega; kaebajaga peeti korduvalt läbirääkimisi uue ametikoha üle) tõendina käsitledes ning seda otsuse tegemisel kaebaja kahjuks oluliseks argumendiks pidades rikkus kohus HKMS § 16 lõiget 1 ning TsMS § 229 lõikeid 1 ja 2. Tegelikult mingeid läbirääkimisi ei peetud. Vastustaja 22.detsembri 2005 kiri ei jõudnud kaebajani enne teenistussuhte lõpetamist. Selle kirja edastamist ei ole vastustaja tõendanud ja seega ei saa kirja käsitada läbirääkimiste toimumist kinnitava tõendina. Kohus möönis, et uue ametikoha ülesanded ei olnud kaebajale teenistussuhte lõpetamiseni teada, sest ametikoha juhend koostati hiljem. Kuna uued tööülesanded olid pakkumise esitamise hetkeks täpsustamata, oli palga osas läbirääkimiste algatamine õigustatud. Seega on alusetu ja tõenditele mittetuginev kohtu seisukoht, et pakutud uus ametikoht oli soodne, kaebajale sobiv ja reaalne.

4) Kohtu tõlgendus ATS § 133 lõikele 2 ja selle käsitlemine asjas kogutud tõendite kontekstis on väär. Alusetud on kohtu seisukohad, et palgaläbirääkimisi alustades kaebaja sisuliselt keeldus pakutud ametikohast ja seega talle ATS § 133 lõikes 2 sätestatud kaitse ei laiene, samuti et teenistusest vabastamine oli kaebaja enda valik, mitte asutuse algatus. Pakkumisest nähtus, et senisele tööle lisandusid heakorraspetsialisti ametikoha ülesanded, mis tähendanuks töökoormuse kahekordistumist ja seetõttu olid läbirääkimised igati põhjendatud.

Kaebaja vastus ametikoha pakkumisele sisaldas põhjendusi ja tingimusi, mille puhul andnuks ta kohe nõusoleku üleviimiseks. Samas ei sisaldanud vastus keeldumist ega absoluutseid nõudmisi, vaid üksnes ettepanekut palga osas. Ettepanekule läbirääkimisteks kaebaja vastust ei saanud. Kuni koondamiskäskkirja saamiseni kaebaja ei teadnud, et vastustajal puudub tahe uue ametikoha tingimusi (palka, tööülesandeid) täpsustada ja seega ei olnud tal mingit võimalust oma teenistussuhte lõpetamist mõjutada. Kaebaja tahe teenistussuhte jätkumiseks oli olemas ja seetõttu kuulub ATS § 133 lg 2 kohaldamisele.

Sätte kohaldamata jätmise eelduseks on ametniku selgelt väljendatud tahe teenistussuhte lõpetamiseks, mida käesoleval juhul ei olnud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-5-05).

6. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kohus ei asunud seisukohale, nagu puudunuks kaebajal õigus pidada ametipalga suhtes läbirääkimisi. Kohus leidis, et vallavalitsus oli kohustatud volikogu kinnitatud palgamääradest juhinduma. Kaebaja esitas palgatingimused, mida volikogu ei olnud ette näinud. Seetõttu ei saanud vallavanem kaebaja esitatud astmepalga suurusega nõustuda. Vale on väide, et vallavanem ei ole kaebajale volikogu 15.detsembri 2005 otsust tutvustanud. Nimetatud otsus ja selle lisad väljastati kaebajale koos ettepanekuga uuele ametikohale asumiseks. Kirjas on viide uuele struktuurile. 20.detsembri 2005 kirjas võtab kaebaja omaks, et talle on esitatud dokumente ja temaga on peetud jutuajamisi seoses uuele ametikohale asumisega. Samast kirjast nähtub, et ta oli uuest struktuurist, uutest ametikohtadest ja ametipalkadest

3-06-165

5(7) informeeritud. Teenistussuhte lõpetamisel teenis kaebaja 8000 krooni kuus (ametipalk 7000 krooni ja lisatasu 1000 krooni). Uus ametikoht võimaldanuks tal saada suuremat palka: ametipalk 8000 krooni ja lisatasud kuni poole ametipalga ulatuses. Uus ametikoht oli palgatingimustelt soodsam ja ka ülesannetelt sobiv, sisaldades osaliselt tema endise ametikoha ja osaliselt heakorraspetsialisti ülesandeid, mida ta oli varem täitnud. Suurem osa kaebaja varasematest ülesannetest delegeeriti uue töökorraldusega majanduse vanemspetsialistile. 2) Uue ametikohaga seonduvatest ülesannetest ja palgatingimustest pidas vallavanem kaebajaga korduvalt jutuajamisi ja läbirääkimisi. Kaebaja vastupidine väide on väär. 20.detsembri 2005 kirjas on kaebaja ise jutuajamiste toimumist kinnitanud. Ka 2.juuni 2006 kohtuistungil (tl 48) on kaebaja seletanud, et on vallavanemaga uue ametikoha ülesannete teemal vestelnud. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud sellega, et kajastas otsuses vastustaja esindaja selgitusi uutest tööülesannetest. Esindaja esitas kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (ametijuhendid) tulenevaid teadmisi. Ehkki ametijuhend valmis pärast kaebajaga teenistussuhte lõppemist, oli uutest struktuuridest tulenev töökorraldus varem läbimõeldud ja omavalitsusele teada. 3) Väär on kaebaja väide, et 22.detsembri 2005 kirja ei ole vallavalitsus kaebajale edastanud. Kiri saadeti samal päeval tähtsaadetisena. 4) Ebaõige on väide, et pakutav ametikoht ei olnud varasemaga samaväärne. Teenistusülesanded oleksid olnud ligilähedased, pakkumine oli soodne, kõrgema ametipalgaga, kaebajale sobiv ning selle vastuvõtmine oli reaalne. Kohtu sellekohased seisukohad on põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei soovinud talle pakutavat ametikohta vastu võtta põhjendusega, et talle ei sobi ametikoha ametipalk, tegi võimatuks talle uue ametikoha määramise, kuid see ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud ATS § 116 lõiget 3. 5) Kohus järeldas õigesti, et seades ametikohale asumise tingimuseks volikogu poolt kinnitatud ametipalgast suurema palga saamise, ei olnud kaebaja tahe tegelikult suunatud teenistussuhte jätkamisele. Kaebaja tahe jätkata teenistussuhet ainult tema poolt soovitud palga puhul oli selgelt väljendatud tema 20.detsembri 2005 kirjas vallavanemale. Seetõttu oli kaebaja vabastamine tema enda valik, mistõttu teenistussuhte lõpetamisele ei saa laieneda ATS § 133 lõikes 2 sätestatud piirang.

7. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule täiendavaid avaldusi ja seisukohti esitanud. Vastustaja on kinnitanud kõigi vastuväidete ja põhjenduste juurde jäämist, esitanud ringkonnakohtu ettepanekul tõendi vastustaja 30.detsembri 2005 kirja kättesaamise aja kohta ning selgitanud täiendavalt, et kirja kättesaamine 2.jaanuaril 2006 ei takistanud kaebajal 30.detsembril 2005, mil vaidlustatud käskkirja talle tutvustati, nõustumast siiski uue ametikohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohus tuvastas õigesti, et asutuses oli olemas ametniku võimetele vastav ja sobiv ametikoht, millel kaebaja oleks saanud teenistust jätkata ning seda ametikohta talle ka pakuti. Halduskohtu sellekohaste põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Ehkki apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ka kohtu järeldust pakutud ametikoha soodsusest, kaebajale sobivusest ja reaalsusest, ei ole poolte vahel tegelikult sisulist erimeelsust selles, et kaebajale tehti ATS § 116 lg 3 nõuetele vastav pakkumine. Kaebaja on halduskohtu istungil selgitanud, et ta oleks palgatingimusi teades uue ametikoha vastu võtnud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt märkis kaebaja: „Kui oleksin teadnud, et mulle pakutakse

3-06-165

6(7)

12 000 krooni palka, oleksin ma muidugi vastu võtnud uue ametikoha“ (tl 49). Anija Vallavolikogu 15.detsembri 2005 otsuse nr 48 lisadest 2 ja 3 nähtuvalt oleks uue ametikoha astmepalk olnud 8000 krooni, millele võinuks lisanduda lisatasu kuni poole kuupalgamäära ulatuses (tl 32-33). Sellisele võimalusele on vastustaja viidanud nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja oma argumentidega pakutud ametikoha ebasoodsusest soovinud väita ATS § 116 lg 3 rikkumist teenistusest vabastamisel, vaid rõhutanud, et talle pakkumise tegemise ajal teada olnud informatsiooni põhjal (kahe ametikoha teenistusülesanded sama palga eest, mida ta enne koondamist reaalselt sai) ei pidanud ta pakkumist sobivaks ja soodsaks ning on sellega põhjendanud, miks ta pidas õigustatuks alustada palgaläbirääkimisi. Kaebus tugineb mitte ATS § 116 lg 3 rikkumisele, vaid ATS § 133 lg 2 rikkumisele ning seda ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult.

8. ATS § 133 lg 2 näeb ette, et isikut, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ei või teenistusest vabastada muuhulgas koondamise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustajaga seisukohaga, et teenistusest vabastamine oli käesolevas asjas kaebaja enda valik, mitte ametiasutuse algatus, ning et seetõttu talle ATS § 133 lg 2 sätestatud kaitse ei laiene.

9. Kohtupraktikaga kooskõlas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7.aprilli 2005 otsus nr 3-3-1- 5-05 p 21) on halduskohtu seisukoht, et otsustamaks teenistussuhte lõpetamisele ATS § 133 lõikes 2 sätestatud piirangu laienemise üle on oluline arvestada asutuse käitumist teenistuskoha pakkumisel ja teenistussuhte jätkumise tagamisel ning ametniku enda käitumist.

10. Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha halduskohtu otsuses sisalduvaid järeldusi, et kaebaja tahe ei olnud suunatud teenistussuhte jätkamisele ning et ta oli selgelt väljendanud oma tahet jätkata teenistussuhet ainult siis, kui palka suurendatakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja 20.detsembri 2005 kirjas ei ole antud selget nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks, kuid selles pole ka selget keeldumist üleviimisest ja nõusolekut koondamisega. Pelgalt ametikoha vastuvõtmiseks tingimuste seadmise põhjal olukorras, kus kirjast nähtuvalt ei olnud kaebajale uue ametikoha teenistusülesanded ja palgatingimused selged, ei saa kaebaja avaldusest välja lugeda keeldumist uuel ametikohal teenistust jätkata. Nõusoleku andmisest keeldumisena saaks tingimuste seadmist vaadelda siis, kui nende täitmise võimatus peaks ka tingimuste seadjale olema ilmselge.

ATS § 133 lõikes 2 sätestatud piirangu kohaldamata jätmine eeldab, et ametnik oleks väljendanud selgelt uuele ametikohale nimetamiseks nõusoleku andmisest keeldumist ja oma tahet teenistussuhe koondamise tõttu lõpetada. Riigikohtu halduskolleegiumi 11.jaanuari 2006 otsuses nr 3-3-1-75-05 (p 15) on leitud, et ametiasutusel on kohustus ametniku tahteavalduse hindamisel välja selgitada tema tegelik seisukoht ja mitmetimõistetavuse korral nõuda täpsustusi. Vastustaja on küll saatnud kaebajale posti teel 22.detsembril 2005 teatise, milles selgitatakse tema seisukohtade ekslikkust ja palgaastme suurendamise võimatust, kuid kirja eesmärk pole kaebaja lõpliku seisukoha väljaselgitamine teenistussuhte jätkamise suhtes, vaid teavitamine sellest, et tema viimane tööpäev on 30.detsember 2005 ning sel päeval tuleb tal asjaajamine üle anda (tl 36). Vastustajal ei saanud olla ka kindlust, et kaebaja saab puhkuse ajal kirja kätte ja jõuab oma lõplikust seisukohast teenistussuhte jätkamise suhtes vastustajat teavitada. Soodla postipunkti tõend kinnitab kaebaja väidet, et enne käskkirja tutvustamist oli vastustaja seisukoht kaebaja 20.detsembri 2005 avalduse suhtes talle teadmata. Vastustaja

3-06-165

7(7) 22.detsembri 2005 kiri väljastati kaebaja emale 2.jaanuaril 2006. Samast tõendist nähtub, et kiri oli küll kandes ka 27.detsembril 2006, kuid kedagi ei olnud kodus. Käskkirja andmise ajal ei saanud vastustajal olla selgust, et kaebaja keeldub igal juhul uue ametikoha vastuvõtmisest. 21.detsembrist kuni 29.detsembrini 2005 kestnud puhkuse lõppedes teenistusse naasmisel ei olnud kaebajal enam võimalik oma lõplikku seisukohta väljendada ja olukorda mõjutada, sest 30.detsembril 2005 tutvustati talle käskkirja tema teenistusest vabastamise kohta. Kuna vastustaja jättis enne käskkirja andmist kaebaja selge seisukoha välja selgitamata, ei saa asuda seisukohale, et teenistusest vabastamine oli kaebaja valik ja tema teenistusest vabastamine õiguspärane. Vastustaja väide, et kaebaja võinuks nõustuda uue ametikohaga pärast käskkirja tutvustamist, ei puuduta käskkirja õiguspärasust.

11. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli vastuolu tõttu ATS § 133 lõikega 2 ebaseaduslik, on tal õigus ATS § 135 lõikes 2 märgitud hüvitisele. Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse apelleeritud ulatuses ja teeb uue otsuse, millega tühistab vaidlustatud käskkirja ning mõistab kaebaja kasuks välja hüvitise apellatsioonkaebuses taotletud summas 42 000 krooni.

12. Kaebuse esitaja taotles esimese astme kohtus menetluskulu 3000 krooni hüvitamist. Sama taotlus sisaldub apellatsioonkaebuses. Menetluskuluks on õigusabikulu kaebuse koostamise ja kohtuistungi teeside ettevalmistamise eest. Kulu kandmise tõendamiseks on esitatud töövõtuleping ja maksekorraldus 3000 krooni tasumise kohta (tl 43, 44). Asja arutamisel esimese astme kohtus leidis vastustaja, et õigusabikulude hüvitamise taotlus sellisel kujul on alusetu. Apelleeritud kohtuotsuse tegemise ajal sätestas HKMS § 87 lg 1, et õigusabikulud on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Kaebajale õigusabi osutanud isik ei osalenud küll asja arutamisel kohtus, kuid töövõtulepingu ja maksekorraldusega on tõendatud õigusabikulu kandmine käesolevas kohtuasjas. Ringkonnakohus ei pea õigeks jätta tasutud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulu kaebaja kanda. HKMS § 93 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kannab kohtukulud kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest. Sarnased reeglid kohtukulude jaotamisel kehtisid asja arutamise ajal halduskohtus (HKMS kuni 1.septembrini 2006 kehtinud redaktsiooni § 93 lg 6, § 92 lg 1, § 93 lõiked 3 ja 4). Kaebaja loobus tööraamatu kande parandamise taotluse osas kaebusest, kohus lõpetas selles osas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ning menetluse osalise lõpetamise, sh lõpetamise aluse üle apellatsioonimenetluses ei vaielda. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmisele proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse rahuldatud osale vastavaks menetluskuluks hindab kohus 2500 krooni ning selles ulatuses rahuldab kaebaja taotluse.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus