2-04-1629/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2007. a Tallinnas Tsiviilasja number 2-04-1629 (endine 2/583-9917/04) Tsiviilasi NP avaldus PL esimese astme kohtu otsuse tunnustamiseks AA’lt lastele elatise saamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: NP(end. A); Asjast puudutatud isik: AA Asjast puudutatud isiku esindaja: advokaadi volikirja alusel KN Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte tunnustada Eesti Vabariigi territooriumil Soome Vabariigi PL esimese astme kohtu otsust AA’lt NP kasuks lastele elatise väljamõistmise nõudes.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub vastavalt TsMS § 478 lg 2 selle menetlusosalistele kättetoimetamisega.

Asjaolud edastas Justiitsministeerium Tallinna Linnakohtule Soome Välisministeeriumi kaudu saabunud NP avalduse PL esimese astme kohtu otsuse tunnustamiseks AA’lt elatise saamise nõudes. Lääne-Viru Maakohus jättis oma otsusega läbi vaatamata taotluse P esimese astme kohtu otsuse tunnustamiseks ja tunnistas täidetavaks otsuse elatise väljamõistmiseks lastele. Viru Ringkonnakohus tühistas Lääne-Viru Maakohtu otsuse.

Kohtu põhjendused TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses.

TsMS § 619 lg 1 alusel kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis TsMS sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/ EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja määruses 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

Käesoleval juhul taotleb avaldaja Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamist, millega mõisteti AA’lt avaldaja kasuks välja elatis lastele. Kohtuotsus on tehtud . a, EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004. a. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted antud juhul kohaldatavad.

Vastavalt Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 02.10.1973. a konventsiooni art 24 rakendatakse konventsiooni, sõltumata otsuse tegemise ajast. Kui otsus on tehtud enne konventsiooni jõustumist otsuse päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel, rakendatakse seda taotluse saanud riigis üksnes pärast konventsiooni jõustumist makstavate elatisrahade suhtes. Eesti Vabariigi suhtes jõustus konventsioon alates 01.04.1998. a. Kuigi ühes riigis tehtud otsust tunnustatakse teises konventsiooni osalisriigis ilma erimenetluseta sätestab konventsiooni art 5 piirangud otsuse tunnustamisele. Artikkel 5 p 1 kohaselt otsuse tunnustamisest või täitmisest võib keelduda, kui otsuse tunnustamine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (ordre public). Sama põhimõtte sätestab alates 01.01.2006. a kehtima hakanud TsMS § 620 lg 1 p 1, mille kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Nimetatud sätetest ning Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 24 tuleneb, et õiglane kohtumenetlus on üks isiku põhiõigusi.

Kohus tutvunud taotluse ja selle lisadega, leiab, et Soome Vabariigi PL esimese astme kohtu otsust AA’lt NP kasuks lastele elatise väljamõistmise nõudes ei ole võimalik tunnustada vastavalt Haagi ülalpidamiskohustustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile, kuna kostjal ei olnud võimalik esitada menetluses omapoolseid vastuväiteid. Eelnimetatu on leidnud kinnitust kohtule esitatud materjalidega, mille kohaselt kostja sai küll kohtumenetlust algatavad kohtudokumendid, kuid need olid muukeelsed. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks selgitatud tema õigust keelduda muukeelsete menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Sellega on rikutud tunnustava riigi menetlusõiguse olulist põhimõtet ning isiku õigust õiglasele kohtupidamisele.

Karin Sonntak Kohtunik