2-05-16833/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2007, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-16833 Tsiviilasi xxx hagi korteriühistu xxx vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja esindaja Ljudmilla Bogdanova (isikukood xxx; Endla 4, 10142 Tallinn); kostja korteriühistu xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja esindaja juhatuse liige Tamara Fjodorova (isikukood xxx). RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lugeda xxx võla summas 4 595.47 krooni puudumine korteriühistu xxx ees tuvastatuks.

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus käik

xxx esitas 12.09.2005 Harju Maakohtule hagi korteriühistu xxx vastu võla puudumise tuvastamise nõudes.

07.03.2007 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Hageja esindaja ja kolmas isik loobusid kohtukulude väljanõudmisest kostjalt.

Kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses tuvastada tema poolse võlgnevuse 4 595.47 krooni puudumine kostja suhtes. Hagiavalduse kohaselt nõuab kostja hagejalt võlgnevuse tasumist summas 4 595.47 krooni kasutatud elektrienergia eest perioodil 27. juuli 2004 kuni 31. märts 2005. Hageja oli nimetatud perioodil elektrienergia tarbimist mõõtnud elektriarvestiga 1F1T, mis oli 26.07.2004 ostetud aktsiaseltsi Raasiku Elekter kauplusest algnäiduga 3 900 KWh. Seisuga 31.03.2005 oli elektriarvesti näit 6 243 KWh, millest hageja arvutas maha arvesti paigaldamisel algnäiduks olnud 3 900 KWh. Hageja tasus kasutatud elektrienergia 2 343 KWh eest kostjale 3 400 krooni.

Kostja oli seisukohal, et hageja elektrienergia arvesti algnäiduks tuleb pidada 3 900 KWh asemel 0 Kwh. Sellest tulenevalt nõudis kostja hagejalt kasutatud elektrienergia 6 243 KWh eest tasumist summas 7 995.46 krooni. Hageja ja kostja elektrienergia arvestused erinesid üksteisest 4 595.47 krooni ulatuses.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. Sellest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et hagejal puudub kostja ees elektrienergia tarbimisest tulenev võlgnevus summas 4 595.47 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006 kehtiv) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna 07.03.2007 toimunud kohtuistungil nii kolmas isik, kui ka hageja esindaja loobusid kohtukulude väljanõudmisest kostjalt, siis jäävad kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.

Merike Varusk kohtunik