2-06-27488/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-27488

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03. 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-27488 Tsiviilasi

Menetlustoiming SK hagiavaldus JK vastu abielulahutuse ja elatise nõudes.

kohtuistung 06.03.2007 Menetlusosalised Hageja: SK Hageja esindaja: HT Kostja: JK Kohtuistungil osalejad Hageja: SK Hageja esindaja: HT Kostja: JK RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada SK ja JK abielu, mis registreeriti kandega .

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta SKperekonnanimeks pärast abielu lahutamist K . Jätta lapsed BN ja GK pärast lahutamist ema juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulu jätta JK kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o

28.03.2007.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu poolt kanne . Abielust kostjaga on sündinud kolm last: tütar B, poeg NK ja tütar GK. Lapsed elavad hageja juures. lõppesid pooltel abielusuhted, sellest ajast pooled elavad eraldi teineteisest. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline abielu jätkamine on võimatu. Pärast abielusuhete lõppemist kostja osales laste ülalpidamises , kuid . on lapsed täielikult hageja ülalpidamisel. Hagis hageja on arvestanud, et tütre B ülalpidamiseks vajalikud kulud on 4312.50 krooni, poeg N 3892.50 krooni ja tütre G 3859.50 krooni.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista igakuulise elatusrahana B ülalpidamiseks 3200.- krooni, N ülalpidamiseks 2800.- krooni ja G ülalpidamiseks 2800.- krooni. Kostja seisukoht Kostja toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Hageja seisukoht Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde, pärast lahutamist perekonnanimeks jääb Kaskmaa, kohtukulu jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendab elatisenõude määrusega, kuna pooled on esitanud kohtuistungil kompromissi. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, pärast lahutamist hageja perekonnanimeks jätta Kaskmaa, alaealised lapsed jätta ema juurde. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks.

Kostja oli haginõudega nõus, vastuväiteid ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu kohtunikuabi N A määrus hageja riigi õigusabi kohta. Hageja esindaja on esitanud riigi õigusabi kulude taotluse summas 3570.- krooni, millele lisandub käibemaks 18% so 642.60 krooni, seega kokku 4212.60 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lukiina Vismann Kohtunik