2-06-37052/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.märts 2007.a

Tsiviilasja number 2-06-37052

Tsiviilasi

PR’i hagi ZR’i vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

Kostja: ZR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 06.märtsil 2007.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada ZR’i ja PR’i xxxxxx.a sõlmitud abielu, mille kohta Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond on koostanud abieluakti nr 52.

3. Säilitada PR’ile abielu ajal kantud perekonnanimi „R“.

4. Jõustunud kohtuotsus abielu lahutamise osas teha 10 päeva jooksul teatavaks Järva Maavalitsusele.

5. Välja mõista ZR’ilt PR’i kasuks elatis 900.00 (üheksasada) krooni kuus alaealise tütre RR’i (sündinud xxxxxxx.a) ülalpidamiseks alates 05.detsembrist 2006.a kuni tütar Raina täisealiseks saamiseni xxxxxxxa.

6. Välja mõista ZR’ilt PR’i kasuks elatis 900.00 (üheksasada) krooni kuus alaealise tütre RR’i (sündinud xxxxxxx.a) ülalpidamiseks alates 05.detsembrist 2006.a kuni tütar Reena täisealiseks saamiseni xxxxxx.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-37502, so riigilõivu elatise nõudelt, kannab ZR täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ASJAOLUD Pooled alustasid kooselu xxxxxa sündis pooltel tütar RR ja xxxxx.a tütar RR. Pooled abiellusid xxxxx.a. Probleemid poote vahel tekkisid seoses kostja liigse alkoholitarvitamisega, mis tõi perele kaasa majanduslikud raskused. Joobes kostja kasutas laste, eriti R, suhtes psüühilist vägivalda. Juunis 2004.a lahkus kostja poolte ühisest elukohast ning sellest ajast on pooled elanud eraldi. Hageja ei soovi enam kostjaga abielus olla. Hageja soovib abielu lahutada ning säilitada abielu ajal kantud perekonnanime R. Lapsed on alates kostja lahkumisest elanud hageja juures ja olnud tema ülalpidamisel. Kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud. Hageja palus kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 900 krooni kuus lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse isiklikult kättetoimetatud (tl 14,19). Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid ega ilmunud kohtuistungile.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tõendatud on, et poolte abielu sõlmiti 09.07.1998.a Järva Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas ning et selle kohta on koostatud abieluakt nr 52 (tl 4). Hagi asjaolud, mida kostja Tsiviilasi nr 2-06-37052

ei ole vaidlustanud, kogumis hageja seletustega kinnitavad, et 2004.a juunikuu alguspäevadel lahkus kostja poolte ühisest elukohast, et sellest ajast alates elavad pooled lahus ning et nende vahel puuduvad abielulised suhted. Hageja kinnitas nii hagiavalduses kui kohtuistungil,

2 (2) et ei soovi kostjaga enam abielus olla ning et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud.

Asjaolud, et pooled ei ole mitme aasta vältel abikaasadena koos elanud, et nende vahel puuduvad juba aastaid igasugused abielule omased varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ning et hagejal puudub soov ja tahe kostjaga abielus olla, annavad tunnistust, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. PKS § 2 mõtte kohaselt on abielu aluseks poolte ühine soov olla teineteisega abielus. Abielu ei ole võimalik, kui kasvõi ühel abikaasal sellekohane soov puudub. Poolte abielu tuleb lahutada.

2. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib säilitada abiellumisel võetud perekonnanime Reilson (tl 26). Eeltoodust tulenevalt säilitab kohus abielu lahutamisel hagejale abielu ajal kantud perekonnanime REILSON.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Tõendatud on, et pooled on 05.08.1990.a sündinud RR’i ja 02.02.1992.a sündinud RR’i vanemad (tl 6). Seega lasub pooltel alaealiste laste vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende lapsed saavad kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab laste õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist.

Tõendatud on, et poolte alaealised lapsed elavad hageja juures ning et hageja kasvatab neid üksinda (tl 7). Hagi asjaolud, mida kostja ei ole vaidlustanud, kogumis hageja selgitustega kinnitavad, et kostja ei ole alates 2004.a juunikuust laste ülalpidamises osalenud. Kostja poolt ühel korral kummalegi lapsele antud 100 krooni ei ole käsitatav ülalpidamiskohustuse täitmisena PkS § 60 mõttes. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab kostjalt laste ülalpidamiseks elatist 900 krooni kuus lapse kohta. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on kuupalga alammääraks alates 01.01.2007.a 3600 krooni. Seega nõuab hageja laste ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmäärast poole väiksemas ulatuses. Kahtlust ei saa olla selles, et kostja on kohustatud laste ülalpidamiskohustust sellises ulatuses täitma. Kostja ei ole nõutud elatise suurust ka vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude esitatud suuruses ja mõistab kostjalt alaealiste tütarde Raina ja Reena ülalpidamiseks välja elatise 900 krooni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.

5. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (tl 25). Kohus aktsepteerib hageja seaduslikku soovi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 05.12.2006.a.

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Kuna hageja ei soovinud enda kohtukulu jagamist kostja kanda, siis kohus hageja kohtukulu jaotuse suhtes seisukohta ei võta. Kohus jagab kostja kanda riigilõivu elatise nõudelt, mille tasumisest hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel on vabastatud.

Sirje Lahesoo Kohtunik