Legislator Case Law & Legislation
2-06-5795/5 AI generated

2-06-5795/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-06-5795/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi A..G..hagi I..G.. vastu elatise suuruse muutmises ja elatise võla nõudes Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2007.a kell 16.40 kohtukantselei kaudu.

Legislator headnote

AI generated

2-06-5795/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-5795 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi A..G..hagi I..G.. vastu elatise suuruse muutmises ja elatise võla nõudes

Hageja: Al.. G.., isikukood .. Kostja: I.G.., isikukood ..

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: A.. G.. Kostja: ..G..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon Jätta A.. G.. hagi rahuldamata.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2007.a kell 16.40 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa, kes hoidus kõrvale oma kohustustest laste kasvatamisel. Seoses sellega on Narva Linnakohtu 26.11.2004.a. otsusega nr.2-1155/04 määratud elatis hageja ülalpidamiseks 1240 krooni ulatuses alates

15.10.2004.a. kuni 31.01.2004.a. ja edasi 1345 krooni ulatuses alates 01.01.2005.a. kuni hageja kutsekeskkooli lõpetamiseni. Hageja on ema ülalpidamisel, kes on invaliid ja saab väikest pensioni. Vastavalt Perekonnaseaduse §61 lõikele 4, ei pea olema igakuise elatise ulatus vähem kui pool minimaalse töötasu ulatus, mida kehtestas Vabariigi Valitsus. Kohtuotsusega ei ole määratud, et kostja on kohustatud välja maksma elatis vaiksemas summas. Eesti Vabariigi Valitsuse 01.01.2006.a määrusega on kindlaksmääratud minimaalne töötasu 3000 krooni ulatuses. Seoses sellega on kostja kohustatud välja maksma hageja ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Vaatamata sellele ta maksab välja nagu enne 1240 krooni kuus. Ülaltoodu alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg 2, § 61 lg 4, § 63 lg 2 palub hageja muuta elatise määra, mis oli määratud Narva Linnakohtu 26.11.2004.a kohtuotsusega nr 2-1155/04 ning määrata elatis alates 01.01.2006.a kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni, s.o 28.02.2006.a, summas 1500 krooni kuus. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja hagiavaldusega nõus ning ei tunnista haginõudeid. Narva Linnakohtu 26.11.2004.a kohtuotsusega on määratud elatis hageja ülalpidamiseks 1240 krooni ulatuses alates 15.10.2004.a kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni. 28.02.2006.a hageja lõpetas Narva kutseõppekeskuse. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt elatis oli määratud vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest lähtudes ning ei olnud seotud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Kostja varaline seisund ei ole muutunud ja hageja ei ole esitanud vastavaid tõendeid sissetuleku vajaduse muutmise kohta, kuna kostja andmetel hageja õppis ja töötas samal ajal. Ülaltoodu alusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna mingeid varalisi kohustusi hageja ees kostjal ei ole.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi ei kulu rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus suurendada elatise määra alates 01.01.2006.a kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni, s.o 28.02.2006.a, summani 1500 krooni ja mõista kostjalt välja võlgnevus elatisrahana 2005.a. eest summas 1260 krooni. Hageja selgitas, et kostja maksis elatise kohtuotsuse alusel 1240 krooni ulatuses alates 15.10.2004.a kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni, s.o 28.02.2006.a. Ta arvab, et kostja oli kohustatud välja maksma 2005.a. 1345 krooni igakuiselt ja alates 2006.a. 1500 krooni kuus. Ta palub mõista kostjalt tema kasuks elatise võlgnevus 2005.a. eest summas 1260 krooni ((1345-1240)x 12) ning jaanuari ja veebruari 2006.a. eest summas 310 krooni. (1500-1345) x 2= 310 krooni.

Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalikus vastuses esitatud asjaolude juurde.

26.11.2004.a. Narva Linnakohtu kohtuotsusega oli välja mõistetud Ig..G.. elatis igakuuliselt täisealiseks saanud lapsele A.. G.. 1240 krooni alates 15.10.2004.a. kuni Narva Kutseõppekeskuse lõpetamiseni. Hageja A..G.. lõpetas õppimist Narva Kutseõppekeskuses 28.02.2006. a. erialal kokk. Hageja esitas Viru Maakohtusse hagiavaldus 16.03.2006.a., s.o. pärast Narva Kutseõppekeskuse lõpetamist.

PkS § 63 lg 2 kohaselt, kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatud alustel. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja ja kostja selgitasid kohtule, et pärast elatise väljamõistmist ei muutnud kostja varaline seisund ja hageja vajadused. Kostja täitis oma ülalpidamiskohustust, ta maksis elatise välja hageja ülalpidamiseks kohtuotsuse alusel. Maksu-ja Tolliameti andmetel sai hageja elatise ning samal ajal sai töötasu Tulundusühistust INKERI. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et ei ole seadislike alust elatise suurust muuta ning mõista kostjalt välja elatise võlgnevust.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) 63 lg 2, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452,

468 lg 1 p 1, 164 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik