2-06-21465/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-21465 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi J.. J… hagi A..B.. vastu elatise nõudes.

Hageja: J.. .., isikukood .. Kostja: A.. B.., isikukood ..

Kohtuistungi toimumise aeg 14. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: J.. J. Kostja: A.. B..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

Rahuldada hagi.

Mõista kostjalt A.. B..´ilt välja hageja J.. J..kasuks tütar A.. J., sünd. ...a., ülalpidamiseks alates 14.08.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 800 (kaheksasada) krooni kuni lapse täisealisuseni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. märtsil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja kostjaga abielus ei ole. Kooselust on tütar – A.., sünniaeg .., kelle isa on kostja. Tütar elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Hagi esitamise ajal on kostja lõpetanud materiaalse abi osutamise tütre ülalpidamiseks ning keeldub seda edaspidi osutamast. Vastavalt Perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg 1 peavad vanemad oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kostja ei täida vaatamata hageja palvetele oma kohustust tütre ülalpidamisel. Kostjal on veel tütar V.., sünniaeg .., kelle ülalpidamiseks maksab ta elatist J.. K.. kasuks. Hageja ei tööta, tegeleb laste kasvatamisega. Peale A..on hagejal veel tütar A., sünniaeg ..a Hageja elab ainult riiklikest toetustes, mida ta lastele saab. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seepärast eeldab hageja, et kostja on kohustatud maksma hageja kasuks tütar Angelina ülalpidamiseks elatist 1500 krooni. Ülaltoodu alusel ning juhindudes Perekonnaseaduse § 49 lg. 1; 60 lg. 1,4; 61 palub hageja mõista kostjalt A.. B.. hageja kasuks välja elatis tütar A.., sünniaeg ...a ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on kostja tema vastu esitatud hagiavaldusega nõus. Alates 12.07.2004 ei oma kostja alalist töökohta, mistõttu ei saa ta osutada varalist abi hagejale tütre ülalpidamiseks hageja poolt nõutud summas. Kostja on arvel Tööhõiveametis, kuid ei suuda leida endale tööd madala ametialase kvalifikatsiooni tõttu. Omalt poolt teeb kostja kõike selleks, et leida tööd, kuid kaasaegsetes elutingimustes on see üpris raske. Varaliselt aitavad kostjat tema vanemad, mõnikord õnnestub temal leida ühekordseid töid, st omab kostja vaid juhutöid. Peale tütre A.. on kostjal veel üks tütar – V.., sünd ., kelle ülalpidamiseks on kostja Narva Linnakohtu 22.11.2004 otsuse alusel kohustatud maksma elatisraha lapse emale J. K. 1350 krooni iga kuu. Kostjal on juba tekkinud võlad elatise väljamaksetes J. K. kasuks. Kostja on nõus maksma hagejale tütre A., sünd . ülalpidamiseks 700-800 krooni iga kuu. See on reaalne summa, mida kostja saab hagejale anda oma vanemate kaasabil ja oma ühekordsetest sissetulekutest. Hageja saab riiklikke toetusi oma laste peale.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

11.12.2006 arvamuses A.B. vastuse peale vähendas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas 800 krooni. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja elatis summas 800 krooni kuus lapse A.J. ülalpidamiseks. Hageja selgitas, et talle on piisav kui kostja maksab elatist summas 800 krooni kuus, kuna lasteaia eest ta maksab 300 krooni kuus ning riideid lapsel on väga palju. Ta ei tööta, saab töötuna toetust 900 krooni igakuiselt saab lastetoetust summas 1800 krooni igakuiselt ning ta õpib ja saab stipendiumi summas 1000 krooni igakuiselt.

Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid ning toetas oma soovi maksta elatis summas 800 krooni igakuiselt lapse A. J. ülalpidamiseks. Kostja selgitas, et ta ei tööta alates 2004.a., omab 1 kord kuus juhitööd. Ta aitab tegema korterite remondi ning autoremondi. Ta on töövõimeline, terve.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elitist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

PkS § 7 kohaselt võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada, kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes

peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 14.08.2006.a

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik