2-06-22305/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-22305 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi I.. T… (O..) hagi A..T..vastu elatise nõudes.

Hageja: I. T.. (pärast abielulahutamist I.. O.., 14.12.2006.a pass .), isikukood 4.., elukoht .. Kostja: A.. T.., isikukood ..

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märts 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: I.. O.. Kostja: A..T..

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva

Resolutsioon

Rahuldada I. O.. (T..) hagi.

Mõista kostjalt A.. T..´ilt hageja I. O.. kasuks tütar J.. T.., sünd. …., ülalpidamiseks alates 25.08.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealisuseni.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga on registreeritud 14.10.1995. aastal. … aastal sündis tütar J.. T... Alates 2005 aastast elavad pooled eraldi, tütar J.. on alates 05.2005 a. hageja ülalpidamisel. Kuna kostja poolt teostadud väljamaksmised tütre J.. ülalpidamiseks ei ele süstemaatilised vaid korralised, s.t. 2006.07.-1500 krooni ja 2006.08.-1500 krooni palub hageja kostjalt sisse nõuda elatisraha Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära ulatuses igakuuliselt tütre Jekaterina ülalpidamiseks

Kostja vastus

Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 08.11.2006.a, kuid kirjaliku vastuse ei ole kohtule esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka.

Kohtuistungil tunnistas kostja haginõuded ning on nõus maksma elatis hageja kasuks tütre J… ülalpidamiseks alates hagi esitamist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja töötab, saab palka summas 5500 krooni ja lisatasu summas 2000 krooni ja lapsetoetust summas 300 krooni igakuiselt. Kostja töötab, saab palka 6000 krooni. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja toetama oma last. Kostja omandis on eramaja, sõiduauto ning väike laev.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 25.08.2006., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 25.08.2006.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik