3-06-834/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-834 Haldusasi J.T kaebus Pärnu Vangla 11. aprilli 2006. a käskkirja nr 41 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.T Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a otsus. 2. Jätta kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul selle saami- sest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.T taotles Pärnu Vangla direktorilt luba lühiajaliseks väljasõiduks. Pärnu Vangla direkto- ri 11. aprilli 2006. a käskkirjaga nr 41 jäeti taotlus rahuldamata.

2. J.T esitas halduskohtule kaebuse, milles palus Pärnu Vangla direktori 11. aprilli 2006. a käskkirja tühistada.

3. Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a otsusega kaebus rahuldati. Kohtuotsust põh- jendati järgmiselt: a) Vastustaja ei ole taotluse lahendamisel arvestanud ega kaalunud vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 1 p-des 2–7 märgitud hindamisele kuuluvaid asjaolusid, vaid on arvestanud kaebaja poolt toimepandud kuritegusid. Vangistuse täideviimise eesmärki ei saa hinnata üksnes vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 1 p-s 1 märgitud asjaolu käskkirja kandes. Juhul, kui ainuüksi kinni- peetava kuriteolaadist on võimalik teha järeldusi p-des 2–7 sätestatud asjaolude osas või kui

3-06-834

2(4) kinnipeetava poolt toimepandud kuriteolaad iseenesest välistab väljasõidule lubamise, siis tu- leb need järeldused käskkirjas välja tuua. b) Vanglas karistust kandvate kinnipeetavate kuriteo laadist tulenev ajaline mõõde on välja- sõidutaotluse esitamiseks toodud vangistusseaduse § 32 lg-des 1 ja 2. Vangla direktor võib keelduda väljasõiduloa andmisest vangla sisekorraeeskirja §-s 83 toodud alustel. Käskkirjas on toodud ülevaade kaebaja poolt toimepandud kuritegudest ning määratud karistustest, kuid ei selgu, mil moel on loetelu hinnatav muu põhjusena vangla sisekorraeeskirja § 83 p 4 mõt- tes. Mingit järeldust ega hinnangut kaebajale määratud karistuse põhjal esitatud ei ole. Kurite- gude toimepanemise ja karistuse määramise kronoloogiat ei saa iseenesest lugeda muuks põh- juseks. „Muu põhjus“ on määratlemata õigusmõiste ja selle peab sisustama väljasõitmistaotlu- se lahendamise õigust omav isik või ametiasutus taotluse menetlemise käigus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Pärnu Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi väi- ted on järgmised: a) Vaidlustatud käskkirjas on arvestatud ja kaalutud kõiki sisekorraeeskirja § 82 lg 1 p-des 2–7 märgitud hindamisele kuuluvaid asjaolusid. Kinnipeetava isiksuseomadusi arvestati vaidlusta- tud käskkirja teise lehekülje teises lõigus, kinnipeetava käitumist vanglas vaidlustatud käskkir- ja teise lehekülje neljandas lõigus, väljasõidu eesmärki teise lehekülje kuuendas ja seitsmen- das lõigus ning väljasõidu eeldatavat mõju kinnipeetavale käskkirja teise lehekülje kaheksan- das lõigus. Väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal ja kinnipeetava suhtumist töös- se ja õpingutesse ei olnud võimalik sisuliselt hinnata, kuna kaebaja ei ole Pärnu Vanglas vii- bimise ajal lühiajalisel väljasõidul viibinud, samuti ei ole ta Pärnu Vanglas viibimise ajal töö- ga ega õppimisega kindlustatud. Need asjaolud on käskkirja teise lehekülje viiendas lõigus sõnaselgelt märgitud. b) Kinnipeetava toimepandud kuriteo laad ja kinnipeetava isiksuseomadused ei ole omavahel olemuslikult lahutatavad, sest inimese käitumises peegelduvad ka tema isiksuseomadused. Kuigi inimese – sh kinnipeetava – isiksuseomadused on ajas ja ruumis muutuvad suurused, tuleb käesoleval juhul ja vangistuse täideviimise eesmärke silmas pidades arvestada sellega, et nii drastilise kuritegeliku minevikuga isiku puhul on raske rääkida sellise kvaliteediga isiksu- seomadustest, mis lühiajalisele väljasõidule lubamisel hindamisele kuuluvaid asjaolusid eraldi või kogumis arvestades võimaldavad tal soodustuse korras järelevalveta vangla territooriumilt lahkuda. Rangeima sunnivahendi hind seisneb eelkõige ajalises mõõtmes, mil isikult on võe- tud vabadus ja mis peaks teda panema sügavamalt järele mõtlema ühiskonnas kehtivate väär- tuste üle ning seeläbi muutma oma kehtivaid arusaamu, tõekspidamisi ja hoiakuid. c) Kinnipeetava varasema kriminaalkorras karistamise arvestamine tema lühiajalisele välja- sõidule lubamise otsustamisel ei ole topeltkaristamine ega seega ka põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtte rikkumine. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule luba- mine ei ole karistusõiguslik, vaid kriminaaltäitevõiguslik instituut. Kinnipeetava varasem kuri- tegelik minevik avaldab paratamatult kas suuremal või väiksemal määral negatiivset mõju te- ma kriminaaltäitevõiguslikul kohtlemisel. Vangistusseaduse § 32 lg-tega 1 ja 2 soovis seadus- andja sätestada kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise materiaalse eelduse, millest alates võib kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise küsimus üldse tõusetuda. Seega ei saaks sellise kaalutlusõiguse materiaalse eelduse täidetuks lugemisel kinnipeetava poolt vara- semalt kuritegude toimepanemise arvestamist käsitada mitte tema lisakaristamisena, vaid kõ- nealuse kaalutlusõiguse teostamise vältimatu eeldusena. d) „Muu põhjus“ sisekorraeeskirja § 83 p 4 mõttes võib olla ka kinnipeetava varasem kuritege- lik minevik. Eeskirja § 83 p 4 seob „muu põhjuse“ selle vastuoluga vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kuivõrd kinnipeetava varasema kuritegeliku käitumise põhjal saab hinnata te-

3-06-834

3(4) ma õiguskuulekat käitumist, siis on sellise asjaolu arvestamine määratlemata õigusmõiste si- sustamisel igati asjakohane.

5. Pärnu Vangla õigusjärglase, Justiitsministeeriumi vastuses nõustutakse apellatsioonkae- busega ja lisatakse, et lühiajaline väljasõit ei ole kinnipeetava õigus, vaid loa andmine kinni- peetavale lühiajaliseks väljasõiduks või selle andmisest keeldumine kujutab endast vangla di- rektori diskretsiooniõigust. Kui direktoril on alust arvata, et lühiajaline väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, sh õiguskorra kaitse vajadusega, peab ta keelduma loa väljaandmisest. Tulenevalt seaduse mõttest ja sisekorraeeskirja § 83 p 4 sõnastusest piisab, kui vangla direktoril on loa andmise otsustamisel alust arvata, et lühiajaline väljasõit läheb vastu- ollu õiguskorra kaitse huvidega. Lühiajalisele väljasõidule lubamine on suur soodustus kinni- peetavale mitte ainult vangla direktori poolt, vaid ka ühiskonna poolt. Samas on see suureks vastutuseks vangla direktorile. Ka Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2005. a otsuses nr 2-3/196/05 väljendati seisukohta, et seadus annab direktorile õiguse lubada kinnipeetavat lühiajalisele väljasõidule, mitte kohustuse. Ministrite Komitee 11. jaanuari 2006. a soovitus „Euroopa vanglareeglistik“ ei ole juriidiliselt siduvaks dokumendiks, kuid on abiks kaasaegse Euroopa vangistusõiguse tõlgendamisel. Soovitus ei sätesta, et riigid on kohustatud lubama kinnipeetavaid lühiajalisele väljasõidule. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et kui vangla ei arvesta väljapoole vanglat lubatava isiku ohtu ühiskonnale ja jätab need asjaolud arvestamata, kuid kinnipeetav paneb lühiajalise väljasõidu ajal toime õigusrikkumise, siis võib teatud juh- tudel riik jääda vastutavaks selle eest (23. novembri 1999. a otsus asjas Bromiley vs United Kingdom ja 24. oktoobri 2002. a otsus asjas Mastromatteo vs Italy).

6. J.T vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Seoses Pärnu Vangla tegevuse lõpetamisega astus apellatsioonimenetlusse vangla õigus- järglasena Justiitsministeerium.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vääralt kohaldanud vangla sisekorraees- kirja § 82 ja § 83 ja teinud ebaõigesti kindlaks asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebus oleks tulnud jätta rahuldama- ta.

9. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja põhimotiiv on asjaolu, et kaebajat on varem kohtu- likult karistatud neljateistkümnel korral samaliigiliste kuritegude eest. Ringkonnakohus on samade poolte vahel põhimõtteliselt samasisulise vaidluse lahendanud 14. märtsi 2007. a otsu- ses haldusasjas nr 3-05-924. Selles asjas vaidlustas kaebaja 14. oktoobri 2005. a käskkirja, milles samuti keelduti kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest kaebaja korduva ka- ristatuse motiivil. Ringkonnakohus leidis, et varasema korduva karistatuse arvestamine on loa andmise kaalumisel oluline asjaolu ning selle arvestamine ei ole vastuolus korduva karistami- se keelu põhimõttega. VangS § 32 lg-d 1 ja 2 ei piira vangla direktorile antud kaalutlusruumi.

10. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja väljaandmise ajaks ei olnud asjaolud võrreldes varasema keeldumisega oluliselt muutunud ning jääb seaduse tõlgen- damisel oma varasema seisukoha juurde. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et kaebaja karista- mine neljateistkümnel korral lühikeste ajavahemike järel varavastaste kuritegude eest andis vangla direktorile aluse pidada kaebajast õiguskorrale lähtuvalt ohtu loa andmisest keeldumi- seks piisavalt kaalukaks, ehkki vanglast vabanemise tähtaja lähenemisel omandab järjest suu- rema kaalu kinnipeetava resotsialiseerimine. Halduskohus ei saa vangladirektori asemel kae-

3-06-834

4(4) bajast lähtuvat ohtu ja resotsialiseerimise vajadust kaaluda. Ringkonnakohus ei näe vangla käskkirjas kaalutlusvigu.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käskkiri on motiveerimata. Käsk- kirjast nähtub põhimotiiv, miks luba ei anta. Asjaolu, et halduskohtumenetluses võib osutuda vajalikuks haldusakti motiive täiendavalt lahti seletada, ei muuda haldusakti motiveerimatuks. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt on selgesti arusaadav, et korduvalt karistatud kaebajast lähtuv oht on sedavõrd suur, et teda ei saa väljasõidule lubada sõltumata kaebaja käitumisest vanglas ja muudest sisekorraeeskirja § 82 lg-s 1 loetletud asjaoludest.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus