2-06-34070/8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2007 a. Rapla Tsiviilasja number 2-06-34070 Tsiviilasi K K’i hagi E K’i vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K

Kostja E K

Kohtuistungi toimumise aeg 16.märts 2007.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista E K’ilt alates 13.novembrist 2006.a. s.o. hagi esitamise päevast K K’i kasuks igakuuliselt kaheksasada viiskümmend (850) krooni elatist xxx.a. sündinud tütar K K’i ja kaheksasada viiskümmend (850) krooni poeg xxx a. sündinud poeg M K’i ülalpidamiseks.

Laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Kohtukulude jaotus

E K’i kanda jäävad riigilõiv 250.- krooni, menetlusdokumendite kättetoimetamisega riigile tekkinud kulud (postikulu) ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Hagist nähtub, et pooltel on ühised lapsedxxx.a. sündinud tütar K K ja xxx.a. sündinud poeg M K. Pooled elavad lahus ja abielu on lahutatud. Rapla Maakohtu 05.oktoobri 2005.a. määrusega kinnitati poolte vaheline kokkulepe, mille järgi E K kohustus tasuma kostjale igakuuliselt laste ülalpidamiseks kokku 1500 krooni. Alates 2006.a. maikuust ei tasunud kostja hagejale midagi maksnud ega võtnud laste ülalpidamisest muul moel osa. Seepärast esitas K K 13.novembril 2006.a. hagi elatise määra suurendamiseks alates 2006.a. maikuust 1500 kroonini kummagi lapse kohta. 13.veebruari 2007.a. tagaseljaotsusega mõistis kohus E K’ilt välja elatist kummagi lapse kohta 1000 krooni kuus, kuna hageja vähendas kohtuistungil nõuet. 05.märtsil 2007.a. saabus tagaseljaotsusele kaja ja 07.märtsil 2007.a. taastas kohus asja menetluse.

Hageja ei ole kohtuistungile tulnud ja on esitanud kohtule avalduse, milles palub asi arutada ilma tema osavõtuta ja nõustub elatisega 1700 krooni kahe lapse kohta. Niisuguses suuruses elatisega nõustus kostja hagile antud kirjalikus vastuses. Kohtuistungile ei saanud hageja tulla kahe kuu vanuse lapse hooldamise tõttu.

Kostja nõustus arutama hagi ilma hageja osavõtuta. Tema seletustest nähtub, et kohtu varasema määruse alusel maksis ta hagejale elatist kuni 2006.a. maikuuni, vastastikusel kokkuleppel pidi ta uuesti hakkkama elatist maksma alates 2007.a. juunikuust; üle 1700 krooni kuus ei ole võimalik maksta, kuna igakuine sissetulek on alla 10000 krooni ja juba korteri üüriks tuleb tasuda 4500 krooni kuus, tal on samuti uus perekond.

Kohus leiab, et antud juhul on võimalik arutada asi sisuliselt ilma hageja osavõtuta vastavalt TsMS § 414 lg. 1. PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg.

2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hagejal on xxx.a. sündinud laps ja tema sissetulekuteks on riiklikud toetused, kostjaga ühiste laste kohta on toetuste summa 600 krooni kuus. Kohtul ei ole alust kahelda ka kostja seletustes sissetulekute ja rahaliste kohustuste kohta. Kostja töötasu (bruto) 2006.a. juunikuust kuni novembrikuuni oli tööandja teatise kohaselt 5216 kuni 16186 krooni, Hageja soovib elatist alla PkS § 61 lg. 4 ette nähtud alammäära, milleks alates 01.jaanuarist 2007.a. on 1800.- krooni kuus. Milliseid kulutusi kooliskäivate laste jaoks teha tuleb, on üldteada ega vaja tõendamist. Kuna hageja on nõustunud kostja poolt pakutava 850 krooniga lapse kohta, siis ei ole ka kohtul alust määrata elatist teistsuguses summas. PkS § 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 13.novembrist 2006.a. ja kohus ei saa otsuse tegemisel arvestada kostja väitega kokkuleppe kohta hagejaga elatise ettemaksu osas. PkS § 72 lg. 1 mõtte kohaselt ei ole elatise nõude tasaarvestamine võlgniku nõuete katteks lubatud.

TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv vastavalt hagi hinnale, kohtudokumentide ja kutsete kättetoimetamiseks tehtud kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud. Hagi hinnaks on antud juhul TsMS § 129 lg. 2 kohaselt elatise suurendatud osa üheksa kuu eest. Rapla Maakohtu

05.oktoobri 2005.a. määruse kohaselt oli elatise lapse kohta 750 krooni, mida antud juhul hageja nõudel suurendatakse 100 krooni võrra s.o. 850 kroonini. Seega on hagi hind 9 x 200= 1800 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 2 kohaselt on riigilõivu määr sellelt 250 krooni. TsMS § 190 lg. 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral riigi tuludesse kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Lõiv riigi tuludesse tuleb tasuda vastavalt hagi hinnale.

Indrek Saar Kohtunik