2-06-7327/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2007. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-7327 Tsiviilasi KK’i hagi MH’i vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KK (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat AR Kostja MH (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2007. a Istungil osalenud isikud Hageja KK Hageja esindaja vandeadvokaat KK RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt

Välja mõista MH’ilt KK’i kasuks igakuine elatusraha 500,00 (viissada) krooni poeg RH’i (sünd. XXX) ülalpidamiseks alates XXX kuni poja täisealiseks saamiseni XXX.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud XXX esitas KK avalduse MH’i vastu elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse korras, mis oli Harju Maakohtu menetluses, tsiviilasi nr. 2-06-5059. XXX. kohtumäärusega edastati avaldus elatisenõudes üle kohtunikuile asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus Kentmanni Kohtumajas, kuna võlgnik esitas vastuväite, mis välistab elatisenõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, seetõttu asja edasine lahendamine jätkub hagimenetluses.

XXX esitas KK kohtule hagi MH’i vastu poja RH’i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks igakuise elatise summas 2000 krooni välja mõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kasvatab poega hageja ning kostja poja kasvatamise ja ülalpidamises ei osale ning pojale elatusraha ei maksa. Hageja on arstliku ekspertiisi otsusega tunnistatud töövõimetuks 80% ulatuses ja hageja ainsaks sissetulekuks on riiklik töövõimetus pension ja riiklik toetus kahele lapsele, kokku 2900 krooni.

2 XXX esitas hageja oma seisukohad kostja vastusele, ning leiab, et kostja vastuses toodud asjaolud ei anna alust elatise suuruse muutmiseks. Hageja on samuti töövõimetu ning hageja sissetulekud ei võimalda lapsele anda ülalpidamist suuruse, milles laps seda vajaks. Kostja ei ole käesoleva ajani andnud lapsele ülalpidamist ning on hoidnud kõrvale lapse kasvatamisest.

Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hageja esitatud elatise summa suurusega. Kostjal ei ole võimalik maksta lapsele elatist 2000 krooni kuus, kuna tema igakuine sissetulek on töövõimetuspension ja toetus puudega inimesele, kokku 1215,00 krooni.

Kostja on töövõimetuspensionär, kelle töövõimekaotus on 80 % (XXX. Arstliku Ekspertiisi otsus nr. XXX). Kostjal puudub kindel töökoht ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 1015 krooni ning toetus puudega inimesele, mis on 200 krooni kuus. Samuti on kostjal kohustused kohtutäituri ees. Kostja oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele väitis, et ta on võimeline maksma elatis lapse ülalpidamiseks 300 krooni ja vastuses hagiavaldusele märkis, et on nõus tasuma lapsele igakuise elatisena maksimaalselt 700 krooni kuus, tingimusel, et hageja lubab kostjal lapsega kohtuda.

Maakohtu põhjendused

RH’i sünnitunnistusega on tõendatud, et RH’i (sündinud XXX.) vanemateks on KK ja MH.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Hageja KK esitas XXXa avalduse XXX. sündinud poja RH’i ülalpidamise nõudes maksekäsu kiirmenetluse korras, mis XXX. kohtumäärusega edastati kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus Kentmanni Kohtumajas, kuna võlgnik esitas avaldusele vastuväite. XXX esitas hageja kohtule hagiavalduse XXX sündinud poja RH’i ülalpidamise nõudes summas 2000 krooni kuus. Hageja on arstliku ekspertiisi otsusega tunnistatud töövõimetuks 80% ulatuses ja tema ainsaks sissetulekuks on riiklik töövõimetus pension ja riiklik toetus kahele lapsele, kokku 2900 krooni.

3 Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta suuteline maksma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus, kuna kostja igakuine sissetulek on töövõimetuspension ja toetus puudega inimesele, kokku 1215 krooni. Kostja on nõus maksma lapsele elatist maksimaalselt 700 krooni kuus. Kostja on töövõimetuspensionär (XXX. Arstliku Ekspertiisi otsus nr. XXX), kelle igakuine pension on 1015 krooni, samuti saab kostja igakuist toetust puudega inimesele 200 krooni kuus. Kostjal puudub kinnisvara, samuti ei saa ta sotsiaaltoetusi XXX vallavalitsuselt.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Antud asjas on nii hagejal kui kostjal üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotus 80 %, mis kummagil ei võimalda töötada. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda maksta poeg RH’i ülalpidamiseks 2000 krooni kuus, mis tunduvalt ületab isegi selle summa, mis kostja töövõimetuspensionärina tegelikult saab ise saab ning mis on tõendatud pangakonto väljavõttega. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja töövõime osaline (80 %) kaotus, mille tulemusel ta saab töövõimetuspensioni. Muid mõjuvaiks tunnistatud põhjuseid kohus ei ole tuvastanud.

Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX. Kohus märgib, et kuna poolte alaealine laps elab hageja juures, siis on hagejal võimalus pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole abi ja toetuse saamiseks lapse kasvatamisel ja lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.

Taimi Kollom Kohtunik