2-05-231/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.03.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-231 (endine number 2/230-658/05) Tsiviilasi NG hagi AG vastu elatise väljamõistmiseks lapse ja hageja ülalpidamiseks Istungi aeg, koht ja sellel osalenud menetlusosalised ja nende esindajad 07.03.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja NG(ik. XXX, eluk. XXX, XXX Tallinn), esindaja AB Kostja AG(ik. XXX, registreeritud elukoht XXX, XXX Tallinn) , esindaja VG RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista AG NG kasuks igakuiselt elatis alates 26.01.2005 kuni 28.02.2006 1500 krooni DG ülalpidamiseks ja alates 01.03.2006 igakuiselt 2000 krooni DG ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni . Välja mõista AG NG kasuks NG ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni alates 26.01.2005 kuni DG 3-aastaseks saamiseni XXX . Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas lapse ja ema ülalpidamiseks kuulub viivitamatule täitmisele igakuises summas vastavalt D ülalpidamiseks 1800 krooni ja NG ülalpidamiseks 500 krooni. Välja mõista AG NG kasuks õigusabikulude katteks 1500 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

Lk 2 (4)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED NG palub välja mõista AG elatise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 2000 krooni kuus ja enda ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kohtuistungil vähendas nõuet ja palus välja mõista elatise endale 1000 krooni kuus. Pooled on abielus alates 01.04.2004 (Tallinna Perekonnaseisuameti kanne XXX). Abielust sündis poeg D XXX. Pooled elavad lahus, poeg on hageja juures, kostja last ei toeta. Hageja ei tööta tulenevalt asjaolust, et on lapsehoolduspuhkusel. Lapse ülalpidamiskulud on kuus 4050 krooni ja hageja ülalpidamiskulud on kuus 4100 krooni. Lapse vajadused ja kulud on hügieenile, rõivastele, pesule, söögile, kommunaalkuludele, laste nõudele, vastavatele mänguasjadele ja muudele lastasjadele nagu vann, vanker. Hageja enda kulud on seotud samuti hügieenitarvete, söögi, rõivaste, jalatsite, kommunaalkulude ja sidekuludega.

Tõendid: abielutunnistus, lapse sünnitunnistus, AS tõend hageja dekreetpuhkuse kohta, hageja pangakonto väljavõte, EE tõend, XXX KÜ tõend, registriosakonna väljavõte.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu (lk 13), leides, et poeg ei põlvne temast (prot. 12.06.2006, lk 61), kuid kohtuistungil loobus sellest väitest (lk 98, prot 07.03.07). Kohtuistungil oli nõus elatist maksma mitte rohkem kui poole miinimumtöötasust, hageja enda ülalpidamiseks ei ole nõus elatist maksma selle tõttu, et abielu jäi lühikeseks.

Tõendid: kostja õe, vanemate kirjeldused suhete kohta hagejaga, Põhja politseiprefektuuri tõend, asjatundja arvamus nr 07011 , OÜ tõend.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §

61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Elatis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike

4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Märgitud alammäär oli 2005.a. 2690 krooni, 2006.a. oli 3000 krooni, käesoleval ajal on 3600 krooni.

Vaidlust ei ole selles, et pooltel on ühine poeg DG, kes sündis XXX ja elab hageja juures. Kostja oli nõus maksma lapsele elatist vaid poole miinimumpalga ulatuses, kuid sisulisi vastuväiteid, miks ta ei saa elatist enam maksta, ei ole kostja esitanud, samuti ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulusid. Kostja väitis kohtuistungil, et tema varanduslik olukord ei võimalda enamat maksta. Kostja esitas kohtule oma palgatõendi, mille kohaselt on tema palk 06.03.2006- 18.09.2006 olnud (lk 93) OÜ-s kokku 26409 krooni, seega keskmiselt kuu 5281,80 krooni.

Lk 3 (4) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal maksta lapsele elatist enam kui üksnes pool miinimumpalgast. Asjaolu, et kostja peab tuba üürima, ei vabastada teda eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustest ega saa olla aluseks elatise määramiseks üksnes ½ miinimumpalga ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kuna lapse ülalpidamise kulude suurust ei ole vaidlustatud, tuleb lugeda lapse igakuisteks vajadusteks ja nendele tehtavateks kuludeks 4000 krooni ja seega ei pea kohus andma hinnangut hageja poolt rahvastikuregistritõendile, ühistu ja Eesti Energia tõendeile võimalike kommunaalkulude suuruse arvestamiseks. Hageja sai vanemahüvitist igakuiselt 2000 krooni, mida kinnitab ka tema pangakonto väljavõte. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et viimase vanemahüvitise sai hageja 2006.a veebruaris, edaspidi on hageja saanud vaid peretoetust kuus 900 krooni. Seega on kohtu arvates põhjendatud välja mõista kostjalt poja ülalpidamiseks elatis aastate lõikes erinevalt ja alates hagi esitamisest 25.01.2005 kooskõlas PerekS § 70 1500 krooni ja seda kuni 2006.a. veebruarini ja alates 2006.a. märtsist igakuiselt 2000 krooni.

Kooskõlas PerekS § 21 järgi on abikaasa kohustatud lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama oma abikaasat, kui kohustatud isiku varaline seisund seda võimaldab. Nimetud sätte eesmärgiks on tagada eelkõige seda, et lapsehoolduspuhkusel olev isik saaks ülalpidamist selleks, et täita oma seadusest tulenevat kohustust, so äärmiselt väikest last kasvatada ja hooldada. Kostja ei ole esile toonud, et tema varanduslik olukord ei ole võimaldanud tal anda oma lapse emale ülalpidamist ja et see ei ole võimalik edaspidi. Esitatud palgatõend, millele kohus on varasemalt tuginenud otsuses, viitab võimalusele oma kohustust täita. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hagejale maksma kuni lapse 3-aastaseks saamiseni elatist. Vaidlust hageja enda ülalpidamiskulud osas polnud, seega on need samuti ca 4000 krooni. Arvestades asjaolu, et hageja sai vanemahüvitist 2000 krooni, mis ei kata aga tema enda vajadusi selleks, et ühist last hooldada, tuleb kostjalt välja mõista igakuiselt hageja kasuks elatis 1000 krooni kuni poja 3-aastaseks saamiseni. Kostja väited abielu lühidusest või suhete lõppemisest ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks, kuna ei tulene seadusest. Eeltoodu tõttu ei oma tähtsust kostja poolt politsei asutuse vastav tõend ning kostja poolt kohtule esitatud õe ja vanemate kirjeldused, mis iseenesest ei olegi tõendiks (kohus on keeldunud neid tunnistajatena ka üle kuulamast).

TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult poja ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni ja hageja ülalpidamiseks 500 krooni.

Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Pooled kokkulepet menetluses ei saavutanud ja kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleks enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv. Kehtiva TsMS § 123 järgi võetakse hagihinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati enne 01.01.2006 ning sellel ajal kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 järgi oli hagihinnaks elatise nõudes aastane elatise summa. Küll ei ole aga toimingu tegemise (so otsuse tegemise aeg) ajaks elatise hagi enam üldse riigilõiviga maksustatav toiming (RLvS § 22 lg 1 p 2), mistõttu jääb riigilõiv riigi kanda kooskõlas varemkehtinud TsMS § 64 lg 4.

Hageja palus välja mõista kostjalt õigusabikulud, mille kohta esitas kviitungi 5300 krooni tasumise kohta. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi mõistetakse hagi osalise rahuldamise korral kostjalt välja hagejale õigusabikulud kuni 5% hagi rahuldatud osast.

Lk 4 (4) Rahuldatud hagihinnalt, milleks on elatis hagejale 12 kuu eest (12*1000) 12000 krooni ja elatis lapsele 12 kuu eest 18000 krooni /12*1500 - lapsele arvates elatise väljamõistmise hetkest 26.01.2005 kuni 2005.a. dets incl.), on väljamõistmisele kuuluv õigusabi 5% vastavalt 1500 krooni (12000+18000=30000, 5% 30000-st on 1500).

Kohtunik