3-07-116/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-07-116

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-116 Otsuse kuupäev 21.03.2007.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi H.S kaebus pensioniõigusliku staaži tõendamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 01.03.2007.a Rakvere Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja H.S Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja L.L

Tuvastada õigussuhe, et kaebuse esitaja H.S töötas perioodil 15.03.1971- 03.03.1993 vabrikus „Tekstiil“ kangruna.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Kaebuse esitaja H.S esitas 16.01.2007 Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajale kaebuse väljateenitud aastate pensioniõigusliku staaži tõendamiseks ( t.lk.3 jj). Kaebaja soovib pensioniõigusliku staaži tõendamist perioodi eest 15.03.1971 kuni 03.03.1993.a, mil ta töötas vabrikus „Tekstiil“ kangruna. Kaebuse esitaja kohta koostati

3-07-116

tööraamatusse vastav kanne vene keeles ning osaliselt ka eesti keeles, kuid tööandja ei ole kande õigsust pitsatiga kinnitanud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Vastustaja Virumaa Pensioniamet ei oma vastuväiteid väljateenitud aastate pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodi 15.03.1971- 03.03.1993 eest, mil kaebaja töötas vabrikus „Tekstiil“ kangruna.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-07-116 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja menetluses on H. S haldusasi Virumaa Pensioniameti vastu väljateenitud aastate pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks. Kaebuse esitaja on Tartu Halduskohtule esitanud õigussuhte tuvastamise kaebuse HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel. Eesti Vabariigi väljateenitud aastate pensionide seaduse (RT 1992, 21, 294, edaspidi VAPS) §

1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesoleva seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. VAPS § 2 lõike 6 alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni tekstiilitööstuse töötajatel. VAPS § 6’ sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse käesoleva seadusega sätestatud tingimuste olemasolul isikule, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. VAPS § 14 lõige 3 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on tekstiilitööstuses telgedel ja masinatel töötavatel töötajatel 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §

7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist, kui nad on töötanud sellel kutsealal vähemalt

20 aastat. Vabariigi Valitsuse 16. 07. 1992 määrusega nr 207 (RT 1992, 30, 402) “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” kinnitatud “Tootmisja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile” loetelus on märgitud, et väljateenitud aastate pensionile on õigus kangrul. Tööraamatust nähtuvalt on H. S 15.03.1971 võetud tööle vabrikusse Tekstiil dekoratiivkuduja õpilasena. 15.05.1973 on H. S`le omistatud dekoratiivkuduja IV kategooria. 15.12.1975 on H. S`le seoses ümbertarifitseerimisega määratud kangru IV kategooria. H. S on töölt vabastatud 03.03.1993. Tööraamatus ei ole tööandja kande õigsust aga pitsatiga kinnitanud. Seetõttu soovib kaebaja väljateenitud aastate pensioniõigusliku staaži tõendamist perioodi eest 15.03.1971 kuni 03.03.1993.a, mil ta töötas vabrikus „Tekstiil“ kangruna. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 2 kinnitatud ” Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord” § 2 lg 2 sätestab, et tööraamatu vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõigusliku staaži tõendada muude dokumentidega ( töölepinguga, käskkirjaga, korraldusega, isikliku kaardi jmt.), milles on andmed töötamise aja kohta. Sama korra § 28 sätestab, et juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kuna kaebuse esitajal kaebuses märgitud perioodi kohta

3-07-116

pensioniõigusliku staaži tõendaval dokumendil ( tööraamatus) puudub tööandja pitsat, siis on tal õigus taotleda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vastavate asjaolude tuvastamist kohtu korras. Kohtus ülekuulatud tunnistajad L.M ja M.L kinnitasid , et tunnevad kaebuse esitaja H.S ajast, mil ta töötas kangruna vabrikus „ Tekstiil“. Haldusasjas kogutud andmed ning tunnistajate ütlused on antud juhul määravad, et kaebuse esitaja H. S töötas ajavahemikul 15.03.1971 kuni 03.03.1993.a vabrikus „ Tekstiil“ kangruna. Asjaolud kuuluvad tuvastamisele kaebuse esitaja väljateenitud aastate pensioniõigusliku staaži taotlemiseks. Tuvastada õigussuhe, et kaebuse esitaja H. S töötas perioodil 15.03.1971 kuni 03.03.1993 vabrikus „Tekstiil“ kangruna. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 5, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4

Ülle Polluks Kohtunik