2-06-34468/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26. märtsil 2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-34468 Tsiviilasi GM hagi MP vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja GM Kostja MP Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista MP igakuiselt elatusraha tütre MP ülalpidamiseks GM kasuks summas 1500.- (üks tuhat viissada) krooni s.o. alates hagi esitamisest, ja sealt edasi 1800.- (üks tuhat kaheksasada) krooni lapse täisealiseks saamiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte kooselust sündis tütar MP. .

2. Laps elab koos emaga. Poolte kooselu lõppes .

Hageja nõue ja põhjendused.

Lk 2 (3)

3. kohtusse esitatud hagiavalduses ja esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 1500.- krooni kuus. Hageja väidetel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult elatist maksnud. esitatud avalduses taotles hageja suurendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust 1800.- kroonini kuus.

4. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 3000.- krooni ja lapse ülalpidamiskulud koosnevad söögirahast 1000.- krooni, riiete ostmiseks tehtavatest kulutustest summas 1000.- krooni ja muudest kuludest (trennid, laste üritused, õppevahendid jne ) summas 1000.- krooni.

5. Hageja töötab OÜ-s ja tema töötasu suuruseks hageja väidetel on 6000.- krooni.

6. Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse ja oma palgatõendi.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja tunnistas kohtusse saabunud vastuses tema vastu esitatud hagi summas 1500.- krooni kuus.

8. Kostja väidetel puudus tal stabiilne sissetulek, millest tulenevalt palus ta võimaluse korral mõista elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja .

9 Kostja esitas koos oma vastusega järgmised dokumentaalsed tõendid: OÜ pangakonto väljavõtte Hansapangas ning palgatõendi OÜ-st, mille kohaselt ei ole MP palka makstud.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele .

11. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

12. Kohtuotsuse p-s 11 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. PkS § 61 lg 4 sätestatud kehtivast miinimummäärast väiksemas summas saab kohus elatise kohustatud isikult välja mõista vaid siis kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit.

Lk 3 (3)

13. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on tõendi kohtule esitanud vaid hageja. Nimetatud tõendist nähtub, et tema keskmiseks kuu töötasuks oli 7387.- krooni (bruto). Kostja esitatud palgatõend kinnitab küll, et ta PM OÜ-st väidetavalt palka ajavahemikul ei saanud, kuid selle kohta kas kostja üldse töötas nimetatud äriühingus vaidlusalusel perioodil ja kui töötas siis kellena. ei ole kostja tõendeid kohtule esitanud. Pealegi on nimetatud tõendi välja andnud kostjaga sama perekonnanime kandev äriühingu juhatuse liige TP, mis muudab tõendi väärtuse käesolevas tsiviilasjas kohtu jaoks küsitavaks. Kostja tõendit oma palga suuruse kohta käesoleval ajal kohtule esitanud ei ole. Arvestades asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk siis käesoleva hagi esitamise ajal mitte väiksem kui 1500.- krooni ja mitte väiksem kui 1800.- krooni, nõuabki hageja hagis kostjalt seadusega lubatud minimaalset elatusraha.

15. Kohus asub ka seisukohale, et PkS § 70 lg 1 sätestatust juhindudes tuleb elatis kostjalt välja mõista alates elatisehagi esitamisest, Asjaolu, et kostja kuni väidetavalt püsivat sissetulekut ei omanud, ei saa olla elatise väljamõistmata jätmise aluseks kostja poolt taotletud perioodil.

16. Tulenevalt riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole.

Kohtunik: