3-06-2406/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2406 Otsuse kuupäev 20.03.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirja nr 1-4/1446 (allkirjastatud Argo Lauk poolt) ja Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirja nr 1-4/1446 (allkirjastatud Marika Maschorovi poolt) tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2007, 28.02.2007. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirjaga nr 1-4/1446, mille allkirjastas vangistusosakonna peaspetsialist direktori ülesannetes Argo Laur, kohaldati S.Issajevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud käskkirja sai S.Issajev kätte 08.11.2006 (tl 3).

Tartu Vangla 08.11.2006 käskkirjaga nr 1-4/1446 kohaldati S.Issajevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud käskkirja allkirjastas direktori asetäitja halduse alal direktori ülesannetes Marika Maschorov. Nimetatud käskkirja sai S.Issajev kätte 08.12.2006 (tl 2).

Nimetatud käskkirjad on dateeritud ühel kuupäeval ja ühe ja sama numbriga, kuid allkirjastatud erinevate ametnike poolt, käskkirjade sisu on absoluutselt identne.

S.Issajev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirja nr 1-4/1446 (allkirjastatud Argo Lauk poolt) ja Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirja nr 1- 4/1446 (allkirjastatud Marika Maschorovi poolt) peale.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Esitatud kaebuses märgib S.Issajev, et vaidlustatud käskkirjad on välja antud ebaõiglaselt ja on õigusvastased (tl 28-29). Kaebaja kandis karistust Pärnu Vaglas, kus kohaldati 20.06.2006 käskkirjaga nr 31 tema suhtes täiendavad julgeolekuabinõud, kuid 25.08.2006 käskkirjaga nr

39 eelmine käskkiri tühistati osaliselt, so alapunktid 1.1 ja 1.2 (tl 4). Pärnu Vangla 08.11.2006 käskkirjaga nr 40 tunnistati kehtetuks 20.06.2006 käskkirja nr 31 alapunkt 3.1 (tl 5). Samal päeval (so 08.11.2006) viidi S.Issajev üle Tartu Vanglasse. Tartu Vanglas kohaldati uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piirati vanglasisene liikumisja suhtlemisvabadus ning ta paigutati eraldi lukustatud kambrisse ning seda põhjusel, et ta on süstemaatiliselt rikkunud Vangistusseadust, Vangla sisekorraeeskirja ning teda on 46. korral karistatud distsiplinaarkorras. S.Issajev leiab, et see ei vasta tõele. Ta sai karistada iga rikkumise eest ja VangS §-i 69 kohaldati tema suhtes kui uut karistust ning selle kohaldamisel ei olnud tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. VangS § 69 on aga tema suhtes siiski pikendatud õigusvastaselt kolmel korral.

Vaidlustatud käskkirjad piiravad kaebuse esitaja vabadust liikuda ning tegevusi teha vanglas, so külastada spordisaali, kirikut, klubi, suhelda teiste kinnipeetavatega, kuulata raadiot, teha sisseoste, valmistada köögis süüa, kasutada pesumasinat ning külmutuskappi (tl 33).

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu põhistades oma seisukohti alljärgnevalt.

Tartu Vangla direktori 08.11.2006 käskkirjaga nr 1-4/1446 (allkirjastatud Argo Laugi poolt, kes oli nimetatud päeval direktori ülesannetes) kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis ei ole käsitletav distsiplinaarkaristusena. VangS § 69 lg 1 kohaselt on vanglal õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte.

Vangistusseaduse § 67 p 1, samuti Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte. Stanislav Issajev on tutvunud vangistusseaduse ja Tartu Vangla kodukorraga ning on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Kaebaja on nimetatud nõudeid korduvalt rikkunud oma süülise käitumisega, mida tõendab asjaolu, et teda on distsiplinaarkorras karistatud kokku 46 korral. Seega on kaebaja süstemaatiliselt rikkunud vangla sisekorda ja on õiguskorra suhtes negatiivse hoiakuga.

Vastavalt VangS § 6 lg-le 1 on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nimetatud eesmärkide nõuetekohaseks täideviimiseks on vajalik ettearvamatu käitumislaadiga kinnipeetavate suhtes, kes ei ilmuta valmisolekut asuda õiguskuulekale teele, VangS §-s loetletud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Vangla on kohustatud võimalikke õigusrikkumisi ennetama. Arvestades seda, et kaebaja on varem korduvalt eiranud vanglaametnike seaduslikke korraldusi, omanud talle mittekuuluvaid esemeid, rünnanud vanglaametnikku jm, lasub Tartu Vanglal kohustus teostada tema suhtes tõhusamat järelevalvet ning piirata kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Seetõttu rakendas Tartu Vangla direktor kaebaja suhtes ülalnimetatud paragrahvi punktis 1 märgitud vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ja punkti 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on direktor järginud vangla julgeoleku tagamiseks antud kaalutlusõiguse piire, kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud on kohased ja proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolude ülevaatamine toimub üks kord kuus 20.kuupäeval. 20.11.2006 anti direktori poolt välja uus käskkiri (allkirjastatud Marika Maschorovi poolt, kes oli nimetatud päeval direktori ülesannetes), kuna vastustaja pidas vajalikuks rõhutada asjaolu, et S.Issajevi viimased kolm distsipliinirikkumist leidsid aset 2006 septembris ja oktoobris. Just sel põhjusel ei peetud võimalikuks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. Ilmse eksituse tõttu jättis käskkirja koostaja kuupäeva ja dokumendi numbri muutmata, eksitus tuli ilmsiks seoses käesolevale kaebusele vastamisega. Kuna tegu oli selliste vormivigadega, mis oma olemuselt ei mõjuta haldusakti sisu ning üksnes sel põhjusel ei saa haldusakti tühistamist nõuda (haldusmenetluse seadustiku § 58), viidi käskkirjale haldusmenetluse seadustiku § 59 alusel vajalikud parandused sisse ning õigeks käskkirja väljaandmise kuupäevaks tuleb lugeda 20.11.2006 ja käskkirja numbriks 1-4/1493A. Käskkirja parandatud eksemplar on S.Issajevile kätte toimetatud 31.01.2007 (tl 66).

Arvestades eeltoodut palub vastustaja jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel.

S.Issajev palub tühistada Tartu Vangla direktori kaks käskkirja (08.11.2006 käskkiri nr 1- 4/1446 (allkirjastatud Argo Lauk poolt) ja 08.11.2006 käskkirja nr 1-4/1446 (allkirjastatud Marika Maschorovi poolt)), milledega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolude ülevaatamine toimub üks kord kuus 20.kuupäeval. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et teise käskkirjaga pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist üheks kuuks.

Kaebaja palub vaidlustatud käskkirjad tühistada, sest tema käsitleb nendega määratud täiendavaid julgeolekuabinõusid kui teistkordse distsiplinaarkaristuse määramist ühe ja sama teo eest. Samuti on käskkirjades märgitud valesti distsiplinaarrikkumiste eest määratud karistuste arv. Kaebaja mõistis, et käskkirjaga, mille allkirjastas M. Maschorov, pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ühe kuu võrra, so kuni 20. kuupäevani, millisel ajal toimub julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolude hindamine, so kas pikendada või lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

VangS § 69 lg 1 (vaidlustatud käskkirjade tegemise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes rikub süstemaatiliselt käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.

S.Issajevi 08.11.2006 Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel, saadeti ka S.Issajevi isiklik toimik, milles oli kajastatud tema isikut iseloomustavad andmed ja sealhulgas distsiplinaarkaristused. Tartu Vangla administratsioonil oli õigus hinnata dokumentide alusel S.Issajevi ohtlikkust Tartu Vangla julgeolekule ning mitte oodata temapoolset võimaliku järjekordset distsiplinaarrikkumist. Kohus leiab, et Tartu Vangla administratsioonil oli õigus kohaldada S.Issajevi suhtes tema saabumisel Tartu Vanglasse täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Vastustaja on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel võtnud aluseks VangS § 69 lg-s 2 märgitud lubatud julgeolekuabinõud ja seda nimetatud sättes kirjeldatud kriteeriumite järgi.

Kohus leiab, et S.Issajevi kaebus selles osas ei ole asjakohane ning tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ei ole käsitletavad ühe ja sama teo eest teistkordse distsiplinaarkaristusena.

Samuti on väär S.Issajevi väide, et käskkirjades märgitud distsiplinaarkaristuse arv tema kohta on ebaõige ja et igal korral seda põhjendamatult suurendatakse. Kohtu nõudel esitas Tartu Vangla väljavõtte S.Issajevi distsiplinaarkaristuste kohta (tl 70-71), millest nähtub, et S.Issajevile on määratud 51 distsiplinaarkaristust ning nendest on neli kehtivat ( 30.12.2005, 17.09.2006, 16.10.2006 ja 26.10.2006). Seega on vaidlustatud käskkirjades ebatäpsus, sest neis on märgitud, et S.Issajevi on eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud 46. korral, kuid tegelikult on teda karistatud 51. korral. Taoline eksitus on kaebaja kasuks ja ei saa kuidagi tema õigusi rikkuda.

Käesoleval juhul kontrollib kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust vastavalt HMS §

54. Kohus leiab, et käskkirjad on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Käskkirjad vastavad toimikus olevate kirjalikule tõendile (tl 70-71), mille kohaselt on kaebaja süstemaatiliselt rikkunud Vangistusseadust ja Vangla sisekorraeeskirja (ta ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele, on omanud keelatud esemeid, ei ole suhtunud heaperemehelikult vangla varasse, on rünnanud vanglaametnikku ning teinud kambris tuld). Nimetatud asjaolud annavad Tartu Vangla administratsioonile põhjendatult aluse eeldada, et S.Issajev võib jätkata distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ja seeläbi ohustada vangla üldist julgeolekut, mistõttu leiab kohus, et ka sel põhjusel puudub alus vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks.

Vastustaja teatas kohtule, et 08.12.2006 tehtud käskkirja koostaja jättis selles ilmse eksituse tõttu eelmise käskkirja (08.11.2006) kuupäeva ja dokumendi numbri muutmata. Tegemist on vormiveaga, mis oma olemkuselt ei mõjuta haldusakti sisu ning üksnes sel põhjusel ei saa haldusakti tühistamist nõuda. Käskkiri parandati ning selle parandatud eksemplar toimetati S.Issajevile kätte (tl 53-54). Vastustaja esitas kohtule vormivigadest parandatud haldusakti (tl 55), selles on parandatud kuupäev ning dokumendi number ja seda haldusakti sisu muutmata.

Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et käskkirjal muudeti vaid kuupäev ning dokumendi number, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seda enam, et kaebaja teatas kohtule, et mõistis, et käskkirjaga pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist üheks kuuks.

Antud juhul kuulub kohaldamisele HMS § 58, mille kohaselt ei too vorminõuete rikkumine kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Ülaltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus S.Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Tamara Hristoforova Kohtunik