3-06-977/19 · Tartu Ringkonnakohus

3-06-977

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-977 Haldusasi A.A.i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju 1100 krooni ja mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.11.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Tartu Vangla Vastustaja (kaebuse esitaja) – A.A. RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Vähendada Tartu Halduskohtu 7. novembri 2006 otsusega A.A.i kasuks väljamõistetud hüvitise suurust ning lugeda väljamõistetuks Tartu Vanglalt A.A.i kasuks 500 krooni (viissada krooni). Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 7. novembri 2007 otsus muutmata. Tartu Vangla poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu varalise kahju 1100 krooni ja mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt läks kinnipeetav A.A.il Tartu Vanglas viibimise ajal kaduma taskunuga „Gerber“. Eeluuritavana viibis kaebuse esitaja Tartu Vanglas kuni 23.08.2005. Pärast kohtuotsuse jõustumist suunati kaebuse esitaja karistuse kandmisele Ämari Vanglasse, kus ta avastas, et tema isiklike asjade seas ei ole nuga „Gerber“, alles on ainult noavutlar. Kaebuse esitaja leidis, et Tartu Vangla ebaausad ametnikud võtsid ära tema noa vanglasse saabumisel läbiotsimise käigus. Kaebuse esitaja küll kirjutas alla mingile dokumendile, kuid kuna ta ei valda eesti keelt, ei osanud ta öelda, mis dokument see oli. Kaebuse esitajale anti kviitung nr 0002369, mis ei olnud arusaadav. Kaebuse esitaja ei ole konfiskeerimise aktile alla kirjutanud ja seega on nuga kaduma läinud Tartu Vangla ametnike süül. Akti koostamisel öeldi, et asjad võetakse hoiule ja ta sai aru, et lattu. Teda ei teavitatud noa hävitamisest. Nuga maksis 1100 krooni (see oli titaanist kattega), seega on varaline kahju 1100 krooni.

2. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leiti A.A.i asjade hulgast 29.04.2004 tema Jõgeva arestimajast Tartu Vanglasse saabumisel läbiotsimise käigus taskunuga „Gerber“, mida kaebuse esitajale ei tagastatud, kuna see on vanglas keelatud ese. Noa äravõtmise kohta koostati akt, millele A.A. alla kirjutas. Noa omamine on vanglas keelatud ja see pidi kaebuse esitajale mõistetav olema. Noa hävitamine on vangla diskretsiooniõigus ning nuga hävitati komisjoni poolt 21.12.2004 mehhaanilise purustamise teel, mille kohta koostati vastav akt. Nuga hävitati põhjusel, et võõrandamisega seotud kulutused oleksid olnud suuremad noa väärtusest, noa tagastamine aga oleks vastuolus õiguskorra kaitse, avaliku huvi, tavade ja heade kommetega.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus tunnistas 7. novembri 2006 otsusega õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu – A.A.i taskunoa hävimise ja mõistis Tartu Vanglalt kaebuse esitaja kasuks välja varalise kahju summas 1100 krooni. A.A.i nõude mittevaralise kahju summas 15 000 krooni väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSE) §-ist 61, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad VSE §-is 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades VSE §-is 57 lg 3 toodud piirangut. VSE § 63 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse p-de 1-4 kohaselt. A.A. toodi 29.04.2004 Tartu Vanglasse Jõgeva arestimajast. Seega VSE § 63 temale ei laiene ja A.A.ile ei saanud kohaldada VSE § 63 lg 1 p 4, mille kohaselt muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt ese ja aine, mida arestikambris ei tohi hoida, võetakse arestimajja hoiule. Arestimaja sisekorraeeskirja § 16 lg 1 kohaselt esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida, võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud korras. Sama paragrahvi lg kohaselt vahistatu

ümberpaigutamisel ühest arestimajast teise või vanglasse antakse sinna üle ka temalt hoiule võetud esemed, ravimid, dokumendid jms. Relvaseadust ei kohaldata terariistade (nuga, puss, kirvest jt) suhtes, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 2 p-is 2 nimetatud eritunnused. Seega ei kuulu RelvS § 2 p 5 kohaselt taskunoa suhtes relvaseadus kohaldamisele. Jõgeva arestimajas A.A.ile kuulunud taskunuga oli lubatud tsiviilkäibes ja seda oli lubatud arestimajas hoida. VSE § 65 kohaselt vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.

Vastavalt VSE § 66 lg 2 p 3 leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise. Vastustajal ei olnud takistust korraldada taskunoa laos hoiule võtmist ja nuga tagastada A.A.ile tema vabanemisel VSE § 63 lg 4 kohaselt. Kuna vastustaja valis eseme hävitamise, siis oli seda vaja teha seadusi järgides. Vastustaja ei järginud kohustuslikke nõudeid eseme hävitamise puhul. 21.12.2004 aktis esemete hävitamise kohta ei ole märgitud VSE § 68 lg 3 kohaselt nuga iseloomustavaid andmeid (on ainult märgitud jrk nr 31 all „taskunuga 4 tk“).

VSE § 71 lg 1 p 4 kohaselt aktis esemete äravõtmise kohta peab olema märgitud ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta, mida ei ole tehtud. VSE § 71 lg 2 kohaselt kinnitab akti vangla direktor või tema määratud isik, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise (redaktsioon kehtib alates 26.01.2004). 29.04.2004 aktil on ainult Tartu Vangla direktori asetäitja vangistusalal allkiri, kuid ei olnud otsustatud esemega edasist toimimist. 21.12.2004 aktiga ainult konstateeritakse hävitamise protseduuri.

Seega oli A.A.i taskunoa „Gerber“ hävitamine teostatud seadusevastaselt ja sellega rikuti A.A.i õigust teada saada, mida otsustati teha tema isikliku esemega ja lähtuvalt vastu võetud otsusest seda vaidlustada või sellega nõustuda. Seega rikkus vastustaja Euroopa vanglareeglistiku p-te 15d, 31.1 ja 31.4, mille kohaselt kinnipeetava vara kohta koostatakse nimekiri ja vara võetakse vastutavale hoiule sama reeglistiku p 31 kohaselt. Euroopa vanglareeglistiku p 31.1 kohaselt kogu vara, mis ei ole lubatud sisekorraeeskirja kohaselt omada vanglas, pannakse vangide vastuvõtmisel vastutavale hoiule ja p 31.4 kohaselt, kui osutub vajalikuks ese hävitada, tuleb see fakt registreerida kinnipeetavale teatamisega.

Vastustaja ei teavitanud noa hävitamisest A.A.it. Seega kuulub kaebuse esitajale väljamõistmisele hävitatud eseme maksumus summas 1100 krooni. See on mõistlik hind firma „Gerber“ titaanist kattega vutlariga taskunoa eest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

7. novembri 2006 otsuse osas, millega rahuldati A.A.i kaebus ning tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toiming – A.A.i noa hävitamine - ning mõisteti Tartu Vanglalt välja varaline kahju summas 1100 krooni A.A.i kasuks. Apellant palub teha uue otsuse, millega jätta A.A.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole tõendatud, et A.A. saabus Tartu Vanglasse noaga Jõgeva Arestimaja teadmisel ja nõusolekul. Pigem viitavad kõik asjaolud sellele, et Jõgeva Arestimaja ei teadnud, et A.A.il on nuga. Seega ei saanud A.A.il tekkida õiguspärast ootust, et nuga jäetakse talle ka vanglas. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu on toodud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-is 58. Nimetatud õigusakt on kättesaadav kõigile isikutele. Lisaks tuleb pidada üldiselt teadaolevaks, et noa omamine vanglas ei ole lubatud. Enne läbiotsimist tehakse isikule esmalt ettepanek vabatahtlikult ära anda vanglas keelatud esemed, s. h torkeriistad. A.A. seda ei teinud, vaid hoidis nuga jätkuvalt riiete all, mis viitab selgelt soovile asja peita ja sellele, et noa omamise keeld vanglas oli talle teada. Seega sai A.A. aru, et nuga on vanglas keelatud ese. Noa äravõtmise kohta koostati samal päeval akt, milles on märgitud, et A.A.i läbiotsimisel avastati ja võeti ära taskunuga „Gerber“, kannete õigsust kinnitas A.A. omakäeliselt, andes selle kohta allkirja.

Kõik ülejäänud asjad märgiti isiklike asjade arvestuskaardile, paigutati laonimekirja alusel lattu, väärisesemed võeti vangla juhtkonna poolt vastutavale hoiule. Kõigi nimekirjade paikapidavust kinnitas kinni peetav isik oma allkirjaga. Nähes, et nuga ei ole märgitud ühelegi tema isiklike asjade kohta koostatud dokumendile, pidi A.A. aru saama, et nuga on temalt ära võetud ja tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et see talle tagastatakse;

2) korraldab VSE § 65 lg 1 kohaselt vangla keelatud eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise või hävitamise. Kõnealune nuga otsustati hävitada põhjusel, et võõrandamisega seotud kulutused oleksid olnud suuremad noa väärtusest, noa tagastamine aga oleks vastuolus õiguskorra kaitse, avaliku huvi, tavade ja heade kommetega. Vangla ei peaks kinnipeetavale vanglast lahkumisel nuga kaasa andma - see oleks vastuolus üldise arusaamaga õiguskorra kaitsest. Kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisest ei saa rääkida ka juhul, kui vangla tagastab talle noa pärast seda, kui isik on teinud katset seda salaja vanglasse toimetada;

3) ei olnud kõnealuse noa hävitamine õigusvastane. Tartu Vanglale ei ole kohane panna süüks Euroopa Vanglareeglistiku rikkumist põhjusel, et Euroopa Vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga ning võeti vastu Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt alles 11.01.2006, vaidlusaluse noa hävitamine toimus aga oluliselt varem, s. o 21.12.2004. Pealegi ei mõjutanud esemete hävitamisel menetlusnõuete rikkumised asja otsustamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tartu Vanglal ei olnud kohustust A.A.it eseme hävitamisest eelnevalt teavitada;

4) oli A.A.i seletuste kohaselt nuga kasutatud, mitte uus. Seega ei saa noa tegelik väärtus olla 1100 krooni, A.A. ei ole esitanud ühtki noa tegelikku hinda kinnitavat tõendit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus vähendab Tartu Halduskohtu 7. novembri 2006 otsusega A.A.i kasuks väljamõistetud hüvitise suurust ning loeb väljamõistetuks Tartu Vanglalt A.A.i kasuks 500 krooni. Muus osas tuleb jätta Tartu Halduskohtu 7. novembri 2007 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Tartu Halduskohus on õigesti tunnistanud õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu – A.A.i taskunoa hävitamise - ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selles osas halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Iseenesest õige on apellandi väide, et kinnipeetavale (samuti ka vahistatule) lubatud asjade loetelu on toodud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-is 58 ning nuga ei ole selles loetelus. Seega ei ole noa omamine vanglas lubatud ning A.A.ilt on nuga õigustatult ära võetud ning koostatud selle kohta ka vastav akt. Samas on aga ebaõige vangla seisukoht, et tulenevalt VSE §-ist 65 lg 1 oli tal õigus nuga hävitada.

Vastavalt VSE §-ile 65 lg 1 sätestab vangla territooriumilt leitud keelatud esemetega toimimise korra. Vastavalt VSE §-ile 65 lg 1 vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Vastavalt VSE §-ile 66 lg 2 p 3 kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et A.A.i juurest leiti läbiotsimisel taskunuga „Gerber“ ning vaidlust ei ole ka selles, et nuga kuulus A.A.ile.

Vastavalt VSE §-ile 71 lg 1 koostatakse leitud eseme kohta akt ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitab akti vangla direktor või tema määratud isik, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise. Akt taskunoa leidmise ja äravõtmise kohta on koostatud 29.04.2004. Samal kuupäeval on see ka kinnitatud pädeva isiku poolt, kuid asja materjalidest ei nähtu selleks pädeva isiku otsustust selle kohta, kas taskunuga võõrandada, hävitada või kinnipeetavale tagastada tema vabanemisel.

See, kuidas toimida leitud ja äravõetud esemega, on selleks pädeva isiku diskretsiooniotsustus ja seetõttu peaks tema otsustus ja selle tegemise põhjendused olema ka kuskil fikseeritud. Antud juhul vastav otsustus ja selle tegemise põhjendused puuduvad. Akt esemete hävitamise kohta on küll kinnitatud Tartu Vangla direktori poolt, kuid sellest ei nähtu, millistel kaalutlustel otsustati hävitada vaidlusalune taskunuga. Tartu Vangla seletuse kohaselt halduskohtule ja apellatsioonkaebuses esitatu kohaselt otsustati taskunuga hävitada põhjusel, et võõrandamisega seotud kulutused oleksid olnud suuremad noa väärtusest, noa tagastamine aga oleks vastuolus õiguskorra kaitse, avaliku huvi, tavade ja heade kommetega, sest vangla ei peaks kinnipeetavale vanglast lahkumisel nuga kaasa andma.

Asjas ei ole esitatud mingeid arvutusi taskunoa võõrandamisega seotud kulude kohta ja seetõttu sellisel kujul esitatu on paljasõnaline. Samuti ei saanud olla taskunoa hävitamise aluseks vangla seisukoht, et noa tagastamine oleks vastuolus õiguskorra kaitse, avaliku huvi, tavade ja heade kommetega. Äravõetud ja hävitatud taskunuga Gerber oli tera pikkusega 7-8 cm ning lubatud tsiviilkäibes. Sellise taskunoa tagastamine kinnipeetavale pärast tema vabanemist kinnipidamiskohast ei ole vastuolus õiguskorra kaitsega. Samas on põhjendatud apellandi väide, et taskunoa tegelik turuväärtus ei olnud 1100 krooni ja seega ei tekitatud taskunoa hävitamisega ka varalist kahju selles suuruses.

Antud vastuväite on apellant esitanud juba halduskohtus, kuid A.A. on jäänud oma nõude juurde ja halduskohus on pidanud taskunoa maksumust 1100 krooni reaalseks. Vastavalt TsMS §-ile 233 lg 1 kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Lähtudes viidatud sättest oli halduskohtul iseenesest õigus rahuldada kahju hüvitamise nõue kaebaja poolt nõutud ulatuses, sest taskunuga oli hävitatud ja seetõttu ei olnud enam võimalik kindlaks teha, milline oli selle noa reaalne maksumus.

Samas aga oleks olnud halduskohtul võimalik välja selgitada Gerber tüüpi taskunugade tavaline turuväärtus ja sellest lähtudes määrata kahju hüvitise suurus, sest apellant vaidles kaebaja poolt nõutud suuruses kahju hüvitamisele vastu. Nähtuvalt Gerber taskunoa müügihindadest, võib lugeda Gerber tüüpi taskunoa, tera pikkusega 7-8 cm, keskmiseks müügihinnaks 688 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kuna A.A.ilt äravõetud taskunuga oli olnud juba kasutuses, siis on selle turuväärtus langenud ning taskunoa hävitamise tagajärjel tekkinud mõistlikuks kahju suuruseks tuleb lugeda 500 krooni.

Iseenesest õige on Tartu Vangla väide, et kuna Euroopa Vanglareeglistik võeti vastu Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 11.01.2006, kuid vaidlusaluse noa hävitamine toimus 21.12.2004, siis ei ole Euroopa Vanglareeglistik antud asjas kohaldatav, kuid samas see asjaolu ei tingi apellatsioonkaebuse täielikku rahuldamist. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus HKMS § 92 lg 10 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud täielikult tema enda kanda.

Agu Timmi

Maili Lokk

Viivi Tomson