2-06-9326/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-9326 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 21.märts 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-9326 Tsiviilasi BA avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Kohtuistungi toimumise aeg 15.märts 2007.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja BA Puudutatud isikud:

1. LA

L. A esindaja RO

2. ZK RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Kohus on tuvastanud, et BA põlvneb BA

2. Menetluskulud jätta BA kanda.

3. Jõustunud kohtumäärus saata 10 päeva jooksul Tallinna Perekonnaseisuametile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED

BA esitas Harju Maakohtule avalduse taotlusega tuvastada, et avaldaja põlvneb surnud BA. Avalduse kohaselt avaldaja ema ZK ja BA elasid registreerimata kooselus kuni neil oli ühine majapidamine. sündis kooselust avaldaja. Avaldaja sünniakti märgiti andmed isa kohta avaldaja ema ZK ütluste järgi, kuna ema ei olnud abielus, märgiti isa perekonnanimeks ema perekonnanimi. avaldaja isa BA suri, pärandi vastuvõtmiseks on vajalik tuvastada põlvnemine.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

2-06-9326 2

Avaldaja ema ZK oma kirjalikus vastuses toetas avaldust ja kinnitas, et avaldaja on sündinud tema kooselust BA. Kuna B. A oli truudusetu, ei soovinud Z. K avaldaja isaga abielu registreerida ega märkida BA avaldaja isaks. Avaldaja vanemate kooselu lõppes . Avaldaja isa B A materiaalselt aitas avaldaja ema lapse ülalpidamisel ja lävis pojaga kuni surmani. avaldaja võttis endale isa perekonnanime.

Puudutatud isik LA esitatud kirjalikus seisukohas märgib, et BA, kelle isadust avaldaja suhtes soovitakse tõendada, abikaasana ei tea midagi esimese järjekorra pärijate olemasolust. Kui DNA ekspertiisi tulemusel selgub, et avaldaja on tõesti BA abieluväline poeg ja kohus tunnustab teda pärijana, tuleb lahendada ka pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade jagamise küsimus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil avaldaja jäi oma avalduse juurde.

Puudutatud isik ZK toetas avaldust ja palus selle rahuldada. Puudutatud isik L A ei vaielnud avaldusele vastu ja oli nõus avalduse rahuldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TSMS § 477 lg 5). Hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

TsMS § 579 lg 1 alusel kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 580 lg-le 1 kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.

Kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle.

Kohus tegi kindlaks, et avaldaja sündis Z K ja BA kooselust ., mille kohta koostati . sünniakt (sünniaktis avaldaja nimi BK). Avaldaja sünniakti kannet isa kohta tehtud ei ole. Avaldaja ema Z K ja isa B A ei olnud omavahel abielus. Avaldaja sünniakti kanti isa eesnimi ema ütluste järgi ja isa perekonnanimena kanti sünniakti avaldaja ema perekonnanimi. Vastavalt PKS § 43 lg-le 3 eelnimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast.

Avaldaja taotlusel kohus määras tsiviilasjas DNA ekspertiisi. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti kohaselt viidi kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu talituses läbi molekulaargeneetiline ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada BA , uuritud mees) bioloogilist isadust BA , uuritud laps) suhtes.

2-06-9326 3

Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 7,7*107. Tõenäosus, mille kohaselt B A saab olla BA bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,999964 %.

Eeltoodud asjaolud võimaldavad pidada surnud B A avaldaja isaks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada (PKS § 42 lg 2).

PKS § 42 lg 3 alusel põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Heli Käpp Kohtunik