3-07-291/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2007, Jõhvi Kohtuasja number

3-07-291 Kohtuasi

M. L kaebus Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 04.01.2007 väljendatud kooskõlastusest keeldumise tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kohtuistungi toimumise aeg

6. märts 2007 Kohtuistungil osalenud isikud

M. L esindaja Küllike Namm, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindajad Andres Kruus, Lauri Saapar ja Aivar Lainjärv, Anne Taal ja OÜ Projekteerimiskeskus esindaja Külli Õisma

Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus. 2.Tühistada Lääne-Virumaa Keskonnateenistuse keeldumine kooskõlastada Uustalu maaüksuse detailplaneering ja lugeda kooskõlastus antuks. 3.Mõista Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt M. L välja õigusabi ja riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu 16 010 (kuusteist tuhat kümme) krooni. 4.Mõista Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 235,70 krooni (kakssada kolmkümmend viis krooni ja 70 senti). Selgitada, et see summa tuleb kanda peale kohtuotsuse jõustumist 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr. 221023778606. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ja see, et tegemist on menetluskuludega. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 01.12.2006 esitas OÜ Projekteerimiskeskus Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele taotluse Käsmu külas asuva Uustalu detailplaneeringu kooskõlastamiseks (t.l. 16-17). 04.01.2007 kuupäeva kandvas kirjas nr. 36-12-3/2716 (t.l. 18-19) teatas Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktidele 30, 31, 34 ja Vabariigi Valitsuse korraldusele nr. 615-k tuginedes, et planeeringuala jääb valdavas ulatuses metsamaale, kuhu ehitamine on vastuolus kaitsealaeesmärkidega ja seetõttu on ta nõus ainult ühe elamu ja abihoonete kavandamisega Uustalu maaüksuse loodusliku rohumaa kõlvikule, ei nõustu aga kuue elamukrundiga. 07.02.2007 esitas M.

L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-6 ja 9-14) ning palus, et halduskohus tühistaks detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumise ja kohustaks Lääne-Viru Keskkonnateenistust tema taotlust uuesti läbi vaatama. Planeerimisseaduse § 17 lg. 5 tuginedes leidis kaebaja, et keeldumine on hilinenud ja kooskõlastus tuleks lugeda antuks ning märkis, et tema taotlus oli välja saadetud 01.12.2006, keeldumine dateeritud aga 04.12.2006 ja väljastatud 08.12.2006. Keeldumisele sisulisi vastuväiteid esitades märkis kaebaja, et väide nagu oleks tegemist liigniiske alaga ei ole õige ning lisas, et detailplaneering jätkab Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt varem kooskõlastatud Põllu tänava detailplaneeringuga alustatut, selle kooskõlastamata jätmine aga tekitab olukorra, kus kraavi osaline kinni ajamine toob kaasa üleujutused ja kahju praegustele maaomanikele.

Valla üldplaneeringus Uustalu maaüksuse kohta märgitule viidates väitis kaebaja, et detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumine rikub tema õiguspärast ootust ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kõrval asuvatel maatükkidel võib krunte moodustada, tema maaüksuse jagamist aga ei lubata. Veel märkis kaebaja, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on tema kinnistu kõlvikulist jaotust kajastades lähtunud vääradest andmetest ning kinnitas, et detailplaneeringuga säilitatakse 99% metsaala pindalast ja maha peab raiuma ainult Põllu tänava rajamisele ette jäävad puud, mille kohta on kooskõlastus juba antud.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse kirjalikus seletuses (t.l.45-48) ei peetud kaebust õigeks ja väideti, et taotlus saabus keskkonnateenistusse alles 05.12.2006, vastust aga ei pandud posti taotleja soovil. Kaebuse sisuliste väidete kohta märgiti looduskaitseseaduse § 14 lg. 2 ja 3 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktidele 30 ja 31 tuginedes, et ehitamine metsamaale mõjub negatiivselt bioloogilisele mitmekesisusele ja maastikuilme terviklikkusele, ehitusõiguse seadmine rahvuspargis on erand ning lisati, et elamu reservmaade määramine üldplaneeringus valdavalt metsamaale on vastuolus rahvuspargi kaitse-eeskirja punktidega 2 ja 34.

Veel märgiti, et lõplik ehitustegevuse ulatus määratakse detailplaneeringuga, et elamuehituse reservmaa kogu ulatuses täisehitamiseks määramist ei saa üheselt järeldada ning, et ehitamise võimalikkus otsustatakse lähtuvalt looduslikest tingimustest, mis on piirkonna naaberkinnistutel väga erinevad. Kaebuses käsitletud kraavi osas märgiti, et pääs Põllu tänavalt Uustalu maaüksusele on planeeritud lahendada truubiga, mitte kraavi likvideerimisega ning väideti, et kõlvikute jaotuse aluseks oli Maa-ameti avalik teave internetis.

Seejuures juhiti tähelepanu looduskaitseseaduse § 14 lg. 1, mille kohaselt pole kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta lubatud. Vihula Vallavalitsuse vastuses (t.l.

51) toetati kaebust ja märgiti, et Uustalu kinnistu planeeritav osa on perspektiivne elamuala, üldplaneeringu on looduskaitseala valitseja kooskõlastanud, naabrusesse jääv Põllu tänava detailplaneering on samuti kooskõlastatud ning jääb arusaamatuks, miks Uustalu kinnistule kooskõlastust ei antud. Veel juhiti tähelepanu planeerimisseaduse § 17 lg. 5, mille kohaselt tuleb lugeda planeering kooskõlastatuks, kui seda pole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast. Kohtuistungil muutis kaebaja esindaja kaebuse nõuet paludes kohustamisnõude asemel lugeda Uustalu maaüksuse detailplaneering kooskõlastatuks.

Muus osas jäi ta kirjalike väidete ja taotluse juurde ning esitas õigusabi ja riigilõivu tasumisega tekkinud 16 010 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude. Ta ei nõustunud Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse vastuse seisukohtadega kooskõlastamise tähtaja osas ja väitis lisaks, et detailplaneering lähtub valla üldplaneeringust ja sellega ei kehtestata uusi maaparandussüsteeme. Lääne-Virumaa Keskonnateenistuse esindajad nõustusid sellega, et kooskõlastus on vaikimisi antud, kuid pidasid planeeringut õigusaktidega vastolus olevaks ja väitsid, et ehitamiseks vajalikke kooskõlastusi ei pruugita anda.

Kolmandate isikutena kaasatud OÜ Projekteerimiskeskuse esindaja ja Anne Taal toetasid kaebust. Vihula Vallavalitsus oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (t.l. 37 ja 40).

KOHTU PÕHJENDUSED Isikute omavahelisi suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimisseadus, mille § 17 lg. 2 p. 3 kohaselt tuleb detailplaneering kooskõlastada kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt. Vaidluse põhjuseks olev Uustalu maaüksus paikneb tervikuna riikliku kaitse alla võetud Lahemaa rahvuspargi maa-alal. Seega tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist saada sellele rahvuspargi valitseja kooskõlastus ja arvestada looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määrusega nr. 109 kinnitatud “Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas” sätestatuga.

Rahvuspargi valitseja nõusoleku vajalikkus on kehtestatud ka looduskaitseseaduse § 14 lg. 1 ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktis 11. OÜ Projekteerimiskeskus on Lääne-Virumaa Keskkonateenistusele adresseeritud taotluse Uustalu detailplaneeringule kooskõlastuse saamiseks koostanud 01.12.2006 (t.l.16) ning samal päeval selle ka postiasutusele üle andnud (t.l. 20). Planeerimisseaduse § 17 lg. 5 kohaselt tuleb kooskõlastus anda ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale välja saatmise päevast ning kui seda tähtaega pole järgitud, loetakse et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on OÜ Projekteerimiskeskusele vastanud 04.01.2007 kuupäeva kandva ja 08.01.2007 väljastatud dokumendiga (t.l. 18-19). Selleks ajaks oli juba möödunud seadusandja poolt kooskõlastamiseks antud tähtaeg ning planeeringu kohta ei saanud enam vastuväiteid esitada. Seda, et Uustalu detailplaneeringul on menetlustähtaja rikkumise tõttu vaikiv kooskõlastus olemas möönis kohtuistungil ka Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindaja Andres Kruus (t.l. 70 ja 72). Planeerimisseaduse § 17 lg. 4 kohaselt loetakse planeering vaatamata vastuväidetele ja ettepanekutele kooskõlastatuks ka juhul, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse, seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga.

OÜ Projekteerimiskeskus taotluse kohta koostatud dokumendis on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus viidanud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktidele 31 ja 34. Selle eeskirja punktis 31 on sätestatud, et rahvuspargi valitsejal on õigus tiheasustusega aladel anda nõusolekut ehitamiseks ka siis, kui maatulundusmaa alaliik on looduslik rohumaa või metsamaa. Eeskirja punkt 34 selgitab, mis on piiranguvööndi metsade juhtfunktsioon. Planeeritav Uustalu maaüksus asub Käsmus tiheasustusega alal. Seega on sinna vaatamata metsa olemasolule siiski võimalik ehitamist lubada ja viited pole koos ega eraldi võetuna piisavavad kooskõlastusest keeldumise alused.

Veel on vaidlusaluses keeldumises viidatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punkt 30, mis keelab rajada piiranguvööndi uusi maaparandussüsteeme. Maaparandusseaduse § 3 lg. 1 sätestatu kohaselt on maaparandussüüsteem maatulundusmaa ja eluasemekoha kuivendamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste kogum. Planeeritava Uustalu maaüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa (t.l.

25) ja detailplaanil (t.l.

17) on tähised “planeeritav drenaaž” ja “planeeritav dreen”. Samas nähtub aga ka see, et mõlemad rajatised teenivad kõigi seitsme Uustalu maaüksusele planeeritava elamukrundi huve ja külgnevad nendega. Tähis “planeeritav drenaaž” on kantud ka Põllu tänava detailplaanile (t.l. 21). Juhul kui tegemist on uue maaparandussüsteemiga maaparanduseaduse mõttes, jääb arusaamatuks, miks on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus nõustunud ühe elamu kavandamisega Uustalu maaüksusele ja kooskõlastanud Põllu tänava osalise detailplaneeringu (t.l. 23).

Detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ja oma loomult on see soodustava haldusakti andmisest keeldumine. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning sisaldama nii faktilise ja õigusliku aluse kui ka kaalutlused, milledest haldusorgan lähtus. Seega on tegemist nii sisult kui vormilt haldusakti tunnustele vastava otsustusega. Eelnevalt juba viidatud õigusaktides kehtestatu kohaselt on kaitseala valitseja kaalutlusõigus kaitsealal asuva maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamisel väga lai.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuses 04.01.2007 koostatud dokument aga sisaldab viiteid ainult üldisi põhimõtteid kehtestatvatele sätetele ja sellest ei nähtu, kas üldse ja mida täpselt Uustalu detailplaneeringule kooskõlastuse andmisest keeldumisel kaaluti. Seetõttu polnuks see keeldumine ka tähtaegse vormistamise korral õiguspärane ja rikuks asjasse puutuvate isikute õigusi. Piisavate põhjenduste puudumise tõttu ei ole neil võimalik aru saada, miks ikkagi pole ehitamine planeeringuga soovitud ulatuses võimalik. Ka halduskohus ei saa täita oma halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 6 tulenevat kohustust ja kontrollida, kas kaalumine on toimunud diskretsiooni piire ja eesmärki järgides ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja teiste õiguse üldtunnustatud põhimõtete arvestamisega.

Eeltoodust tulenevalt on M. L kaebus põhjendatud ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 kohaselt rahuldada. Vaidlustatu eripära arvestades on otstarbekas märkida kohtuotsuse resolutsioonis ära ka seda, et kooskõlastus on Uustalu detailplaneeringul juba olemas. Riigilõivu ja õigusabi tasu on kaebaja eest makstud kokku 16 010 krooni (t.l. 15 ja 65-66). Selle summa suurus on kohtuasja keskmist keerukust ja kohtuistungile kulunud aega arvestades põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt M.

L kasuks täies ulatuses välja mõista. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 235,70 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab selle summa Eesti Vabariigile hüvitama Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus.

Raili Randlane Kohtunik