3-06-1982/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-1982

Haldusasi

Svetlana

Pajupuu

kaebus

Loksa

Linnavolikogu

01.09.2006 otsuse nr 34, nr 41 ja otsuse nr 42 punktide 4

ja 6 tühisuse tuvastamiseks, kaebaja abilinnapeana tööle

ennistamiseks ja töölt sunnitult eemal viibitud aja eest

töötasu välja maksmiseks.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 12. märtsil 2007

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Svetlana Pajupuu;

Kaebaja esindaja Gennadi Kull;

Vastustaja Loksa Linnavolikogu;

Vastustaja esindaja Jüri Sirel ja Ksenia Kravtšenko;

Kolmandad isikud:

Madis Praks, Märt Praks, Andres Kaarmann, Helle

Lootsmann, Jaan Pöör, Eha Lahmõtko ja Elbe Kuuspalu.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt;

2. Tunnistada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega

nr

toimunud

Svetlana

Pajupuu

teenistusest

vabastamine seadusevastaseks;

4. Mõista Svetlana Pajupuu’le aja eest, mil ta oli

teenistusest

ebaseaduslikult

kõrvaldatud,

Loksa

Linnavolikogult välja keskmine teenistustasu summas

64 735

(kuuskümmend

neli

tuhat

seitsesada

kolmkümmend viis) krooni (HKMS § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 kuulub otsus kuni kahe

kuupalga

s.o

24 200

(kahekümne

nelja

tuhande

kahesaja) krooni väljamõistmise osas viivitamatule

täitmisele;

4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tema Loksa

abilinnapea ametisse ennistamiseks;

5. Jätta

rahuldamata

kaebaja

taotlus

Loksa

Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühisuse

tuvastamiseks;

6. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 2599 (kaks

tuhat

viissada

üheksakümmend

üheksa)

(kuuskümmend seitse tuhat kolmsada kakskümmend

neli) ) krooni.

7. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtusse kaebuse järgmiste taotlustega:

1) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 tühisus;

2) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41 tühisus;

3) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktide 4 ja 6 tühisus;

4) Ennistada kaebaja tööle Loksa linna abilinnapea kohale alates 11.09.2006;

5) Hüvitada kaebajale töölt sunnitud eemalviibitud aja eest (alates 11.09.2006) töötasu

(ametipalk 12 100.- kuus).

2. 01.09.2006 kogunes istungile Loksa Linnavolikogu (edaspidi volikogu). Pärast istungi

päevakorra kinnitamist jätkas volikogu istungit, millel osalesid Margus Kröönström, Sander

Piibemann, Tatjana Mištšenko, Igor Ignahhin, Ljubov Oksenenko, Renata Järve ja Valentina

Verbova. Volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid Viktor Fjodorov, Rein

Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid nad muuhulgas ka

umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile ning valisid uueks volikogu esimeheks R.

Heina. Selline istungi pidamine ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning on

õigusvastane.

3. 01.09.2006 R. Heina juhitud volikogu otsusega nr 34 avaldati umbusaldust linnapeale

Andres Kaarmannile. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks Helle Lootsmann. Otsuse nr 41 alusel

valiti linnapeaks H. Lootsmann. Samal istungil, võttes aluseks H. Lootsmanni ettepaneku

vabastati otsuse nr 42 punktiga 4 linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste

lõppemisega Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu. Otsuse nr 42 punktiga 6 otsustati

maksta teenistusest vabastamisel linnapeale A. Kaarmannile ja abilinnapeadele S. Pajupuule

ja Madis Praksile saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras.

4. H. Lootsmann on hõivanud Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametiruumid,

vahetanud lukud ja turvakoodid ning palganud turvateenistuse oma valitsuskabineti kaitseks.

H. Lootsmann ja turvameeskond ei luba valitsuse ametiruumidesse tööle linnapead ning

abilinnapeasid. Sellise käitumisega on eiratud seadusi ja rikutud kaebaja kui abilinnapea

õigust võtta osa linnavalitsuse igapäevasest tööst. H. Lootsmann lubab vabastada hõivatud

ruumid üksnes siis, kui talle esitatakse halduskohtu otsus selle kohta, et tema ei ole linnapea.

Riigikohtu 29.09.2006 otsus nr 3-4-1-11-06 koos Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006

otsusega nr 60 ei kõiguta tema arusaama ning ruume ta vabastada ei kavatse.

5. Volikogu 01.09.2006 kutsus kokku ja seda juhatas volikogu esimees O. Gogin. Volikogu

oli kokku kutsutud korrektselt, kutses näidatud päevakorraga ning istungit juhatas volikogu

esimees. Ent pärast päevakorra kinnitamist lahkus osa volikogu liikmeid istungilt ning jätkas

istungi pidamist isekeskis kõrvalsaalis. Selline teguviis on vastuolus kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduses (edaspidi KOKS) sätestatud töökorraldusega. KOKS § 42 lg 1 kohaselt

korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning

korraldab nende ettevalmistamist. Tulenevalt KOKS § 44 lg korraldab volikogu tööd ja

istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel

juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab

volikogu. Sellisele seisukohale on asunud 29.09.2006 ka Riigikohus oma otsuses nr 3-4-1-11-

06, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjoni otsus jääb jõusse osas, milles valimiskomisjon

jõudis järeldusele, et Loksa Linnavolikogu 12.09.2006 otsus nr 43 on tühine. Tulenevalt

eeltoodust on Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung, mida juhtis R. Heina, õigusvastane,

ning sellel volikogu istungil vastu võetud otsused tühised.

6. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab eelnimetatud otsuses, et kohaliku omavalitsuse

üksuses võib õiguslikku segadust tekitada nii valla või linna valimiskomisjoni tegevus,

volikogu istungi juhtimise korra rikkumine kui ka volikogu liikmete omaalgatuslik

kogunemine ühel ja samal või erinevatel aegadel erinevates koosseisudes toimuvatele

istungitele. Asja materjalidest nähtuvalt ongi Loksa linnas kujunenud olukord, kus O. Gogini

juhatusel toimunud volikogu istungil osalenud isikud peavad volikogu esimeheks O. Goginit

ja linnapeaks A. Kaarmanni; V. Fjodorovi ja R. Heina juhitud istungil osalenud volikogu

liikmed aga volikogu esimeheks R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmanni. Riigikohus on

seisukohal, et ka ebaseaduslikuks peetava olukorra lahendamiseks tuleb kasutada

õiguspäraseid vahendeid. Tulenevalt Riigikohtu 3-4-1-11-06 otsusest on 01.09.2006 volikogu

istung, mida juhatas R. Heina, õigusvastane ning sellel istungil vastu võetud otsused tühised.

7. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistuse

vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Kaebaja

kui abilinnapea teenistustähtaeg on seotud linnapea volitustega ning teenistustähtaeg lõpeb

linnapea volituste lõppemisega. Seetõttu rikuvad kaebaja õigusi volikogu 01.09.2006 otsused

nr 34 (millega avaldati umbusaldust linnapea A. Kaarmannile) ja nr 41 (millega nimetati

linnapeana ametisse H. Lootsmann).

VASTUSTAJA SELETUS

8. Vastustaja kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub vastustaja

jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

9. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil avaldati kaebajale kui väidetavale Loksa

abilinnapeale teistkordselt umbusaldust ja kiideti heaks vaidlusalused otsused.

9.1. KOKS § 22 lõike 1 p 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 p 18 järgi

on volikogu pädev avaldama umbusaldust volikogu esimehele, volikogu aseesimehele,

volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,

valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike1 järgi võib

vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu

esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni

aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse

liikmele. KOKS § 46 lõike11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.

9.2. 09.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil kiitis Loksa Linnavolikogu

veelkordselt heaks kõik volikogu 01.09.2006 otsused. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil

kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik volikogu 01.09.2006 otsused. 09.02.2007 volikogu

otsusega nr 21 on kaebaja abilinnapea ametist vabastatud.

9.3. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu muuhulgas alljärgnevad otsused:

1) otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile;

2) otsus nr 10, millega valiti uuesti volikogu esimeheks R. Heina;

3) otsus nr 11, millega avaldati korduvalt umbusaldust linnapeale A. Kaarmann’ile;

4) otsus nr 20, millega valiti uuesti linnapeaks H. Lootsmann;

5) otsus nr 21, millega kinnitati linnavalitsuse liikmeteks abilinnapeade ametikohtadele

Elbe Kuuspalu ja Andres Kaskla ning vabastati linnvalitsuse liikme kohustustest

Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu;

6) otsus nr 23, millega kiideti heaks Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr 5

„Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud

volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”;

Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks volikogu

19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste tühisuse

kindlaks tegemine”.

9.4. Otsuste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste vastuvõtmist,

millega teostas volikogu HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve

ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta

vaidlusalused otsused tühiseks tunnistamata.

10. Ei ole võimalik täita kaebuse esitaja nõuet tema ennistamiseks abilinnapea ametikohale,

kuivõrd 01.09.2006 on Loksa abilinnapeaks nimetatud Elbe Kuuspalu.

11. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse

tegemiseni.

11.1. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et

haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu

halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses asjas nr.

3-3-1-8-01 märkinud, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks

tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka

kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja poolt kaebuse esitajale teenistustasu mittemaksmine võiks

olla õigusvastane ning rikkuda samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja

oleks Loksa abilinnapea, täidaks abilinnapea ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus

nõuda teenistustasu maksmist. Teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise

eest, mitte aga formaalse ametniku staatuse tõttu. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti kaebaja

asemel abilinnapeaks E. Kuuspalu, siis tema täidabki abilinnapea funktsioone. Sellest

tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus abilinnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda,

mistõttu ei saa kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda tema õigusi.

11.2. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu Loksa abilinnapeale E. Kuuspalu’le.

Samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale oleks õigusvastane ning vastuolus hea

halduse põhimõttega.

11.3. Ka oleks kaebuse esitajale teenistustasu maksmine tühine HMS § 63 lõike 2 p 4 alusel,

kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal puudub

õigus teenistustasu saamiseks.

12. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, millega avaldati umbusaldust linnapeale

A. Kaarmannile 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann, ning otsus nr 42,

millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu võetud Loksa Linnavolikogu

poolthäälte enamusega.

12.1. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku

omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on

abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest

vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

12.2. KOKS § 28 lõike 2 kohaselt sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord valla

või linna põhimääruses. Loksa linna põhimääruse § 31 lõike 2 kohaselt kuuluvad

linnavalitsusse linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. Sellest tulenevalt on

linnapea valimise õigus Loksa Linnavolikogul.

12.3. KOKS § 45 lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi

hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte

enamusega. Loksa linna põhimääruse 01.09.2006 kehtinud põhimääruse § 33 lõike 1 kohaselt

valitakse linnapea salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. R. Heina

juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktile 11 tehti ettepanek seada

üles Loksa linnapea kandidaadiks H. Lootsmann. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st

liikmest, ning H. Lootsmann’i poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja

erapooletuid ei olnud. Seega valiti H. Lootsmann linnapeaks volikogu koosseisu

häälteenamusega, mistõttu ei saaks hääletamise tulemused muutuda sellisel viisil, et

mingisuguse kandidaadi poolt oleks hääletanud rohkem Loksa Linnavolikogu liikmeid, mis

oleks mõjutanud asja otsustamist.

12.4. R. Heina juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktist 12

tulenevalt tehti ettepanek moodustada 5-liikmeline linnavalitsus, kinnitada linnavalitsuse

liikmeteks Elbe Kuuspalu, Jaan Pöör ja Eha Lahmõtko, vabastada Linnavalitsuse liikmete

kohustustest Madis Praks, Märt Praks, Svetlana Pajupuu, A. Kaarmann ning maksta nendele

saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras, samuti neile anda

asjaajamine nende kätte usaldatud vara üle 10. septembriks 2006.

12.5. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning otsuse vastuvõtmise poolt

hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega oli ka otsus nr 42

vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega.

13. Haldusakte ei saa tühistada vaid põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme.

13.1. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma

14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja

õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata

juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne,

et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi

enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti

tühistamata.

13.2. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-11-06 ei ole asjakohased,

kuna nimetatud lahend puudutab üksnes Loksa Linnavolikogu otsust nr 43, millega valiti

Loksa Linnavolikogu esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse. Kuigi Riigikohus

tunnistas, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi läbiviimisel rikuti menetlusnorme, ei

ole Riigikohus oma otsuses märkinud, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung, mida

juhatas R. Heina, on iseenesest õigusvastane.

13.3. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi

menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et

see oleks mõjutanud asja otsustamist. Seda enam, isegi juhul, kui vaidlusalused otsused oleks

tühistatud, arvestades seda, et kaebuse esitajal puudub volikogu enamuse usaldus, võtaks

sama

volikogu

koosseis

samasisulised

otsused

uuesti

vastu,

kuid

seekord

haldusmenetlusnorme järgides. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.05.2002 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti

võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti

tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

14. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse

tegemiseni.

14.1. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et

haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on

oma 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses haldusasjas nr 3-3-1-8-01

märkinud, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust:

vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse

esitaja õigusi.

14.2. Vastustajat kaebajale teenistustasu mittemaksmine võiks olla õigusvastane ja rikkuda

samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja oleks Loksa abilinnapea,

täidaks abilinnapea ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus nõuda teenistustasu

maksmist. Teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise eest, mitte aga

formaalse ametniku staatuse tõttu. Kuivõrd 01.09.2006 valiti linnapeaks H. Lootsmann ning

abilinnapeaks E. Kuuspalu, siis nemad täidavadki vastavalt linnapea ja abilinnapea

funktsioone. Seega 01.09.2006 vabastati kaebuse esitaja Loksa abilinnapea ametist, millest

tulenevalt ei täida nimetatud kuupäevast Loksa abilinnapea ülesandeid. Sellest tulenevalt

puudub kaebajal õigus abilinnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda, mistõttu ei saa

kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

14.3. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu abilinnapeale E. Kuuspalu’le. Nii oleks

samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale õigusvastane ning vastuolus hea

halduse põhimõttega.

14.4. Kaebuse esitaja poolt nõutav toiming oleks (kaebuse esitajale teenistustasu maksmine)

tühine HMS § 63 lg. 2 p. 4 alusel, kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt

sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus teenistustasu saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu

põhjendused on järgmised.

16. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine

16.1. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Svetlana Pajupuu oli 01.09.2006

volikogu istungi alguse seisuga Loksa abilinnapea, S. Pajupuu vabastati Loksa abilinnapea

kohalt volikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktiga 4, seisuga 01.09.2006 oli kaebaja ametipalk

12 100 krooni, 09.02.2007 volikogu otsusega nr 21 vabastati S. Pajupuu teistkordselt

abilinnapea ametist.

16.2. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsused nr 34, 41 ja 42 on õiguspärased, kehtivad, kuid õigusvastased, või tühised (kas

01.09.2006 algul V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist

volikogu istungiga; juhul, kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas

09.02.2007 volikogu istungil oli võimalik neid heaks kiita või kas neid oleks õigusvastasuse

korral otstarbekas tühistada olukorras, kus otsuse poolt hääletas volikogu liikmete enamus),

kas S. Pajupuule on teenistusest puudutud aja eest töötasu nõude rahuldamise eelduseks

tegelik töötamine ja kas kaebajat on kohtuotsuse tegemise hetkel võimalik abilinnapea

ametisse ennistada.

17. Kaebaja nõude õiguslik olemus

17.1. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et sisuliselt on käesoleva vaidluse näol tegemist

vaidlusega ametniku teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. ATS § 6 lg 1 kohaselt on

ametnikuks ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS

§ 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku

omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on

abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla või

linnavalitsusse linnapea või vallavanem ja valitsuse liikmed. Linnavalitsusena tuleb siinjuures

silmas pidada ka linnavalitsust ametiasutusena. Ka Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määruses

nr. 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtadenimetuste kehtestamine” nimetatakse

abilinnapea ära ametnikuna. Ka ATS § 12 ei välista abilinnapea teenistussuhtele avaliku

teenistuse seaduse kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb abilinnapead käsitleda ametnikuna

avaliku teenistuse seaduse mõistes.

17.2. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel

on tema teenistusse võtmise õigus. Palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja

ametist vabastamine on KOKS § 22 lg 1 p 17 kohaselt volikogu ainupädevuses.

17.3. ATS § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus

nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja

tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on ametiasutus

kohustatud maksma ametnikule hüvitisena kuue kuu ametipalga, kui ametnik ennistamisest

loobub. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud nõude Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsuse nr 42 punktide 4 ja 7 tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et selliselt kaebuses

sõnastatud nõudeid tuleb käsitleda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise

nõudena ATS § 135 lg 1 mõistes. Seejuures leiab kohus teenistusest vabastamise

seadusevastaseks tunnistamise nõue hõlmab endas ka teenistusest vabastamise aluseks olevate

haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist – sarnaselt kahju hüvitamise nõudega, mis hõlmab

endas toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Puutuvalt kaebuses

nimetatud haldusaktide tühisuse tuvastamise nõuetesse märgib kohus, et kohus hindab

menetlusosaliste seisukohtadest lähtuvalt kõnealuste ostuste kehtivust ja õiguspärasust niivõrd

kuivõrd see on vajalik kaebaja teenistusest vabastamise seaduspärasuse hindamiseks.

18. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 42

18.1. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 42”Linnavalitsuse

koosseisu kinnitamine, linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja linnavalitsuse eelmise

koosseisu liikmete vabastamine” on tühine. Kohtu põhjendused on järgmised.

18.2. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006.

Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi

osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu

aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina,

Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal võtsid viimatinimetatud volikogu

liikmed muu hulgas vastu ka otsuse kaebaja teenistusest vabastamise kohta (otsus nr 42 p 4).

18.3. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS

§ 44 lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel

toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle

juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu

liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või

mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.

Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud

sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata

volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus

kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi

juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

18.4. Abilinnapea ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks pädev organ on KOKS

§ 22 lõike 1 punktide 17 ja 18 kohaselt volikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb

KOKS § 4 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud

esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama

põhimääruse § 23 lõike4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

18.5. HMS § 63 lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see

organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu

otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud

volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu

otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu

istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel

toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna

otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei

olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil

kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi

volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung.

See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud

ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. Samuti ei

muuda asja see, et V. Fjodorovi juhatatud istungil osales enam linnavolikogu liikmeid kui O.

Gogini juhitaval linnavolikogu istungil. Seadusest ei tulene võimalust, et linnavolikogu

liikmed, kes ei ole rahul õiguspäraselt kokku kutsutud volikogu istungi juhtimisega, saaksid

jätkata volikogu istungit isekeskis. Seda olenemata sellest, kas nende rahulolematus on

põhjendatav või mitte.

18.6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 p

3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr

42 p 4, millega vabastati teenistusest S. Pajupuu.

18.7. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 42 punkti 4 tühisus on

ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustuse omaalgatuslikult kogunenud

kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

18.8. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus S. Pajupuu

teenistusest vabastamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti

kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Seega tuleb S. Pajupuu

vabastamine tunnistada seadusevastaseks.

19. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 21

19.1. Mis puutub kohtuistungil esitatud vastustaja väitesse, et 09.02.2007 Loksa

Linnavolikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik 01. septembri 2006. aasta

otsused, siis märgib kohus üksnes, et seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele

heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada.

Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu

01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda 01.09.2006 tühise otsuse

nr 42 heakskiitmine S. Pajupuu teenistusest vabastamist tagantjärele seaduspäraseks.

Siinkohal puudub vajadus asuda põhjalikumalt analüüsima Loksa Linnavolikogu 02.02.2007

ning 09.02.2007 otsuste õiguspärasust ja kehtivust – piisab kui tõdeda, et tühise haldusakti

tagantjärele ja tagasiulatuva õigusjõuga heakskiitmise võimalust Eesti õiguskorras ei tunta.

19.2. Küll aga omab 09.02.2007 otsus nr 21, millega taas kord vabastati Loksa Linnavalitsuse

liikme kohustustest Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu, kehtivuse tähtsust seoses

kaebuse esitaja nõudega ennistada ta abilinnapea ametisse. Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 21

kehtivuse korral ei ole S. Pajupuu abilinnapea ametisse ennistamine võimalik, sest sel juhul

oleks tegemist isikuga, kes on kehtiva volikogu otsusega (st. 09.02.2007 otsusega nr 21)

teenistusest uuesti vabastatud. See, kas 09.02.2007 otsusega nr 21 toimunud teenistusest

vabastamine on seaduspärane või seadusevastane, ei ole aga käesoleva halduskohtumenetluse

esemeks. Järgnevalt annabki kohus hinnangu niisiis 09.02.2007 otsuse nr 21 kehtivusele.

19.3. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest kaebaja teenistusest vabastamise kohta on

09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud tõepoolest Loksa Linnavolikogu ning seega ei saa

viimatinimetatud otsust käsitleda tühisena HkMS § 63 lg 1 p 3 alusel. Nimelt otsustati

09.02.2007 volikogu istung kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu

istungil. Vaidlust ei ole selles, et volikogu 02.02.2007 istungi kutsus KOKS § 42 lõike 1 p 1

ja põhimääruse § 10 lõike1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks toonane

volikogu esimees O. Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud O. Gogin aga

välja (varjudes väidetavalt kõrvaltuppa) ja lasi volikogu liikmel I. Ignahhin’il öelda kohale

ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära. Seejuures ei teinud O. Gogin teatavaks istungi

ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale.

19.4. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud

volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selles, et V.

Fjodorov oli linnavolikogu aseesimees, samuti poolte vahel vaidlust ei ole. KOKS § 44

lõige 1 sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Olenemata

sellest, kuidas tõlgendada selles sättes kasutatud mõistet „asendaja,” leiab kohus, et igal juhul

on volikogu istungi juhatamise õigus (olukorras, kus volikogu esimees seda ei tee või teha ei

saa), volikogu aseesimehel. Seda seisukohta toetab muuhulgas KOKS § 43 lõige 1, milles on

volikogu esimehe asendajana (konkreetselt seoses volikogu kokku kutsumisega) määratletud

aseesimees.

19.5. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium on 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr

3-3-1-35-01 aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla

põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud

istungilt. Viimatinimetatud seisukoht laieneb halduskohtu hinnangul ka olukorrale, kus

volikogu esimees on volikogu istungi küll kokku kutsunud, ent keeldub seda alustamast, nagu

see oli 02.02.2007 toiminud Loksa Linnavolikogu istungi puhul. Seega erines 02.02.2007

istung 01.09.2006 toimunud istungist selle poolest, et kui 01.09.2006 jätkas volikogu esimees

O. Gogin istungi juhatamist, siis 02.02.2007 ta seda ei teinud.

19.6. Kohus on veendumusel, et kuigi seadusest ja linna põhimäärusest tuleneb volikogu

esimehele teatud eripädevus, ei tähenda see, et lubatav oleks volikogu esimehe meelevaldne

käitumine volikogu istungite kokku kutsumisel või ära jätmisel. Volikogu näol on tegemist

kollektiivse otsustusorganiga, mitte aga volikogu esimehe konsultatiivnõukoguga. Volikogu

esimehe suva ei tohi hakata takistama kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevate ülesannete

täitmist ning seetõttu peab linnavolikogul olema võimalus tegutseda ka juhul kui volikogu

esimees seda oma meelevaldse käitumisega takistada püüab. Seejuures on oluline, et antud

juhul ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, miks O. Gogin 02.02.2007 kokku kutsutud volikogu

istungit juhatama ei asunud. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus O. Gogin ei asunud täitma

02.02.2007 kokkukutsutud istungi ajaks volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa

linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu

aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V. Fjodorov.

19.7. Volikogu 02.02.2007 istungil otsustati kutsuda 09.02.2007 kell 15.00 kokku uus volikogu

istung. Volikogu liikmetele anti kätte kutsed 09.02.2007 volikogu istungiks. 09.02.2007

istungit juhatas V. Fjodorov, kuna O. Gogin istungile ei ilmunud. Päevakorra kohaselt

hääletati umbusalduse avaldamine senisele linnapeale A. Kaarmannile, valiti uueks linnapeaks

Helle Lootsmann ning kinnitati uue linnavalitsuse koosseis ja otsustati eelmise linnavalitsuse

liikmete teenistusest vabastamine.

19.8. Eelnevast tulenevalt tuleb 09.02.2007 istungil vastu võetud otsuseid käsitleda

kehtivatena: eelpoolviidatud halduskohtu otsustes esitatud argumentatsiooni 01.09.2006

otsuste tühisuse kohta 09.02.2007 otsustele eeltoodud asjaoludel kohaldada ei saa. Kohus ei

saa käesolevas asjas hinnata 09.02.2007 otsuste õiguspärasust, kuna see ei ole käesoleva

haldusasja esemeks, ent S. Pajupuul on võimalus vaidlustada 09.02.2007 toimunud

teenistusest vabastamine eraldi. Samas ei mõjuta 09.02.2007 otsusele antav hilisem hinnang

käesolevas asjas tehtavat otsust: nimelt välistab 09.02.2007 otsus nr 21 S. Pajupuu

ennistamise Loksa abilinnapea ametikohale käesoleva kohtuotsuse alusel. Seejuures on

teenistusse ennistamise küsimus võimalik uuesti tõstatada vaidluses 09.02.2007 otsuse nr 21

õiguspärasuse üle.

20. Hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest

20.1. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul

õigus nõuda ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsuse nr 42 punktiga 4 vabastati kaebaja abilinnapea ametist. Volikogu otsuse vastuvõtmise

päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase teenistusest vabastamise päevana, kuivõrd

otsusest ei nähtu kaebaja vabastamist mingist muust kuupäevast. Teistkordselt vabastati S.

Pajupuu abilinnapea ametist volikogu 09.02.2007 otsusega nr 21. Seega asub kohus

seisukohale, et S. Pajupuu puudus töölt sunnitult 01.09.2006 kuni 09.02.2007.

20.2. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ametipalk oli ametist vabastamise hetkel 12 100 krooni.

20.3. Kaebaja puudus sunnitult töölt terve 2006. aasta septembri, oktoobri, novembri ja

detsembrikuu ning 2007. aasta jaanuari: iga nimetatud kuu töötasu oli 12 100 krooni, kokku

seega 5 x 12 100 = 60 500 krooni.

20.4. 2007. aasta veebruaris puudus S. Pajupuu sunnitult töölt 7 tööpäeval, kokku oli selles

kuus 20 tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva tasuks 12 100 : 20 =605 krooni ning 2007. aasta

veebruaris sunnitult töölt puudutud aja eest on tasuks seega 605 x 7 =4235 krooni.

20.5. Kokku on sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks seega:

60 500+4235=64 735 krooni.

20.6. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et töölt sunnitult puudutud aja eest tasu

maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et S. Pajupuu reaalselt sel ajal abilinnapea ülesandeid ei

täitnud. ATS näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette just seoses sellega, et

isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö või teenistuskohustusi täita ning selle tasu

väljamõistmise eelduseks ei saaks niisiis kuidagi olla teenistusülesannete reaalne täitmine.

20.7. Vastavalt HKMS § 99 lõike1 p 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 24 200 krooni)

väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

21. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 34 ja 41

21.1. Kaebaja taotlenud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühistamist või

tühisuse tuvastamist. Otsusega nr 34 avaldati umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile,

otsusega nr 41 valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. Kumbki nimetatud otsustest ei riku

iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu on välistatud nende tühistamisnõude

rahuldamine ning seega ei ole S. Pajupuul HKMS § 7 lõike 1 kohaselt õigust pöörduda

halduskohtu poole nimetatud otsuste tühistamise nõudega, kaebeõiguse puudumine tingib

antud juhul sellise nõude rahuldamata jätmise.

21.2. Mis puudutab alternatiivsena esitatud nõuet samade otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis

märgib kohus, et tühisuse tuvastamise nõude näol on formaalselt tegemist HKMS § 6 lg 3

punktis 3 nimetatud tuvastusnõudega, mille esitamine eeldab HKMS § 7 lg 1 teise lause

kohaselt kaebaja põhjendatud huvi olemasolu. Nagu kohus eelpool juba märkis, hõlmab

teenistusest vabastamise seadusevastasuse nõue ka teenistuse vabastamise aluseks olevate

haldusaktide õigusvastasuse (või lausa tühisuse) tuvastamise nõuet. Kuivõrd kaebaja ei ole

toonud välja Loksa Linnavolikogu otsuse nr 34 (linnapea Andres Kaarmannile umbusalduse

avaldamine) ja otsuse nr 41 (Helle Lootsmanni valimine Loksa linnapeaks) tühisuse

tuvastamiseks muud põhjendatud huvi peale enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks

tunnistamise ning teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu

saamise, asub kohus seisukohale, et kaebajal ei ole nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks

sellist põhjendatud huvi, mille realiseerimiseks oleks vajalik tuvastada nende otsuste tühisus

kohtuotsuse resolutiivosas. Seetõttu jäävad kaebaja nõuded 01.09.2006 otsuste 34 ja 41

tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.

22. Menetluskulud

22.1. Kaebaja menetluskulud

22.1.2. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt kohtukulude summas 5900 krooni

väljamõistmiseks. Tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et

kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused

on järgmised.

22.1.3. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega on kaebaja taotluse rahuldamise peamine õiguslik eeldus täidetud.

22.1.4. HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne

kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud

menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga.

HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83

järgi lubatav.

22.1.5. Esitatud arvest-kviitungist nr 21 nähtub, et kaebaja on nimetatud summa tasunud OÜ-

le Kull Advokaadibüroo 16.10.2006 (II kd lk 45). Seega on tegemist reaalselt kantud

menetluskuluga.

22.1.6. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja

põhjendatud. Kaebaja esitas ka kaks korda esialgse õiguskaitse taotluse. Vaatamata asjaolule,

et asja sisuline arutamine lõpetati ühe istungiga, oli tegemist keeruka ja aeganõudva

menetlusega, kus esitati palju taotlusi ja kus mitmed asjaolud muutusid menetluse kestel.

22.1.7. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus langetas otsuse peamises vaidlusaluses

küsimuses – kas kaebaja vabastati linnapea ametikohalt ebaseaduslikult – kaebaja kasuks.

Siiski jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ametisse ennistamiseks ja Loksa

Linnavolikogu otsuse nr 41 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ning osaliselt töölt

sunnitult puudutud aja eest teenistustasu väljamõistmiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus,

et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb rahuldada kahe kolmandiku ulatuses. Vastustajal

tuleb hüvitada kaebajale 3933 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni.

22.2. Vastustaja menetluskulud

22.2.1. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 18 585 krooni

väljamõistmiseks. Kaebaja hinnangul on kaebaja teinud õigusabile ülemäära suuri kulutusi.

Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.

22.2.2. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb kulu

õigusabikuludest. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83

järgi lubatav.

22.2.3. Esitatud maksekorraldustest nähtub, et Loksa Linnavalitsus on nimetatud summa

tasunud Advokaadibüroole Seppik&Sirel osade kaupa 10.11.2006 (II kd lk 50), 21.12.2006 (II

kd lk 52), 21.02.2007 (II kd lk 54). Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga.

22.2.4. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud ei ole nõutud summas

vajalikud ja põhjendatud. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 87 on kinnitatud

Loksa linna ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseisud ja ametikohtade nimetused.

Otsuse puntki 4.1.1 kohaselt on linnakantselei juhiks linnasekretär. Loksa Linnavalitsuse

21.09.1998 määrusega nr 8 kinnitatud linnakantselei põhimääruse punkti 3.12. kohaselt

korraldab linnakantselei linnavalitsuse ja volikogu juriidilist nõustamist ja punkti 3.15.

kohaselt linna esindamist kohtus. Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 55

lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel

on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele

vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja

sellekohaseid

tunnistusi

annab

välja

Vabariigi

Valitsuse

moodustatud

valla-

ja

linnasekretäride kutsekomisjon. KOKS § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või

linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse

koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär. Linnasekretärile saab volituse

linnavolikogu kohtus esindamiseks anda volikogu esimees. Eeltoodust tulenevalt ei olnud

vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja

otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid

osaliselt. Arvestades ühelt poolt asjaolu, et volikogu oleks võinud esindada vastava volituse

saanud omavalitsusteenistuja - linnasekretär, teisalt aga seda, et vaidlus oli õiguslikult

keerukas ja et üldiselt teadaolevalt on Loksa võimuorganitel hetkel pooleli arvukalt

kohtuvaidlusi, loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks

4000 (neli tuhat) krooni.

22.2.5. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leidis otsuse punktis 20.1.7., et vastustaja

peab kandma kaebaja menetluskuludest kaks kolmandikku. HKMS § 92 lõike 2 mõtte

kohaselt

peab

kaebaja

käesolevas

haldusasjas

omakorda

hüvitama

vastustaja

menetluskuludest ühe kolmandiku. Seega tuleb kaebajal hüvitada vastustajale 1334 (üks tuhat

kolmsada kolmkümmend neli) krooni.

22.2.6. Kuna kaebaja nõue vastustaja vastu ületab vastustaja menetluskulude nõuet kaebaja

vastu, siis toimub nõuete vahel tasaarveldus ja kaebaja nõue vastustaja vastu väheneb 1334

krooni võrra.

22.3. Kolmandad isikud õigusabikulude väljamõistmist ei taotlenud.

Kadriann Ikkonen

kohtunik