3-06-2086/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-06-2086

Haldusasi

Oleg

Gogin’i

kaebus

Loksa

Linnavalitsuse

kohustamiseks 2006 septembri- ja oktoobrikuu eest talle

volikogu

esimehe

tasu

summas

20 000

krooni

maksmiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Oleg Gogin;

Vastustaja Loksa Linnavolikogu;

Vastustaja esindaja Ksenia Kravtšenko.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt;

2. Kohustada Loksa Linnavalitsust maksma Oleg

Gogin’ile 2006 septembri- ja oktoobrikuu eest volikogu

esimehe tasu summas 19 500 (üheksateist tuhat viissada)

krooni;

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda;

4. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud halduskohtusse kaebuse taotlusega Loksa Linnavalitsuse

kohustamiseks 2006 septembri- ja oktoobrikuu eest talle volikogu esimehe tasu summas

20 000 krooni maksmiseks.

2. Oleg Gogin on Loksa Linnavolikogu (edaspidi volikogu) liige. Loksa Linna

Valimiskomisjoni 27.10.2006 nr 9 otsusega valiti O. Gogin volikogu esimeheks.

3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub

volikogu ainupädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse

määramine või aseesimeestele hüvituse määramine. Loksa Linnavolikogu 02.11.2006

määruse nr 39 “Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja

maksmise korra kinnitamine” (edaspidi volikogu määrus nr 39) kohaselt makstakse volikogu

esimehele hüvitust 10 000 krooni ja volikogu liikmetele 500 krooni kuus. Volikogu esimees

esitab igakuiselt linnavalitsusele ettepaneku hüvitise ja tasu maksmise kohta. Tasu ja hüvituse

volikogu esimehele ja volikogu liikmetele hüvituse maksab linnavalitsus.

4. 03.10.2006 esitas volikogu esimees O. Gogin linnavalitsusele ettepaneku volikogu

esimehele, komisjonide esimeestele ja volikogu liikmetele hüvituse ja tasu maksmise kohta

2006 septembrikuu eest. Ettepaneku allkirjastas volikogu esimees O. Gogin. 06.10.2006

maksis linnavalitsus O. Goginile volikogu esimehe hüvituse asemel volikogu liikme tasu (500

krooni) 2006 septembri kuu eest. Seega linnavalitsus keeldus maksmast O. Goginile volikogu

esimehe 10 000 krooni hüvitust 2006 septembrikuu eest.

5. 30.10.2006 esitas volikogu esimees O. Gogin linnavalitsusele ettepaneku 2006 oktoobrikuu

eest talle volikogu esimehe tasu summas 10 000 krooni maksmiseks. Linnavalitsus seda ei

teinud. Seega linnavalitsus ei täida volikogu määrust nr 39.

6. Kaebuse esitaja hinnangul on linnavalitsuse nimetatud toimingud seadusevastased ja

rikuvad tema õigust saada oma töö eest rahalist hüvitist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.

8. Puutuvalt vastustaja seisukohta tuleb esmalt märkida, et Loksa linna valitsemisel alates

01.09.2006 tekkinud vaidlustes on olulisel kohal ka küsimus Loksa linna organite

esindamisest erinevates kohtumenetlustes. Käesolevas haldusasjas on kohus Loksa

Linnavalitsuse esindamise küsimuse lahendanud 21.02.2007 määruses. Kohus viitab siinkohal

nimetatud määrusele, pidamata vajalikuks seal võetud seisukohti otsuses korrata.

9. 14.02.2007 esitas kaebaja kohtule kohtuliku kompromissi vastustajaga, mille kohaselt

tunnustas vastustaja väidetavalt kaebuse esitaja õigust saada volikogu esimehe hüvitust 2006

septembrikuu ja oktoobrikuu eest ning nõustus tasuda kaebuse esitajale hüvituse 19 500

krooni ulatuses. Arvestades asjaolu, et vastustaja väidetava esindajana allkirjastas

kompromissi vandeadvokaat Kai Amos, kelle volitusi vastustaja ei tunnistanud, samuti

asjaolu, et vastustaja ei olnud kaebuse esitaja poolt pakutud kompromissiga nõus, ei

kinnitanud Tallinna Halduskohus kompromissi.

10. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused

10.1. Vastustaja märgib, et 01.09.2006 tegutses Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin

volikogu istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ning ebaseaduslikult ning muutis

sellega võimatuks Loksa Linnavolikogu töö 01.09.2006 ning see õigustas kaheksa

linnavolikogu liikme lahkumist istungilt ning istungi jätkamist kõrvalruumis. Nimelt keelas

O. Gogin volikogu istungil osalemise Vladimir Grillil ja Evald Stranbergil, kelle volitused oli

Loksa linna valimiskomisjon samal 01.09.2006 hommikul toiminud istungil peatanud. Samas

ei huvitunud O. Gogin nimetatud isikute istungilt eemaldamisel sellest, et hommikune

valimiskomisjoni istung ei olnud otsustusvõimeline, kuna sealt puudusid nii valimiskomisjoni

esimees kui aseesimees. Samuti ei olnud O. Gogin 01.09.2006 volikogu istungit juhatades

nõus panema hääletusele volikogu liikme R. Heina ettepanekut päevakorra muutmiseks.

Muuhulgas oli päevakorras ka umbusalduse avaldamine O. Goginile.

10.2. Vastustaja möönab, et kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti

istungi läbiviimise norme. Vastustaja leiab samas, et arvestades O. Gogin’i käitumist ja kahe

volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks liikmete istungilt lahkumata jätmise

korral moonutatud umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused nii, et need ei kajastaks

volikogu tegelikku tahet. Vastustaja rõhutab, et volikogu liikmete enamus oli O. Gogin’i

sellise omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi

pidamine sellisel viisil osutus võimatuks. Sel põhjusel otsustas volikogu enamus jätkata

volikogu istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates

õigusaktides volikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Nimetatud

istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata

jäid O. Gogin ja kuus ülejäänud volikogu liiget.

10.3. Volikogu 01.09.2006 istungi materjalidest nähtub üheselt, et O. Gogin’il ei olnud

usaldust volikogu enamuse poolt. O. Goginile umbusalduse avaldamise poolt hääletas

01.09.2006 kahel eraldi toiminud istungil (ühel, mida juhatas V. Fjodorov ja teisel, mida

juhatas O. Gogin) kokku üheksa linnavolikogu liiget, ehk volikogu liikmete enamus.

10.4. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu

esimehele O. Gogin’ile, on kehtiv, ega ole tühine, kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused võeti

vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks

hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist.

11. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ja seal vastu võetud otsused

11.1. Lisaks selgitab vastustaja, et 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati

veelkordselt umbusaldust O. Gogin’ile ning see kinnitab veelkord, et R. Heina poolt juhitav

volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan,

ning et O. Gogin’il puudub volikogu koosseisu enamuse usaldus.

11.2. KOKS § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 punkti 18

järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust valitsusele, vallavanemale või linnapeale või

valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust

algatada umbusalduse avaldamise valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse

liikmele. KOKS § 46 lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.

11.3. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik

01.09.2006 otsused. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse

avaldamist kaebuse esitajale algatati teistkordselt 02.02.2007 toimunud volikogu istungil

üheksa volikogu liikme poolt, mis on üle poole volikogu koosseisust. KOKS § 46 lõike 3

kohaselt lülitatakse umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda.

09.02.2007 volikogu otsustega on avaldatud korduvalt umbusaldust volikogu endisele

esimehele O.Gogin’ile ja endisele linnapeale A. Kaarmann’ile. Volikogu uueks esimeheks on

veelkordselt valitud R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmann.

11.4. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused:

1) 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O.

Gogin’ile;

2) 09.02.2007 otsus nr. 10, millega otsustati valida uuesti volikogu esimeheks R. Heina;

3) 09.02.2007 otsus nr. 23, millega otsustati heaks kiita Loksa Linnavolikogu 19.01.2007

otsus nr. 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt

allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”;

Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks Loksa

Linnavolikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste

tühisuse kindlaks tegemine”.

12. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma

14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja

õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata

juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne,

et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi

enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti

tühistamata.

13. Volikogu esimehe hüvitust makstakse ametiülesannete täitmise eest, mitte formaalse

esimehe staatuse tõttu.

13.1. Loksa Linnavolikogu määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu liikmetele

linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt reguleerib

nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu komisjoni

tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui palgaline

või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse talle ainult

hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Osundatud sätetest on ilmne, et

volikogu esimehe hüvitust makstakse volikogu esimehele ametiülesannete täitmise eest, mitte

aga formaalse esimehe staatuse tõttu.

13.2. KOKS § 42 lõike 1 kohaselt seisnevad volikogu esimehe kohustused selles, et tema

korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende

ettevalmistamist; esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või

linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; kirjutab alla volikogu poolt

vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning täidab muid talle seaduse

alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Loksa linna põhimääruse

(kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega; edaspidi ka põhimäärus) § 10 1õike 2 kohaselt

korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning

korraldab nende ettevalmistamist; esindab linna; koostab volikogu istungi päevakorra

projekti; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu

dokumentidele. Tulenevalt KOKS mõttest seisneb volikogu töö korraldamine mitte pelgalt

volikogu kokkukutsumises ja volikogu esimehe toetavate isikutega kogunemises ning Loksa

linna asutuste töö takistamises, vaid eelkõige selles, et volikogu esimees tagab KOKS § 22

kehtestatud ülesannete täitmist.

13.3. Kuivõrd alates 01.09.2006 on volikogu esimeheks R. Heina, siis tema täidabki volikogu

esimehe funktsioone. Samal ajal on kaebuse esitaja kui väidetava Loksa Linnavolikogu

esimehe tegevus suunatud üksnes Loksa linna maine halvustamisele ja kohaliku omavalitsuse

organite töö häirimisele. Seetõttu ei saa pidada kaebuse esitajat õigustatud isikuks volikogu

esimehe hüvituse saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte

kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

15. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine

15.1. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: O. Gogin oli 01.09.2006 volikogu

istungi alguse seisuga volikogu esimees, O. Goginile avaldati Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsusega nr 32 umbusaldust ja 09.02.2007 otsusega nr 9 korduvalt umbusaldust,

2006 septembrikuus maksti O. Goginile volikogu liikme tasu 500 krooni ja oktoobrikuus ei

makstud midagi.

15.2. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsus nr 32 on õiguspärane, kehtiv, kuid õigusvastane, või tühine (kas 01.09.2006 algul V.

Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist volikogu istungiga; juhul,

kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas 09.02.2007 volikogu istungil oli

võimalik neid heaks kiita); kas O. Goginile volikogu esimehe tasu nõude rahuldamise

eelduseks tegelik volikogu esimehe ülesannete täitmine.

16. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32

16.1. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 ”Loksa

Linnavolikogu esimehele Oleg Gogin’ile umbusalduse avaldamine” on tühine. Kohtu

põhjendused on järgmised.

16.2. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006.

Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi

osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu

aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina,

Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli

Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu

liikmed muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile (otsus nr 32) ning valisid

uueks volikogu esimeheks Rein Heina (otsus nr 33).

16.3. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS

§ 44 lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel

toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle

juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu

liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või

mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.

Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud

sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata

volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus

kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi

juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

16.4. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1

punktide 14 ja 18 kohaselt linnavolikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS

§ 4 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud

esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama

põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

16.5. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see

organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu

otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud

volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu

otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu

istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel

toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna

otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei

olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil

kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi

volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung.

See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud

ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust.

16.6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2

punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsus nr 32 volikogu esimehele O. Gogin’ile umbusalduse avaldamise kohta.

16.7. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 32 tühisus on ilmselge.

Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium,

mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

16.8. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus O. Goginile

umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti

kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.

16.9. Kohus leiab, et volikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 kehtivuse hindamisel ei saa lähtuda

HMS §-st 58, nagu arvab vastustaja. Viidatud sätte kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et

haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Kohus leidis, et volikogu 01.09.2006 otsus nr 32 on tühine. Seega ei ole

käesoleval juhul tegu selle kehtetuks tunnistamisega.

17. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9

17.1. Mis puutub poolte poolt kohtuistungil esitatud argumentidesse seoses Loksa

Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 9, millega korduvalt avaldati umbusaldust volikogu

esimehele O. Gogin’ile, siis märgib kohus järgmist. Seadusest ei tulene haldusorganile

võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt

tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi

mõjutada volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda O.

Gogin’ile korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud

umbusalduse õigusvastasust.

18. Volikogu esimehe tasu

18.1. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu

liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt

reguleerib nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu

komisjoni tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui

palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse

talle ainult hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Määruse punkti 3

kohaselt makstakse volikogu esimehele hüvitust 10 000 krooni kuus.

18.2. Vaidlust ei ole selles, et 2006 septembrikuu eest maksti kaebajale volikogu liikme tasu

500 krooni.

18.3. Vastustaja ei ole vaielnud ka vastu kaebaja väitele, et 2006 oktoobrikuu eest ei maksnud

linnavalitsus talle isegi volikogu liikme tasu 500 krooni.

18.4. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et volikogu esimehe tasu maksmine ei ole

õigustatud seetõttu, et O. Gogin reaalselt sel ajal volikogu esimehe ülesandeid ei täitnud.

Volikogu määrus nr 39 ei sea volikogu esimehe tasu maksmisele muid tingimusi peale

volikogu esimeheks olemise (määruse p 3).

18.5. Seega ei ole vastustaja täitnud volikogu määruse nr 39 punkti 3, mille kohaselt pidanuks

linnavalitsus maksma kaebajale 2006 septembrikuus 10 000 krooni ja oktoobrikuus 10 000

volikogu esimehe tasu.

18.6. Volikogu määruse nr 39 punkti 2 kohaselt on linnavolikogu istungist osavõtu eest

makstav tasu 500 krooni kuus. Istungist osavõtu tasu ei saa palgaline või hüvitust saav

linnavolikogu esimees, aseesimees või komisjoni esimees. Seega on volikogu esimehe tasu on

volikogu esimehele volikogu töös osalemise eest lõplikuks hüvitiseks. Kuna kaebajale maksti

2006 septembrikuus volikogu liikme tasu 500 krooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

väljamõistetavat summat vähendada 500 krooni võrra.

18.7. Seega tuleb kaebus rahuldada osaliselt ja kohustada Loksa Linnavalitsust maksma Oleg

Gogin’ile 2006 septembri- ja oktoobrikuu eest volikogu esimehe tasu summas 19 500

(üheksateist tuhat viissada) krooni.

19. Menetluskulud

19.1. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

19.2. Samas tuleb tähele panna, et HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so

ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja

kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 22.02.2007

määruses, millega kohus määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks

otsuse teatavakstegemise aja, märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid

tõendeid ja dokumente (sh menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 05.03.2007. Kaebaja

kohtule täiendavalt taotlusi ega dokumente ei esitanud. Menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

19.3. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 15 930

väljamõistmiseks. Kuna otsus on tehtud kaebaja kasuks, siis jääb vastustaja taotlus HKMS

§ 92 lõike 1 alusel rahuldamata.

Kadriann Ikkonen

kohtunik