2-07-5003/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5003 Tsiviilasi VK avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja VK Puudutatud isik NK Puudutatud isik AK Puudutatud isik TL (L L V sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) RESOLUTSIOON

Kinnitada VK ja NK kompromiss lapsega suhtlemise korraldamiseks järgnevalt:

1. Nädalavahetustel alates koolipäeva lõpust reedel kuni pühapäeva hommikul kella 10-ni viibib AK VK juures.

2. Sügisvaheajal viibib AK VK. VK on õigus lahkuda AK EV.

3. Jõuluvaheajal viibib AK esimesel nädalal VK ja teisel nädalal NK

4. Kevadvaheajal viibib AK NK.

5. Suvevaheajal viibib AK juunis VK. VK on õigus lahkuda AK EV. Juulis ja augustis viibib AK NK. NK on õigus lahkuda AK EV.

6. AK igakordseks EV lahkumiseks peab olema teise vanema sellekohane suuline nõusolek.

7. Lõpetada menetlus VK avalduses lapsega suhtlemise korraldamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta VK kanda. Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud VK esitas avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks. esitasid VK ja NK alljärgneva kokkuleppe, taotledes lõpetada tsiviilasjas menetlus:

1. Nädalavahetustel alates koolipäeva lõpust reedel kuni pühapäeva hommikul kella 10- ni viibib AK VKjuures.

2. Sügisvaheajal viibib AK VK, kellel on õigus lahkuda AK EV

3. Jõuluvaheajal viibib AK esimesel nädalal VK ja teisel nädalal N K

4. Kevadvaheajal viibib AK NK.

5. Suvevaheajal viibib AK juunis VK, kellel on õigus lahkuda AK EV. Juulis ja augustis viibib AK NK, kellel on õigus lahkuda AK EV.

6. AK igakordseks EV lahkumiseks peab olema teise vanema sellekohane suuline nõusolek. Kohus leidis Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kuivõrd vanemad on lapsega suhtlemise korras kokku leppinud, puudub vajadus lapse ärakuulamiseks.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud VK kanda.

Viivi Villemson Kohtunik