2-06-2026/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-2026 Tsiviilasi NŠ hagi SŠ vastu abielulahutuse, elatusraha ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N Š hageja lepinguline esindaja KD,

kostja SŠ kostja lepinguline esindaja IK RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa kantud korteriomand SŠ omandisse. Välja mõista SŠ N S kasuks hüvitis 575 000 ( viissada seitsekümmend viis tuhat) krooni. Määrata kohtuotsuse täitmise tähtajaks .

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud . Poolte on kaks last sündinud N ja sündinud poeg J Š . Poolte abielusuhted lõppesid , mil hageja asus koos lastega elama eraldi oma vanemate juurde. Kostja laste ülalpidamisel ei osale. Poolte ühisvaraks on kostja nimele soetatud korteriomand aadressil (Harju Maakohtu kinnistuosakonna registriosa ). Samas rajoonis asuva samaväärse kolmetoalise korteri keskmiseks turuhinnaks on hageja sõnutsi 1 150 000 krooni Hageja palub lahutada poolte abielu, määrata laste N ja J Š elukohaks hageja elukoht, välja mõista elatusraha laste ülalpidamiseks 3000 krooni kuus ja jagada poolte ühisvara, jättes korteri kostja omandisse ning välja mõistes kostjalt hageja kasuks hüvitise ½ korteri maksumusest – 575 000 krooni. Hageja palub välja mõista kosjalt ka hageja menetluskulud.

Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidles ühisvara jagamise nõudele vastu. Kostja leidis, et korteriomand aadressil on tema lahusvara, kuna kinnisvara - korteriomand on moodustatud , s.o pärast abielusuhete lõppemist poolte vahel. Korter kui vallasvara on aga ostetud kostja isa J Š raha eest. J Š tasus korteri müügihinna müüjale kahes osas – 52 000 krooni ja hiljem 160 000 krooni.

Menetluse käik Kohus tegi osaotsuse abielulahutuse, laste elukoha määramise ja elatusraha nõudes ning jätkas menetlust ühisvara jagamise nõudes. Menetluse käigus jäi hageja ühisvara jagamise nõude juurde ja palus ühisvara jagada hagiavalduses toodud viisil. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja nõustus hagejaga selles, et poolte abielusuhted lõppesid . Kostja seisukohalt on isa poolt tasutud raha käsitletav pulmakingina kostjale. Kostja leiab, et antud juhul võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kuna ühisvara on soetatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja palub jätta vaidlusalune korteriomand kostja omandisse ning kostja on nõus hüvitama hagejale 1/3 nimetatud korteriomandi turuväärtusest summas 383 333 krooni. Kostja palub märata kohtuotsuse täitmise ajaks , kuna tal puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid hüvitise maksmiseks hagejale. Kohtu põhjendused Kohus, uurinud tsiviilasjas esitatud tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud , mille kohta on tehtud kanne . Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu otsusega. Pooltel puudub vaidlus selles, et vallasasjana soetatud korter, mis käesoleval ajal on korteriomand, oli omandatud poolte abielu kestel. Nimetatut tõendab ka sõlmitud broneerimisleping asuva korteri omandamiseks. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljatrükiga on tõendatud, et kostja on sisse kantud kinnistusregistrisse asuva korteriomandi omanikuna. Pooltel puudub vaidlus selles, et poolte abielusuhted lõppesid .

Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus kõrvalekaldumiseks poolte võrdsuse printsiibist ühisvara jagamisel. Kostja seisukoha kohaselt on vaidlusaluse korteri eest tasunud kostja isa pulmakingina kostjale ja kuna nimetatud kinge on toimunud poolte abielu kestel, siis on kostjal õigus ühisvarale määras 2/3 ja hagejal 1/3. PKS § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga.

Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o milline vara kuulub abikaasade ühisvarasse ja milline mitte. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus abielusuhete lõppemise ajas , siis kuulub jagamisele vaidlusalune korteriomand poolte ühisvarana. PKS § 19 lg 1 alusel loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PKS § 19 lg 2 p 3 alusel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest,
kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt peaks kohus kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel seetõttu, et kostja isa on väidetavalt teinud pulmakingi kostjale, tasudes vaidlusaluse korteri eest, ei tulene seadusest. Poolte võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumise aluseks on asjaolu, et ühisvara on soetatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja isa rahalised vahendid ei ole käsitletavad kostja lahusvarana. Samas leiab kohus, et kostja seisukoht on ka vastuoluline, kuivõrd kinkelepinguga omandatud vara on abikaasa lahusvara ja ei muutu ühisvaraks seetõttu, et kinge on tehtud ajal, mil kinkesaaja on abielus.

PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kinkelepingu sõlmimine tõendatud ei ole. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et pulmakingi näol on tegemist kinkega noorpaarile mitte ühele abikaasadest, sõltumata sellest, kummale abikaasadest see üle anti. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ühisvara jagamisel ning kohus leiab, et ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades poolte vahel.

PKS § 19 lg 3 alusel määratakse ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning rahaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Ühisvara koosseisu kuuluva vara väärtus määratakse kindlaks ühisvara jagamise aja seisuga, kuivõrd omandi kaotanud abikaasale tuleb poolel, kellele jääb omand, välja maksta õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga.

Eksperthinnangust nähtuvalt on ekspertiis toimunud ja vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuseks on määratud 1 150 000 krooni. Kuivõrd pooled on nõus, et vaidlusalune korteriomand jääb kostja omandisse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 575 000 krooni. Kostja taotluse alusel, millele hageja vastu ei vaielnud, tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohtuotsuse täitmise ajaks Menetluskulude jaotus TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg

2 alusel hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik