2-02-63/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-02-63

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-02-63 Tsiviilasi T.N. hagi XX aktsiaseltsi vastu 230.400 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.N. (isikukood xxx, xxx); Kostja XX AS (registrikood xxx, xxx); Kostja esindaja Velmar Brett Kohtuistungi toimumise aeg

8. märts 2007. a. RESOLUTSIOON

Jätta T.N. nõue XX aktsiaseltsi vastu 230.400 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, kuna nõue on aegunud.

Menetluskulud

Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja T.N. kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 09. 11. 2005. a. kostja vastu hagi 230.400 krooni nõudes.

Hageja oli ajavahemikul 01. 03. 2001. a. kuni 17. 09. 2001. a. kostja juhatuse esimees ja töötas samal ajavahemikul ka kostja peadirektorina vastavalt poolte vahel 01. 03. 2001. a. sõlmitud juhatuse liikme ametilepingule (edaspidi Leping) (tl 8, I köide). 18. 09. 2001. a.

Tsiviilasi nr 2-02-63

2(4) teatasid kostja nõukogu esimees ja juhatuse liige hagejale saadetud kirjas, et hageja on 17. 09. 2001. a. kostja nõukogu otsusega kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud (tl 36, I köide). Seejuures ei toodud kirjas põhjendusi, miks on hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud.

Lepingu punkti 12.1.3. kohaselt tagasikutsumisel kostja algatusel mõjuva põhjuseta, teatab kostja sellest juhatuse liikmele vähemalt kaks kuud ette ning maksab juhatuse liikmele hüvitust nelja korralise kuutasu suuruses summas. Kostjal on õigus vabastada juhatuse liige enne kahe kuu möödumist, tingimusel, et kostja maksab selle eest kompensatsioonina tasu, mis ta oleks saanud juhatuse liikmeks olemise eest aja jooksul, millal ta varem vabastati.

27. 09. 2005. a. esitas hageja kostjale kirjaliku nõude rahaliseks hüvituseks tulenevalt pooltevahelise lepingu punktist 12.1.3. Hageja märgib, et korraliseks kuutasuks on 30.000 krooni ning nõuab kuue kuu korralist kuutasu kokku summas 180.000 krooni. Hageja leiab, et vastav võlgnevus oli kostjal hageja ees alates tagasikutsumise otsuse tegemisest 17. 09. 2001. a. Kuna kostja on tahtlikult viivitanud enam kui neli aastat oma lepingulise kohustise täitmisega maksta hagejale 180.000 krooni suurune hüvitis, nõuab hageja antud summalt ka kasvikut 50.400 krooni. Kasviku aluseks on hageja märkinud 7% aastatootlus oma vahenditele, mis vastab perioodi 2001. a. kuni 2005. a. keskmisele laenuintressi määrale Eesti kommertspankades.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-4 kohaselt antud paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, tuginedes TsÜS § 146 lg-le 4, et nõude aegumine ei ole antud juhul kohaldatav, kuna eelnevalt on leidnud korduvalt tõendamist, et kostja eirab tahtlikult oma lepingulisi kohustusi. Seejuures viitab hageja kostja poolt täitmata kohtuotsustele, millega on kostjalt töötajate Aivar Kubjase ja Tiia Turmani ning ka hageja kasuks välja mõistetud töötasud.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et haginõude osas tuleb kohaldada aegumist.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS, TsÜS ja RVEÕS RakS) § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. 07. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01. 07. 2002. a.

Alates 01. 07. 2002. a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja viide TsÜS § 149 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt oma kohustuste tahtlikku rikkumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Tsiviilasi nr 2-02-63

3(4)

VÕS, TsÜS ja RVEÕS RakS § 9 lg 2 järgi kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. 07. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01. 07. 2002. a.

Hageja esitas kohtule juhatuse liikme lepingust tuleneva nõude temale 180.000 krooni hüvitamiseks, milline nõue tugineb poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingul.

Kostja nõukogu 17. 09. 2001. a. otsusega (tl 114, II köide) kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi.

Nõukogu 17. 09. 2001. a. protokollist nähtub, et: 1.) hageja väljastas 01. 06. a. 2001. a. Valdur Kahrole sõiduauto Megane 1,6 Classic hinnaga 205.800 krooni ja 06. 06. 2001. a. enda sugulasele Aino Noot`ile sõiduauto Megane 1,6 Classic hinnaga 200.000 krooni. 05. 09. 2001. a. kostja autode ja varuosa teeninduse läbivaatamisel lubas hageja tasuda kostja eelpool nimetatud autode eest isiklikult 07. 09. 2001. a. Autod väljastati ilma ettemaksu küsimata ja tasu autode eest kostjale üle ei antud; 2.) 21. 05. 2001. a. omandas kostja sõiduauto Opel Omega Sedaan maksumusega 80.000 krooni. 23. 03. 2001. a. omandas kostja sõiduauto Citroen Jumper 2,5D hinnaga 68.000 krooni. 03. 04. 2001. a. sai kostja komisjoni müügi eesmärgil enda valdusesse sõiduauto Opel Astra Caravan 1,61, hinnaga 2.000 Ameerika dollarit. 03. 09. 2001. a. inventuuri käigus selgus, et eelnimetatud autod ei asu kostja territooriumil ja kostjal puudus info auto asukoha ning samuti dokumendid auto kostja valdusest väljamineku kohta. Kostja töötajad on veendunud, et hageja on autode eest saadud raha omastanud.

Eelnimetatud alusel leidis kostja nõukogu, et hageja ei ole tegutsenud lähtuvalt parimast äritavast ja ei ole teostanud aktsiaseltsi juhatajale ettenähtud õigusi ja kohustusi viisil, mis tagaks kõigi vajalike ja kasulike toimingute tegemise majanduslikult otstarbekalt ning ei ole seega täitnud ametilepingut. Nõukogu otsustas hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda mõjuva põhjusega lepingu mittetäitmise tõttu ja esitada avaldus kriminaalasja algatamiseks hageja vastu.

Tallinna Linnakohtu 16. 08. 2005. a. otsusega tuvastati, et hageja riisus kostja raha kolme auto müügiga seonduvalt kokku 430.000 krooni, tekitades sellega kostjale kahju. Hageja mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Nõukogu protokollist nähtuvad seega asjaolud ja põhjus miks nõukogu otsustas kutsuda hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. Asjaolu, et põhjendusi, miks on hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud, ei märgitud hagejale 18. 09. 2001. a. saadetud teavituskirjas, ei muuda tagasikutsumist mõjuva põhjuseta tagasikutsumiseks. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1 järgne aegumistähtaeg kolm aastat. Tulenevalt VÕS, TsÜS ja RVEÕS RakS § 9 lg-st 2 algas hageja nõude aegumistähtaeg 01.

07. 2002. a. ja viimane päev, mil hageja oleks võinud kostja vastu nõude esitada oli seega 01.

07. 2005. a. Hageja on nõude esitanud 09. 11. 2005. a. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt oma kohustuste tahtlikku rikkumist, millisel juhul kuuluks kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4.

Tsiviilasi nr 2-02-63

4(4) Kostja poolt kohtuotsuste, millega kostja töötajatele on välja mõistetud saamata jäänud töötasud, ei puutu käesolevasse vaidlusesse, mis puudutab hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti 12.1.3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on VÕS, TsÜS ja RVEÕS RakS § 9 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik