2-06-38805/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-38805 Tsiviilasi G.E. i hagi E.K. i vastu 300 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. veebruari 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.K. i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 6. veebruari 2007 määrus E.K. ile riigi õigusabi andmise viisi osas ning anda E.K. ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

Maakohus menetleb G.E. i hagi E.K. i vastu 300 000 krooni väljamõistmiseks. E.K. esitas kohtule taotluse temale tasuta riigi õigusabi andmiseks. Taotluse kohaselt ei suuda E.K. ise kohtus oma õigusi kõrge ea ja tervisliku seisundi tõttu vajalikul määral kaitsta, ta ei ole võimeline liikumispuude tõttu kohtusse ilmuma ning tema sissetulekud ei võimalda ka esindajat palgata. Taotleja sissetulekuks on vanaduspension ja sotsiaaltoetus, kokku 3000 krooni kuus, ning maatulundusmaast saadav renditulu 250 krooni kuus. Taotlusele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et E.K. ile kuulub Laheda vallas kinnistu, mis koosneb kahest katastriüksusest, kokku suurusega 13,15 ha, Hansapanga arvelduskontol on 415.66 krooni ning väärtesemetest omab taotleja kullast kella ja ketti. Tema igakuised püsikulutused on 2900 krooni.

Tartu Maakohus andis 6. veebruari 2007 määrusega E.K. ile tsiviilasja kohtumenetluses riigipoolset menetlusabi riigi õigusabi näol kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena osaliselt – 50% ulatuses. Riigi õigusabi hüvitamise tähtpäev määratakse kindlaks pärast riigi õigusabi osutamise lõppemist ja tasu ning kulude suuruse kindlaksmääramist. E.K. ile määrati riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Peeter Järv.

Kohus leidis, et E.K. on õigustatud saama riigi õigusabi, kuna käesoleval ajal ei suuda ta õigusteenuse eest tasuda ning RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine. Taotleja on oma ea tõttu (86-aastane) töövõimetu, saadav riiklik pension ja sotsiaaltoetus on kokku 3000 krooni, milline sissetulek võimaldab vaid lihtsa toimetuleku. E.K. ile on vajalik anda õigusabi ka RÕS §-st 7 lg 3 tulenevalt poolte võrdsuse tagamiseks. Hagejat esindab menetluses TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud lepinguline esindaja, kostja ilmselt juba oma ealistest iseärasustest tulenevalt ei suuda ise kohtumenetluses kaitsta oma õigusi. E.K. on küll notariaalse volikirjaga volitanud oma asju ajama E. K., kuid viimane ei vasta kohtule teadaolevalt TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, esindamaks isikut tsiviilkohtumenetluses.

Määrates kindlaks riigi õigusabi andmise viisi, leidis kohus, et põhjendatud on E.K. ile riigi õigusabi andmine RÕS §-s 8 p 2 sätestatud viisil, s.o õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Siinjuures võttis kohus arvesse, et E.K. omab kinnisvara ja saab selle kasutamise eest renditulu, mis ületab tema igakuulisi püsikulutusi. Renditulust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et E.K. on võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

E.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 6. veebruari 2007 määruse tühistamist osaliselt, s.o riigi õigusabi kulude osalise hüvitamise kohustuse panemises talle, ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta täielikult õigusabikulude tasumisest.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja vältimatud igakuised kulutused nähtuvalt esitatud riigi õigusabi taotlusest 2900 krooni ja sissetulekud 3000 krooni. Üle jääks justkui 100 krooni ja ka 250 krooni renditulu. Kuna aga kostja tervis on halvenenud ning ta vajab pidevat kõrvalabi, siis mingeid vahendeid üle ei jää. Ka näeb riigi õigusabi seaduse § 28 ette, et õigusabi saanud isiku majandusliku olukorra paranemisel võidakse teda hiljem kohustada seda hüvitama. Kostja on küll veendunud, et esitatud hagi on alusetu ja jääb rahuldamata ning seetõttu tuleb panna ka kõik riigi õigusabiga seotud kulud hageja kanda, kuid määruses toodud seisukoht on siiski kostjale väga häiriv ning see omakorda halvendab tema tervist veelgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada E.K. ile riigi õigusabi andmise viisi osas.

Maakohus on E.K. i majanduslikku seisundit hinnanud kooskõlas RÕS §-s 14 sätestatuga ning põhjendatult leidnud, et E.K. on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendatud ei ole aga maakohtu poolt E.K. ile määratud riigi õigusabi andmise viis. E.K. on 84-aastane isik, kelle igakuulise sissetuleku moodustavad vanaduspension ja sotsiaaltoetus kokku 3000 krooni kuus ning renditulu 250 krooni kuus. Maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja saadav renditulu võimaldab tal hüvitada ühekordse maksena 50 % ulatuses õigusabikulusid, ei ole põhjendatud. Õigusabikulude eeldatav suurus ei ole täpselt prognoositav ja lisaks on E.K. kinnitanud, et tervise halvenemine nõuab täiendavaid kulutusi. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud anda E.K. ile riigi õigusabi RÕS §-s 8 p 1 sätestatud viisil, s.o õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Üllar Roostoja