2-06-25434/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-25434 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2007. a, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi D E hagi A E vastu abielulahutuse, elatise väljamõistmise lapsele, lapse elukoha määramise, korteri lahusvaraks tunnistamise ja eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise nõudes A E vastuhagi D E vastu lapsega suhtlemiskorra määramise nõudes Kohtuistungite toimumise aeg 14. detsembril 2006 kell 15.00 / 18. jaanuaril 2007 kell 14.00 / 20. veebruaril 2007 kell 14.00 Hageja: D E (IK xxx, elukoht xxx) Kostja: A E (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja esindaja: S G (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lahutada D E ja A E abielu, mis on sõlmitud 12. aprillil 2003. a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr. 72.

3. Välja mõista kostjalt A E ’lt hageja D E kasuks elatis alates 19. septembrist 2006. a igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, alaealise tütre D E (IK xxx) ülalpidamiseks kuni tütre D täisealisuseni s.o. 19.09.2021. a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Määrata alaealise D E (IK xxx) elukohaks hageja D E elukoht.

5. Ülejäänud hageja nõuete osas jätta hagi rahuldamata.

6. Vastuhagi rahuldada.

7. Määrata lapsega suhtlemiskord alljärgnevalt: lapse D E isal A E ’l on õigus lapsega kohtuda neli korda kuus pühapäeviti alates kella 10.00 kuni kella 20.00 A E elukohas.

2(7)

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõuded

1. Hageja esitas 19.09.2006.a. Viru Maakohtusse kostja vastu hagi abielulahutuse, lapsele elatise mõistmise, lapsele elukoha määramise, korteri lahusvaraks tunnistamise ja kostja eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise nõudes (tl 4-5).

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 12.03.2003.a. Hageja soovib lahutust, kuna elab koos teise inimesega ja kostjaga on abielusuhted lõppenud.

3. Hageja ja kostja abielust on sündinud 19.09.2003.a tütar D E. Kostja ei võta osa tütre kasvatamisest ja last materiaalselt ei toeta. Lapse vajadused kuus ulatuvad 4450 kroonini, kuna laps vajab pidevat taastusravi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2000 krooni alates üks aasta enne hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele ühes kuus toidule 1500 krooni, riietele 600 krooni, jalanõudele 300 krooni, lasteaiale 350 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, mänguasjadele 300 krooni, kommunaalteenustele 700 krooni, ravimisele 300 krooni, ravimitele 200 krooni.

4. Hageja soovib, et lahutuse korral lapse elukohaks jääks hageja elukoht.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja abielu kestel hageja vanemate ja vanavanemate poolt eraldatud rahalistest vahenditest soetanud korteri aadressil Pisuhänna xxx, Kohtla-Järve linn. Hagiavalduse kohaselt 04.07.2003.a. pani hageja 10 000 krooni oma pangaarvele tema vanemate ja vanavanemate eraldatud rahalistest vahenditest ning samal päeval sõlmis ostu-müügilepingu ning tegi ülekande müüjale. Kostja sel ajal ei töötanud ning ei osalenud ühisvara omandamisel. Hageja palub kohtul tunnistada korteri aadressil Pisuhänna xxx, Kohtla-Järve hageja lahusvaraks.

6. Eeltoodu alusel soovib hageja, et kohus tunnistaks kostja korteri aadressil Pisuhänna xxx, Kohtla-Järve suhtes eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks.

7. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes kohtul teha kohtuotsuse täitmise tagamiseks korteri, asukohaga Pisuhänna xxx, Kohtla-Järve, käsutamise keelumärge. Viru Maakohtu 28.09.2006.a kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

II Kostja vastus

8. Kostja oma 24.10.2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 37-39) tunnistas hageja nõudeid osaliselt.

3(7)

9. Kostja vastuse kohaselt on vaidlusalune korter soetatud poolte abielu kestel. Korteri otsustasid pooled osta kui hageja oli rase ja nad ootasid perekonna suurenemist. 2003.a juunikuus läks kostja tööle Venemaale, eesmärgiga teenida korteri ostmiseks ja selles remondi tegemiseks raha. Pooled ostsid korteri 04.07.2003.a. Kostja hinnangul see asjaolu, et korteri eest tasumine toimus hageja pangaarvelt, ei tähenda, et see raha kuulus ainult hagejale. Peale naasmist Venemaalt 2003.a. tegi kostja ostetud korteris remonti. Kostja elas samuti aadressil Pisuhänna xxx ning on sinna sisse registreeritud. 19.09.2003.a. sündis pooltel ühine tütar D E . Peale tütre sündimist olid perekonnas majanduslikud raskused, korteriremont oli lõpetamata ning oli vaja eluks vajalikke asju, mistõttu otsustati, et kostja läheb Iirimaale tööle. 27.01.2005.a sõitis kostja Iirimaale, töötas seal ning andis oma tuttavate vahendusel hagejale üle teenitud raha. 2005.a suvel teatas hageja, et tal on teine mees ning kavatseb hakata temaga koos elama. Peale seda lõpetas kostja hagejale raha saatmise. Kui kostja 2005.a septembris koju tuli, avastas ta oma korterist võõra meesterahva, kes elas tema abikaasaga nende korteris ja kasutas temale kuuluvaid asju. Kostja kannab igakuiselt hageja arveldusarvele 1500 krooni tütre D ülalpidamiseks. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielusuhete jätkamine on võimatu, samuti on nõus sellega, et tütar jääb hageja kasvatada. Kostja ei tunnista hageja nõuet korteri lahusvaraks tunnistamiseks ning kuna korter on abikaasade ühisvara, siis on kostjal täielik õigus seda kasutada. Kostja soovib esitada vastuhagi ühisvara jagamise ja lapse elukoha määramise nõudes.

III Hageja arvamus kostja vastusele

10. Omapoolses arvamuses kostja vastusele märkis hageja, et kostja korteri ostmiseks raha teeninud ei ole, hageja pidi kostjale isegi Narva piiripunkti raha viima, kuna kostjal polnud kojusõiduks raha. Iirimaal töötades tegi kostja kolmel korral ülekandeid hagejale summas 200 ja 300 eurot, kuid osa sellest rahast pidi hageja andma kostja emale. Tütrele tegi kostja ühe rahasaatmise ainult Iirimaal töötamise ajal (tl 45).

IV Kohtuistung 14. detsembril 2006.a.

11. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja seletas, et korteri ostu finantseerisid tema vanavanemad, see oli nende kingitus hagejale, kui kostja töötas Sankt-Peterburgis ja talle elamisraha ei saatnud. Hageja ja kostja tütrel on diagnoositud astma, sellepärast soovib hageja, et kostjalt oleks tütrele kõrgendatud vajaduste rahuldamiseks (toit, ravimid, ujumine) välja mõistetud elatis summas 2000 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt tegi kostja remonti hageja emapalga eest ostetud ehitusmaterjalidega. Kostjale ei meeldinud, et hageja isa jõi ja ta läks elama oma ema juurde. Hageja peab maksma 350 krooni lasteaia koha eest. Korteri kommunaalmaksed moodustavad keskmiselt 1700 krooni kuus. Kostja pole kunagi tasunud korteri eest kommunaalmakseid.

12. Kostja jäi kohtuistungil esitatud kirjaliku vastuse juurde. Kostja seletas kohtuistungil, et korter on hageja ja kostja ühisomand, kuna on soetatud nende abielu kestel. Kostja läks tööle Venemaale Sankt-Peterburgi, et teenida korteri ostuks raha. Venemaal töötamise ajal helistas talle hageja, et ostab korteri, kuna hageja ja kostja emad olid niimoodi otsustanud. Sankt-Peterburgist tagasi tulles elas kostja esialgu ämma ja äia juures, tehes samal ajal ostetud korteris oma jõududega remonti. Kuna hageja isa jõi ja kostja seda ei talunud, läks ta elama oma ema juurde, jätkates samal ajal

korterit remontimist. Kuni oma ärasõiduni Iirimaale elas kostja ka ise remonditavas korteris. Kostja seletuse kohaselt saatis ta hagejale raha kuni selle ajani, kui sai teada, et hageja elab teise mehega. Kostja tegi hagejale ettepaneku tulla koos tütrega Iirimaale, kuid hageja sellega ei nõustunud, öeldes, et elab nüüd teise mehega ja soovib kostjalt lahutust.

4(7)

V Vastuhagi

13. Kostja esitas vastuhagiavalduse hageja vastu lapsega suhtlemiskorra määramise nõudes (tl 81- 82). Vastuhagi kohaselt elavad pooled lahus ning tütar elab koos kostjaga. Lapse elukoha osas pooltel vaidlust puudub, kuid kostjale tehakse takistusi lapsega suhtlemisel ja tema kasvatamisel. Pooled pole ise võimelised saavutama kokkulepet, kuidas lapsest eraldi elav vanem peaks lapsega suhtlema. Kostja palub määrata suhtlemiskorra, et neli korda kuus pühapäeviti kella 10.00 kuni kella 20.00 oleks laps kostja elukohas.

VI Kohtuistung 18.01.2007.a

14. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja J M kes on hageja vanaisa, selgitas, et hageja ema andis temale 1000 dollarit ja tema andis nende vastu hagejale 10 000 krooni korteri ostmiseks. Samuti andis tunnistaja korteri remondiks raha juurde, samuti kostjale Sankt-Peterburgi tööle sõiduks 200- 300 krooni ning pooltele 4000 krooni televiisori ostmiseks (tl 88).

15. Tunnistaja N R , kes on hageja ema, ütluste kohaselt andis tema oma isale 1000 dollarit ja sai selle eest vastu 10 000 krooni, mille andis omakorda hagejale, kes kandis selle oma pangaarvele ja maksis korteri eest. Kostja ema käis küll ostetavat korterit vaatamas, kuid korteri ostmiseks raha ei pakkunud. Tunnistaja andis tütrele korteri sanitaarremondiks veel 3000 krooni, samuti sai hageja tunnistaja töökoha kaudu remondimaterjalide ostmiseks allahindlust. Korteri ostmise ajal oli kostja Sankt-Peterburgis. Korteri plastikakna eest maksis kostja ema (tl 90).

16. Tunnistaja V K ütluste kohaselt müüs ta hagejale 3 aastat tagasi korteri 10000 krooni eest. Tunnistaja ütluste kohaselt käisid korterit vaatamas mõlemad emad, kuid temaga ajas korteri müümisel-ostmisel asju ainult hageja emaga (tl 92).

17. Tunnistaja L E kes on kostja ema, ütluste kohaselt töötas poeg korteri ostmise ajal Sankt- Peterburgis. Tunnistaja käis korterit vaatamas, enne korteri ostu elasid pooled hageja vanemate juures ja see korter osteti hageja ja kostja ning nende tulevase lapse jaoks. Tunnistaja ei teadnud, kes korteri ostmisel selle eest maksis. Korteris tegi remonti tunnistaja poeg, tunnistaja andis omaltpoolt 5000 krooni plastikakna eest ja väiksemate asjade ostmiseks. Pooled elasid koos nagu mees ja naine ning kasvatasid koos last. Kostja maksis tunnistajale pärast aknaraha tagasi. Sankt- Peterburgis töötades sai kostja head töötasu ja töötas seal 4 või 5 kuud (tl 94).

18. Tunnistaja I T ütluste kohaselt on kostja tema sõber. Tunnistaja teab, et pooled ostsid peale pulmi korteri, kuid kelle raha eest, ei tea. Kostja tegi korteris remonti, ka tunnistaja käis seal ja aitas tööriistadega (tl 96).

19. Tunnistaja A M ütluste kohaselt on ta kostja sõber. Kostja läks Sankt-Peterburgi tööle, et teenida. Kostja töötas seal 4 kuud. Sankt-Peterburgis töötas tunnistaja koos kostjaga ja töötasu oli seal 800 dollarit kuus. Pooled elasid koos, tunnistaja käis neil külas. Korteri soetamisest tunnistaja midagi ei tea (tl 98).

VII Kohtuistung 20. veebruaril 2007.a.

5(7) 20. Kohtuistungil hageja tunnistas vastuhagi lapsega suhtlemise korraldamise nõudes. Hageja loobus elatise väljamõistmise nõudest alates üks aasta enne hagi esitamist ja palus elatise summas 2000 krooni välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Kohtukõnes palus hageja tunnistada korter Pisuhänna xxx Kohtla-Järvel abikaasade lahusvaraks vastavalt PkS § 19 lg 2 ja 3 (tl 146).

21. Kostja nõustus kohtuistungil hageja nõuetega abielulahutuse, lapsele elukoha määramise ja elatise nõudega summas 2000 krooni alates hagi esitamisest. Kostja palus vastuhagi rahuldada ja jätta rahuldamata hageja nõuded korteri lahusvaraks tunnistamise osas ja selle kohta, et kostja on kaotanud õiguse kasutada korterit oma eluruumina.

VIII KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna hageja vastuhagile vastu ei vaielnud, leiab kohus, et see kuulub rahuldamisele.

Abielulahutuse nõue

23. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 12. aprillil 2003.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Nii hageja kui kostja ei soovi perekondlikke suhteid enam säilitada ning peavad omavahelise abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Lapse elukoha määramise nõue

24. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lapse elukohaks jääb vanemate lahutuse korral lapse ema elukoht, seega määrab kohus lapse elukohaks vanemate lahuselu korral hageja D E elukoha.

Elatise nõue

25. Kohus tuvastas, et pooltel on ühine laps, 19.09.2003. a sündinud tütar D E , kes jääb elama koos hagejaga. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa osas 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lapse D E ülalpidamiseks elatis alates hageja poolt elatishagi esitamisest, s.o. alates 19.09.2006.a, summas 2000 krooni kuus.

Korteri lahusvaraks tunnistamise nõue

6(7) 26. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud (lg 2). PkS § 15 kohaselt abikaasa lahusvaraks on abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist (lg 1) ja abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed (lg 2).

27. Toimikus sisalduvast kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse 18.08.2003.a. ja vastav avaldus esitati 04.07.2003.a., seega poolte abielu ajal (tl 40). Riigikohus on oma 17.02.2004.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-14-04 märkinud, et kui abikaasade vaidlusalune kinnisasi on omandatud abielu kestel, siis tuleb see PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub kostja vastuväitega, et kuna hageja poolt lahusvaraks taotletav korteriomand Pisuhänna xxx Kohtla-Järve linnas on omandatud hageja ja kostja abielu kestel, siis tuleb eeldada, et tegemist on abikaasade ühisvaraga.

28. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et vaidlusalune poolte abielu kestel omandatud vara (korteriomand) oleks omandatud tingimustel, mis võimaldaks tunnistada seda hageja lahusvaraks (PkS § 15 lg 1). Asjaolu, et hageja sai korteri ostmiseks raha oma emalt, ei tähenda, et selle arvel omandatud korteri puhul on tegemist kinkega. Riigikohus on oma 07.06.2006.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-46-06 märkinud, et abikaasade abielu kestel ükskõik kumma abikaasa pangaarvele raha laekumisega muutub see PkS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega ka hageja ema poolt pooltele korteri ostmiseks antud raha (10000 krooni) muutus alates hageja pangaarvele kandmisest 30.06.2003.a. poolte ühisvaraks (tl 65). Järelikult toimus korteri ostmine mitte hageja lahusvara, vaid poolte ühisvara arvel, mistõttu ka korteriomandi puhul on tegemist poolte ühisvaraga.

29. Kuigi hageja tugines kohtukõnes oma nõude õigusliku alusena samuti ka PkS §-le 19 lg 2 (kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel), siis kohus ei saa sellega arvestada, kuna hageja ei esitanud nõuet poolte ühisvara jagamiseks ja ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks (PkS § 19 lg 2), vaid ainult nõude korteriomandi kui hageja lahusvaraks tunnistamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Järelikult ei saa kohus lahendada nõuet, mida pole esitatud.

30. Lisaks eeltoodule hageja ja kostja vanemate ütlustest kohtu hinnangul järeldub, et raha korteri ostmiseks ja remontimiseks andsid poolte vanemad mitte ainult hagejale või kostjale, vaid pooltele ühise kodu loomiseks. Nii hageja kui kostja ema käisid lastele ostetavat korterit välja valimas ja mõlemad andsid omapoolset rahalist toetust korteri remontimiseks. Seega, juhul kui lugeda hageja ema poolt korteri soetamiseks antud raha kinkeks, siis kohtu hinnangul tehti selline kingitus mitte ainult hagejale, vaid hagejale ja kostjale ühiselt. Asjaolu, et raha anti seejuures hageja kätte, ei oma seejuures õiguslikku tähtsust.

31. Eeltoodud põhjendustel puudub alus tunnistada korteriomand Pisuhänna tn xxx Kohtla-Järve linnas hageja lahusvaraks.

Kostja õigus kasutada korterit oma elukohana

7(7)

32. PkS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. PkS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kuna hageja ei esitanud nõuet poolte ühisvara jagamiseks ja kohus seda ei lahendanud, on korteriomandi Pisuhänna tn xxx Kohtla-Järve linnas puhul endiselt tegemist hageja ja kostja ühisvaraga, mistõttu puudub ka alus tunnistada kostja õiguse kaotanuks seda korterit oma eluruumina kasutada.

Lapsega suhtlemise korraldamise nõue

33. PkS § 52 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kuna hageja nõustus kostja vastuhagis taotletud korraga lapsega suhtlemiseks, siis kohus määrab kostjale lapsega suhtlemise korra vastavalt vastuhagis soovitud korrale.

IX MENETLUSKULUD

34. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

35. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane, et kumbki pool kannab oma menetluskulusid ise.

Viktor Brügel Kohtunik