2-06-11213/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 15.märts 2007 a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11213 Tsiviilasi TL (PTV kaudu) avaldus eestkoste seadmiseks Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15.03.2007 Kentmanni kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: TL Avaldaja esindaja: PTV esindaja TL volikirja alusel Puudutatud isikud: 1. VK VK esindaja riigi õigusabi korras adv TMH 2. IM 3. VK 4. VK

RESOLUTSIOON 1. Määrata IM täisealise piiratud teovõimega VK eestkostjaks kolmeks aastaks. 2. Eeskostja ülesanneteks on tagada VK isiklike ja varaliste huvide kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja järelevalve. 3. Eestkoste seatakse VK kõigi asjade ajamiseks ja tal ei ole õigust eestkostja nõusolekuta tehinguid teha. 4. Lugeda VK valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks. 5. Määrus saata valijate nimekirja pidavale asutusele. 6. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

2(3)

Edasikaebamise kord

Määrus jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA AVALDUSE PÕHJENDUSED

TL (PTV kaudu) esitas harju Maakohtule avalduse VK eeskoste määramiseks. Avalduse kohaselt VK on sügava puudega 100 % töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Ta on voodihaige, kukkumisel saadud polütrauma tagajärjel jäi halvatuks. V. K ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima, ei tule iseseisvalt toime igapäevase elu korraldamisega. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab järelevalvet, kõrvalist abi ja hooldust ööpäevaringselt. V.K ei ole võimeline iseseisvalt teostama ja kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. Avaldaja taotleb määrata V. K eestkostjaks tema abikaasa IM, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku.

EELNEV MENETLUS

Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi. teostatud ekspertiisi alusel ekspert AK E andis arvamuse, et VK ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest ega ole suuteline oma tegusid juhtima. Seoses psüühikahäiretega ei ole V. K võimeline adekvaatselt tajuma ümbritsevat, sh ka kohtuistungil toimuvat. Ta ei ole suuteline osalema kohtuistungil, kuna harjumatus keskkonnas viibimine võib halvendada tema tervislikku seisundit. V. K vajab eestkostjat kõigis eluvaldkondades vähemalt ühe aasta jooksul eksperdiarvamuse andmisest. V. K ei ole tal esinevate psüühikahäirete tõttu võimeline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh valimisõiguse teostamisest. Ekspert leiab, et ei ole välistatud V. K psüühilise tervise oluline paranemine, mistõttu V. K vajab psüühilise seisundi korduvat hindamist ühe aasta pärast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil kõik menetlusosalised toetasid avaldust. Avaldaja esindaja T. Lääts palus avalduse rahuldada.

Puudutatud isik I M kinnitas soovi, et teda määrataks VK eestkostjaks ning leidis, et V. K tuleb eestkostja määrata maksimaalseks tähtajaks, kuna traumajärgse kahe aastaga ei ole toimunud sellist paranemist, et eeldada V. K võimalikku paranemist ühe aasta möödumisel.

Puudutatud isikud, V. K pojad VK ja VK olid nõus sellega, et IM määratakse nende isa eestkostjaks.

VK esindaja riigi õigusabi korras advokaat TMH leidis, et eestkoste määramine on V K huvides. H toetas IM eestkostjaks määramist. Adv. H taotles V. K eestkoste määrata kolmeks aastaks, keelata tal pisitehingute tegemine ning tunnistada ta valimisõiguse osas teovõimetuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3(3)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab eestkostja määrusega.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimelise isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosalised, kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. VK abikaasa IM on andnud nõusoleku enda määramiseks VK eestkostjaks. IM on asunud eestkostja ülesandeid faktiliselt täitma, PerekS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist takistavad asjaolud I. M puhul puuduvad.

Kohus leiab, et V K tuleb eestkostja määrata TsMS § 526 lg-s 3 sätestatud maksimaalseks tähtajaks – kolmeks aastaks. Ekspert on andnud arvamuse, et V. K vajab eestkostet vähemalt üheks aastaks. IM seletuse kohaselt on vähe lootust V. K paranemisele sellises ulatuses, et eestkoste vajadust aasta pärast ei ole. Kohus leiab, et vähetõenäolise paranemislootuse alusel eestkoste määramine üheks aastaks ei ole otstarbekas. Olukorra muutumisel on võimalik eestkoste lõpetada.

Eestkoste tuleb seada VK kõigi asjade ajamiseks ja lugeda VK valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Heli Käpp Kohtunik