3-06-2484/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated3-06-2484/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-06- 2484 Otsuse avalikult kuulutamise aeg ja koht 15.03.2007 , Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.R. esindaja adv. Heiki Kuningas´ kaebus Maa-Ameti 30.10.2006 ettekirjutuse nr. 4.1-5/10837 ja Rakvere Linnavalitsuse 13.11.2006 korralduse nr. 1022, 20.11.2006 korralduse nr. 1056 ning 20.11.2006 korralduse nr. 1054 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 01.03.2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud K.R. esindaja adv. Heiki Kuningas Vastustaja: Rakvere Linnavalitsus, esindaja linnasekretär Riina Männiste Resolutsioon Rahuldada K.R. esindaja adv. Heiki Kuningase kaebus osaliselt. Tühistada Rakvere Linnavalitsuse korraldus 13.11.2006 nr. 1022. Tühistada Rakvere Linnavalitsuse korraldus 20.11.2006 nr. 1056 Tühistada Rakvere Linnavalitsuse korraldus 20.11.2006 nr. 1054. Kohustada Rakvere Linnavalitsust Maa-ameti ettekirjutuse nr. 4.1-5/10837 täitmise osas uuesti läbi vaadata. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Jõusse jääb Maa-ameti ettekirjutus nr. 4.1-5/10837/30.10.2006. Välja mõista Rakvere Linnavalitsuselt K.R. kasuks menetluskulud 4760.- krooni (neli tuhat seitsesada kuuskümmend krooni). Kohtuotsuse edasikaebe kord: Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 15.03.2007
K.R. esindaja advokaat Heiki Kuningas on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maa-Ameti 30.10.2006 ettekirjutust nr. 4.1-5/10837, Rakvere Linnavalitsuse 13.11.2006 korraldust nr. 1022, 20.11.2006 korraldust nr. 1056 ja 20.11.2006 korraldust nr. 1054 haldusaktide tühistamise nõudes ning kohtukulud palub jätta solidaarselt vastustajate kanda. Vaidlustatud haldusaktidest: Maa-Ameti ettekirjutuse 30.10.2006 nr. 4.1-5/10837 kohaselt on leitud, et Rakvere linnas Tuvi tn. 4 katastriüksusel ei asu tegelikkuses ühtki ehitist, mille juurde oleks võimalik maad erastada. Lähtuvalt Maareformi seaduse § 38 lg 2 p. 3 teeb Maa-Amet Rakvere Linnavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse -tunnistada kehtetuks linnavalitsuse 20.02.2006 korraldus nr. 142 „Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks K.R.le“. Ettekirjutuses on viidatud asjaolule, et maakasutusõigus on antud peale maareformi seaduse jõustumist , kuid seaduslikuks maakasutusõiguseks saab olla maa eraldus, mis on vastu võetud õiguspädeva organi poolt enne 01.11.1991. Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja Maa-amet on esitanud Rakvere Linnavalitsusele 26.09.2006 taotluse Rakveres Tuvi tn. 4 jätkuvalt riigi omandis oleva maa riigi omandisse jätmiseks. Rakvere Linnavalitsuse korraldusega 13.11.2006 nr. 1022 on tagasiulatuvalt tunnistatud kehtetuks Rakvere Linnavalitsuse 20.02.2006 korralduse nr. 142 „Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks K.R.le“ ja 28.08.2006 korraldus nr. 744 „Rakvere Linnavalitsuse 20.02.2006 korralduse nr. 142 muutmine“. Rakvere Linnavalitsuse korraldusega nr. 142/20.02.2006 on antud nõusolek asukohaga Tuvi 4 Rakveres maa ostueesõigusega erastamiseks K.R.le. Rakvere Linnavalitsuse korraldusega 1056 20.11.2006 on tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt Rakvere Linnavalitsuse 19.12.2005 korralduse nr. 1097 p. 2 ja 2.1. Korraldusega nr. 1097 p. 2 on väljastatud ehitusluba K.R.le hoone (üksikelamu), asukohaga Tuvi 4 Rakvere , rekonstrueerimiseks ning p. 2.1. kohaselt viia ehitis vastavusse ehitusseaduse nõuetega. Rakvere Linnavalitsuse korraldusega nr. 1054 20.11.2006 on antud nõusolek maa, asukohaga Tuvi 4 Rakvere linn, riigi omandisse jätmiseks riigi maareservi Keskkonnaministeeriumile pindalaga 1345 m2, maakasutuse sihtotstarve elamumaa (E).
Kaebuse esitaja on seisukohal, et nii Maa-ameti ettekirjutus kui ka kaebaja poolt vaidlustatud linnavalitsuse haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi ning piiravad omandiõigust. Kaebuses leitakse, et haldusaktid ei ole kontrollitavad ja on motiveerimata. Linnavalitsus ei ole järginud uurimispõhimõtet, ei ole ära kuulanud kaebaja seisukohti ning pole tuvastanud kõiki asjaolusid. Kaebaja esindaja on seisukohal, et linnavalitsus ei ole kontrollinud , et tegelikult oli ehitustegevusega alustatud, st. vundamendi süvend koos sinna paigutatud vundamendiplokkidega oli olemas , mis küll osadena vundamendi augu kõrvale välja tõsteti seoses kaebaja tahtega alustada uue vundamendi ehitusega, kuid linn ei ole sellele tähelepanu pööranud ega kontrollinud. Linnavalitsus on väitnud, et ehitust pole alustatud ning on ehitusloa kehtetuks tunnistanud, ilma, et oleks kaebajat välja kutsunud ning tema seisukohti selles osas saanud arvestada. Ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine on haldusmenetluse nõuete jäme rikkumine. Vaidlustatud haldusaktid ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, so. õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Kaebaja on omandanud krundi kinkelepingu alusel oma isalt ning krundi kasutusõigus on tekkinud õiguslikul alusel. Õiguskindluse põhimõte peab tagama isikute õiguste ja huvide kaitse ning hea halduse tava kohaselt ei saa kodanikult ära võtta seda, mis varasemalt on haldusaktiga antud. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja kohtukulude nimekirja summas 17.052.- krooni.
Vastustaja Maa-Amet on kirjalikus seisukohas taotlenud jätta kaebuse rahuldamata. Maa-Amet on seisukohal, et Maa-amet on pädev tegema kohalikule omavalitsusele ettekirjutust maareformi käigus antud haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks, et sellistel ettekirjutusel ei ole mõju haldusväliste isikute subjektiivsetele õigustele ja et ettekirjutus puudutab haldusesiseseid suhteid.
Vaidlustatud ettekirjutus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna ettekirjutuse adressaadiks on Rakvere Linnavalitsus. Seega on kohustused tehtud Rakvere Linnavalitsusele ning kaebajale ei tulene sellest õiguslikke tagajärgi. Rakvere Linnavalitsusele lasub kohustus enne ettekirjutuse täitmisele asumist kontrollida kõiki põhjendusi ja kaalutleda asja enne haldusakti väljaandmist. Maa-amet on seisukohal, et antud juhul on antud nõusolek maa Tuvi 4 maaüksuse riigi omandisse jätmiseks riigi maareservina ning avalik huvi kaalub selgelt üle erahuvi. Antud juhul ei ole maa erastamine kaebajale võimalik, sest ehitist, mille teenindamiseks vajalikku maad erastamiseks taotletakse, ei ole reaalselt olemas.
Vastustaja Rakvere Linnavalitsus taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Rakvere Linnavalitsus on seisukohal, et Maa-Ameti ettekirjutus on seaduslik ning kuulub täitmisele. Kaebaja ei ole alustanud krundil Tuvi 4 ehitustöödega ning pole teavitanud ka ehitustööde algusest. Linnavalitsus on seisukohal, et mingit ehitist pole vaidlusalusel elamumaal kunagi olnud. ning kaebaja ei ole huvi tundnud oma krundi suhtes. Maamõõdubüroo on koostanud 2006. aastal katastriüksuse plaani ning pole plaanile ehitist märkinud seoses ehitise puudumisega. Ehitise puudumine on märgitud ka 28.08.2006 korralduses nr. 744. Kohtuistungil möönab vastustaja esindaja, et kui oleks tuvastatud kontrolli momendil ehitise olemasolu, võinuks linnavalitsus ettekirjutust mitte täita. Vastustaja esindaja peab alusetuks kaebaja väiteid selle kohta, et linnavalitsus ei ole järginud uurimispõhimõtet ja jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
1. Kaevatavast Maa-ameti haldusaktist.
Maareformi seaduse § 2 on sätestatud maareformi eesmärk, mille kohaselt kujundatakse riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivseks kasutamiseks.
Maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 38 lg 1 kohaselt viivad läbi maareformi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused Maareformi seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MRS § 38 lg 2 p. 1 kohaselt on Maa-ametil õigus kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel. MRS § 38 lg 2 p. 3 annab Maa-ametile õiguse teha riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse organile kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimustes ning MRS § 38 lg 2 p. 2 annab õiguse Maa-ametile nõuda riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse organilt infot ja aruandeid maareformi läbiviimise kohta. MRS § 38 lg 3 kohaselt võib Maa-amet lähtudes maareformi eesmärgist ja maareformi sisust korraldada erastatava, munitsipaalomandisse antava ning riigi omandisse jäetava maa väljaselgitamist. Antud asjas on Maa-amet teinud ettekirjutuse nr. 4.1-5/10837 , millega on teinud Rakvere Linnavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada kehtetuks linnavalitsuse 20.02.2006 korraldus nr. 142 „Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks K.R.le“ seoses riigi omandis oleva maa – Rakveres Tuvi 4 – jätkuvalt riigi omandisse jätmisega. Kohustuseks on tehtud ka Maa-ametit informeerida tehtud otsustusest. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Maa-ameti ettekirjutus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, nimetatud seisukohale on asunud ka Maa-amet. Ettekirjutusest nähtuvalt on haldusakti adressaadiks Rakvere Linnavalitsus, kellele on suunatud haldusakt täitmiseks. Seega lasub Rakvere Linnavalitsusele kohustus ettekirjutuse täitmisele asumisel toimingute tegemisel
lähtuma haldusmenetluse põhimõtetest, heast haldustavast ning õigusaktidest, arvestades subjektide huve , keda toimingud puudutavad. Kuna kohus on asunud seisukohale, et Maa-ameti ettekirjutus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi , jätab kohus kaebuse rahuldamata Maa-ameti ettekirjutuse nr. 4.1-5/10837 30.10.2006 peale ning ei anna ka hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Kaebaja poolt kaevatav Maa-ameti haldusakt – Ettekirjutus Rakvere Linnavalitsusele nr. 4.1- 5/10837 30.10.2006 jääb muutmata.
2. Kaevatavatest Rakvere Linnavalitsuse haldusaktidest.
Asja materjalide kohaselt on Rakvere Linnavalitsus 13.01.1992 määrusega nr. 1 määranud p. 1 kohaselt : Anda maad tähtajata kasutamiseks individuaalelamute ehitamiseks järgmistele kodanikele ja p. 1.1. S., A., asukohaga Rakvere linn Tuvi 4 krunt nr. 2505 suurusega 900m2. Rakvere Linnavalitsuse korraldusega 27.05.1996 nr. 339 on antud ehitusluba kodanik A.S.ile Rakvere linnas Tuvi 4 individuaalelamu ehitamiseks. 30.11.2005 on sõlmitud notariaalne ehitise kinkeleping, mille kohaselt on A. S. kinkinud K.R.le (tütar) Rakvere linnas Tuvi 4 asuva poolelioleva ehitise (vundament). Tulenevalt Maa-ameti ettekirjutusest on Rakvere Linnavalitsus 13.11.2006 korraldusega 1022 kehtetuks tunnistanud Rakvere Linnavalitsuse korralduse nr. 142, millega on antud nõusolek K.R.le maa , asukohaga Tuvi tn. 4 ostueesõigusega erastamiseks ning kehtetuks on tunnistatud ka Rakvere Linnavalitsuse korraldus nr. 744 28.08.2006 „Rakvere Linnavalitsuse 20.02.2006 korralduse nr. 142 muutmine. Nimetatud korraldusega on täiendatud korraldust 142 sõnastusega, et erastataval maal ehitised puuduvad hetkel ning Rakvere Linnavalitsus on väljastanud ehitusloa ehitise püstitamiseks. Rakvere Linnavalitsus on korraldusega nr. 1056 20.11.2006 kehtetuks tunnistanud korralduse 1097/19.12.2005 p. 2 ja 2.1 , millega on antud ehitusluba K.R.le üksikelamu püstitamiseks asukohaga Tuvi 4 Rakveres.
Rakvere Linnavalitsus on olnud seisukohal, et kuna Maa-amet on teinud taotluse Rakvere linnas Tuvi tn. 4 jätkuvalt jätta riigi omandisse maareservi moodustamise eesmärgil ning maal puudus taotluse esitamise hetkel ehitis või rajatis, samuti seaduslik maakasutusõigus, ei olnud Rakvere linnavalitsusel võimalik keelduda maa riigi omandisse jätmisest. Seega andis Rakvere Linnavalitsus 20.11.2006 korralduse nr. 1054 , millega anti nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks. Nagu eespool on kohus märkinud, et kaebaja poolt vaidlustatud Maa-ameti ettekirjutus oli suunatud täitmiseks Rakvere Linnavalitsusele ning linnavalitsust ei vabasta ettekirjutuse täitmisel kohustused isikute suhtes järgima maareformi alaste toimingute tegemisel haldusmenetluse põhimõtteid ja maareformi käsitlevaid õigusakte. Seega enne Maa-ameti poolt tehtud ettekirjutuse täitmisele asumist lasub kohalikule omavalitsusele kohustuslik kontroll seoses haldusaktide kehtetuks tunnistamisega kontrollida ettekirjutuse põhjendatust. Selleks, et haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendatust kontrollida , tulnuks läbi viia uurimismenetlus. Antud juhul on Rakvere Linnavalitsus rikkunud K.R. suhtes uurimispõhimõtet, pole välja selgitanud menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolusid. Uurimispõhimõte kohustab ka haldusorganil ise koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel. Linnavalitsus on jätnud välja selgitamata asjaolud, kas Tuvi 4 maaüksuse eest on tasutud maamaksu selle valdaja poolt ning pole välja selgitanud, kas reaalselt oli maaüksusel olemas rajatud ehitis ( vundament). Linnavalitsus on lähtunud 2006. aasta hetkeseisust, mil Rakvere Tuvi 4 maaüksusel asusid vundamendiplokid, mis olid vundamendisüvendi kõrvale tõstetud , seega on leitud , et ehitis puudub. Kaebuse esitaja väidete kohaselt oli vundament olemas, kuid seoses sooviga uus vundament teha , tõsteti vanad vundamendiplokid krundi servale, kaebajal oli soov ehitustegevust jätkata. Kaebaja tunnistab viga, et ei registreerinud ehitustegevuse algust linnavalitsuses. Kaebuse esitaja viitab 28.11.2006 aktile, millest nähtub, et krundil on vundamendiplokid, mida on kasutatud hoone ehitamiseks. Vastustaja esindaja seletusest
kohtuistungil nähtub, et enne 2006. aastat puudus linnavalitsusel alus krundi vastu huvi tunda ning OÜ Geodes Maamõõdubüroo 01.02.2006 koostatud katastriüksuse plaanile ei ole ehitist märgitud ning ehitise puudumise kohta on plaanile tehtud vastav märge. Nimetatust tulenevalt on linnavalitsus lähtunud ning olnud seisukohal, et ehitis vaidlustatud maaüksusel puudus. Samas on jätnud linnavalitsus tähelepanuta kinkelepingu , millest nähtuvalt on lepinguesemeks Rakvere linnas Tuvi tn. 4 asuv pooleliolev ehitis (vundament). Nimetatu põhjal tulnuks Rakvere Linnavalitsusel välja selgitada, kas kaebaja on alustanud ehitustegevusega vaidlustatud maaüksusel ja kas kaebaja on teinud vaidlusalusel maaüksusel seoses ehitustegevusega kulutusi. Asjaolude väljaselgitamiseks tulnuks linnavalitsusel kaasata menetlusse enne haldusaktide väljaandmist ka K.R..
Hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. Selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, asjaolusid tuleb uurida, koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne. Seda käesolevas asjas ei ole tehtud. Maa riigi omandisse jätmise küsimuse menetlemisel ja haldusaktide andmisel tuleb järgida hea halduse põhimõtteid, antud juhul on rikutud kaebaja õigusi, mis tõi kokkuvõttes kaasa ebaõige eelotsustuse - jätta maa riigi omandisse.
Kohtutoimikusse on lisatud liitumisleping Eesti Energiaga ning paigaldatud on elektrikilp, millest nähtuvalt on maaüksuse valdaja teinud vastavaid kulutusi. Rakvere Linnavalitsus on jätnud kaalutlemata, miks on seadnud kõrgemale riigi huvid võrreldes üksikisiku huviga , kes on maaüksuse saanud kinkelepingu teel, mis esialgselt on saadud maa looduses eraldamise akti alusel 1992.aastal. Maa-ameti ettekirjutus on kehtetuks tunnistada linnavalitsuse korraldus nr. 142 „Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks K.R.le“. Rakvere Linnavalitsus on tühistanud nimetatud korralduse ning sellega koostoimes olevad korraldused - nr. 1097 p. 2 ja 2.1. „Ehituslubade väljaandmine“ . Seoses eeltooduga on antud eelhaldusakt nr. 1054/20.11.2006, millega anti nõusolek maa, asukohaga Tuvi 4 Rakveres, riigi omandisse jätmiseks. Kohus tühistab Rakvere Linnavalitsuse korraldused nr. 1022/13,11.2006, nr. 1056/20.11.2006 ja nr. 1054/20.11.2006. Kohus tühistab nimetatud korraldused eeltoodud põhjustel ning kohustab Rakvere Linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Kohus ei tee ettekirjutust, missuguse sisuga peavad haldusaktid olema, kuid leiab, et linnavalitsus peab asja menetlemisel järgima hea halduse põhimõtteid ning kaaluma argumente, mis puudutab isikule kord antud maa ostueesõigusega erastamise võimalust ning hiljem selle äravõtmist.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kaebuse osas, mis puudutab Maa-ameti ettekirjutuse vaidlustamist, jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuid Rakvere Linnavalitsuse korralduste vaidlustamise osas kohus rahuldab kaebuse.
Menetluskuludest:
HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS §
92 lg 2 alusel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul on kohtukuludena tasu õigusabi eest 9440.- + 7552.- , millele lisandub riigilõiv 80.-, kokku 17.072.- Tulenevalt HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb esitada enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõistata. Antud juhul on kuludokumendid esitatud õigusabi osutamise eest 9440.- krooni ja riigilõiv 80.- krooni, kokku 9520.- krooni. Kuna kohus on kaebuse rahuldanud osaliselt (pooles ulatuses), kuulub ka nimetatud summa väljamõistmisele osaliselt. Kohus peab mõistlikuks kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4760.- krooni.
Kohtunik Mare Priks