2-07-1604/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) 2-07-1604

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08 märts 2007. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-1604 Tsiviilasi ExxxRxxxx hagi Txxx Rxxxx vastu lastele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ExxxRxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: TxxxxRxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26.02.2007

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Suurendada Jõgeva Maakohtu 30.05.2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-65/03 Txxx Rxxxxxxxx ExxxRxxxxxx kasuks laste Kxxxxxx Rxxxxxx ja KxxxxxRxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetu elatise suurust.

Välja mõista Txxx Rxxxxxxxx: • alates 10.01.2007.a. ExxxRxxxxxx kasuks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni tütar Kxxxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni; • alates 10.01.2007.a. ExxxRxxxxxx kasuks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni poeg Kxxxx Rxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus: võimalikud menetluskulud jätta Txxx Rxxxxxx kanda.

2(3) Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ExxxRxxxx esitas 10.01.2007.a. hagi Txxx Rxxxx vastu kohtuotsusega laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Jõgeva Maakohtu 30.05.2003.a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja laste Kxxxxxx Rxxxxx ja Kxxxx Rxxxxx ülalpidamiseks igakuine elatis 850 krooni ühe lapse kohta. Hageja väitel on ühe lapse ülalpidamiskulud ühes kuus kokku umbes 3000 krooni. Hageja töötab OÜ-s Nordlanden õmblejana ja tema sissetulek on 4000 kuni 5000 krooni kuus. Laste vajadused on suurenenud ning hinnad tõusnud, seega ei piisa laste ülalpidamiseks kostja poolt makstavast elatisest väljamõistetud ulatuses. Hageja palub suurendada kohtuotsusega välja mõistetud elatist ja kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras s.o. 1800 krooni lapse kohta kuus.

Kostja Txxx Rxxxx esitas 31.01.2007.a. hagile vastuse, milles teatab, et ta ei nõustu hagiga. Kostja töötab Roela Suurtalus autojuht-traktoristina ning elab tööandjale kuuluvas korteris. Kostja palk on keskmiselt 4258,50 krooni kuus. Lisaks hageja lastele on kostja ülalpidamisel uuest abielust sündinud kaks last Mxxxxx Rxxxx (s.xxxxxxxxx) ja Mxxxxx Rxxxx (s.xxxxxxxxxx). Samuti on kostja ülalpidamisel uue abikaasa kolm alaealist last. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda lastele elatist hageja poolt taotletud ulatuses. Tasuvama töö leidmine on raskendatud, kuna kostja elab perega tööandja eluruumis. Kostja palub kohtul vähendada elatise suurust alla seaduses sätestatud alammäära ning jätta elatusraha juba väljamõistetud suuruses, 850 krooni kummagi lapse kasuks.

Määratud kohtuistungile 26.02.2007 ilmusid hageja ja kostja. Kohtuistungil sisulist arutelu ei toimunud, istung tuli katkestada kuna kostjal hakkas halb. Kohus kutsus kiirabi ning kostja viidi haiglasse.

Kohus määras kohtuistungil, et asja menetletakse edasi lihtsustatud korras kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 alusel kirjaliku menetluse põhjal. Menetlusökonoomia põhimõttel ei ole asja arutamiseks kohtuistungi määramine ja poolte kokkukutsumine vajalik. Kostja ei olnud suuteline tervisliku seisundi tõttu kohtuistungil esinema, samuti asub kostja elukoht teises maakonnas, mistõttu on kohtusse tulemine raskendatud. Kohus arvestab asja lihtsustatud menetlemisel ka asjaolu, et hageja nõuab laste ülalpidamiseks elatise suurendamist seadusega ettenähtud elatise miinimummäära piires. Kohus arvestab samuti ka seda, et varasemalt on kostja sarnaselt käitunud ka teistel kohtuistungitel, kus ta on osalenud. See võib viidata sellele, et kostja teeskles terviseriket.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vaadanud läbi asja materjalid ja hinnanud tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Esitatud materjalide põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad asjaolud:

3(3) • Hagejal ja kostjal on kaks alaealist last - poeg KxxxxxRxxxx (s. xxxxxxxxxx) ja tütar Kxxxxxx Rxxxx (s. xxxxxxxxxx). • Jõgeva Maakohtu 30.05.2003.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-65/03 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks tütar Kxxxxxx Rxxxxx ja poeg KxxxxxRxxxxx ülalpidamiseks elatis kokku 1700 krooni kuus kuni KxxxxxRxxxxxxtäisealiseks saamiseni s.o. kuni xxxxxxxxxxxja sealt edasi summas 850 krooni kuus tütar Kxxxxxx Rxxxxx täisealiseks saamiseni.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Txxx Rxxxx isana on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäär 3600 krooni kuus, seega elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Kostjalt on hageja kasuks elatis lastele välja mõistetud 850 krooni kuus lapse kohta. Hageja taotleb elatisesumma suurendamist kehtestatud miinimummäärani s.o.1800 kroonini kuus ühe lapse kohta.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise suurendamiseks taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimummäära piires, siis ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Hageja on esitanud kohtule lapse kulude arvestuse. Kulude arvestus sisaldab laste tavapäraseks ülalpidamiseks vajalikke väljaminekuid toidule, riietusele, kooli – ja hügieenitarvetele, kommunaalmaksetele ja huvitegevusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud kulude arvestus liialdatud ja see ei ületa selleealiste laste tegelikke ja põhjendatud vajadusi. Hageja sissetulekust ei piisa kõigi laste vajaduste rahuldamiseks, samuti pole piisav kostjal juba välja mõistetud elatisesumma.

Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja põhjendused, et „tema ülalpidamisel on veel kaks last ning uue abikaasa lapsed, tuleb tasuda elatisevõlga ning töötasu pole piisav“ ei ole aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on töövõimeline mees, töötab OÜ-s Roela Suurtalu autojuht-traktoristina. Kostja pole esitanud kaalukaid väiteid või tõendeid asjaoludest, mis takistavad kostjal maksta lastele elatist alammääras ning mis saaks PkS § 61 lg 6 järgi olla aluseks elatise vähendamiseks. Kostjalt välja mõistetud elatisesummat tuleb suurendada ning kostjalt tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuiselt 1800.- krooni lapse kohta. Suurendatud elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 136 lg 2 alusel alates nõude esitamisest, s.o. alates 10.01.2007.a.

Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel PkS § 63 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS:

4(3) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jäävad kõik kulud kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 kohaselt elatise nõudmise hagi eest riigilõivu ei võeta. Ka muid menetluskulusid pole pooled kohtule avaldanud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik