2-06-3557/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-3557

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3557 Tsiviilasi Õ.V.i hagi T.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Õ.V. ( isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja vandeadvokaat Raul Otsa Kostja T.K. ( isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 14. detsember 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja Õ.V. Hageja esindaja vandeadvokaat Raul Otsa Kostja T.K.

RESOLUTSIOON

I. Tuvastada, et xxx.a sündinud K.V. ( isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 19. juulil 1999.a, akt nr xx) põlvneb T.K.’st ( xxx.a, isikukood xxx, elukoht xxxx, töötab osaühingus xxxx).

II. Kinnitada Õ.V.i ja T.K. vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. T.K. kohustub tasuma laste R,K. (sündinud xxx.a), K.K. ( sündinud xxx.a), A.K. ( sündinud xxx.a), K.V.i ( sündinud xxx.a) ülalpidamiseks elatist summas 5000 ( viis tuhat) krooni kuus alates 20.02.2006.a iga kuu 20. kuupäevaks Õ.V.i arveldusarvele nr 1104604725 Hansapangas kuni laste täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni; 2. Kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.

III. Lõpetada menetlus Õ.V.i hagis T.K. vastu elatise saamiseks.

Menetluskulud

2-06-3557

2

1. Välja mõista T.K.lt kohtukuluna riigilõiv summas 1250 ( üks tuhat kakssada viiskümmend ) krooni riigituludesse.

2. T.K.l tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas

viitenumber 2900072123 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas viitenumber 2900072123.

3. Menetluskulud põlvnemise asjas jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates augustist 1994.a kuni aprill 2000.a.ja sellest kooselust sündisid hagejal lapsed R,K. ( sünd xxx.a), K.K. ( sünd xxx.a), A.K. ( sünd xxx.a) ja K.V. ( sünd. xxxx.a).

xxx.a sündinud K.V.i sünniakti on isa kohta tehtud kanne ema ütluste järgi. Hageja palub tuvastada K.V.i põlvnemine kostjast.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 6000 krooni kuus tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne elatisehagi esitamist kohtule. Nõuet põhjendab hageja sellega, et ta on sattunud majanduslikult raskendatud olukorda ja ei suuda üksinda lapsi ülal pidada. Kostja ei ole alates kooselu lõppemisest osalenud laste kasvatamisel ega toetanud lapsi materiaalselt. Hageja arvestuste kohaselt kulub laste ülalpidamiseks keskmiselt 12 000 krooni kuus ja laste ülapidamiskulud peaksid jagunema vanemate vahel võrdselt, mistõttu kostja panus peaks eeldatavalt olema 1500 krooni kuus ühe lapse kohta.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostjal vastuväited hagile puuduvad.

KOHTUISTUNG

Kostja võtab omaks, et ta on hagejal xx.a sündinud tütre K.V.i isa ja ta on nõus maksma igakuuliselt laste ülalpidamiseks elatist. Hageja poolt nõutud elatist summas 6000 krooni peab liialt suureks, on nõus maksma igakuuliselt 5000 krooni. Kohtuistungil sõlmisid pooled elatise hagis kompromissi ja esitasid selle kohtule. Kompromissi tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt laste R,K., K.K., A.K. ja K.V.i ülalpidamiseks hageja arveldusarvele Hansapangas elatist summas 5000 krooni alates 20.02.2006.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.

2-06-3557

3 Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja ülalpidamisasjas menetlus lõpetada ning kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti palusid pooled määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada 10-le päevale ja lepiti kokku, et kummagi poole kohtukulud jäävad tema enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse (PkS) § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab ja põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Vaidlus puudub selles, et xxx.a sündis K.V., kelle sünniakti on emana kantud hageja ja isa kanne sünniakti on tehtud kooskõlas PkS § 43 ema ütluste kohaselt.

Kostja on omaks võtnud, et on xxx.a sündinud K.V.i isa. Kostja poolt isaduse tunnistamisega loeb kohus tõendatuks lapse põlvnemise kostjast.

Vastavalt PkS § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja PkS § 61 alusel mõistab kohus, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

Elatise hagis on pooled sõlminud kompromissi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 3 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses ülalpidamisasjas menetlus lõpetada. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha lõpetamise määruses ette ka menetluskulude suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuse ja vastavalt kokkuleppele jäävad kummagi poole kantud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

2-06-3557

4 andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 129 lg 2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul on hagihinnaks seega 5000x9= 45000 krooni. Riigilõiv antud hagihinnalt on RLS lisa 2 kohaselt 2500 krooni. Hagi esitamisel oli hageja kooskõlas seadusega riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõiv on kohtukuluna menetluskulu ja tasumata riigilõiv tuleb tasuda kostjal. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid ülalpidamisasjas kompromissi ja pool hageja poolt tasumisele kuulunud riigilõivust, so 2500 kroonist kuulub tagastamisele. Kostja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks pooles ulatuses. Kostja taotlus on põhjendatud ja temalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 1250 krooni. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. TsMS § 661 lg 2 järgi on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Seoses asjaoluga, et kompromissis kokkulepitud kostja kui vanema kohustus tasuda tütre K.V.i ülalpidamiseks elatusraha tekib alles kohtuotsuse jõustumisega põlvnemise asjas, ei ole võimalik lühendada kaebuse esitamise tähtaega 30 päevast 10-le päevale.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Hageja poolt esitati hagi põlvnemise tuvastamiseks. Põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel pidi hageja tasuma riigilõivu 1000 krooni, kuid Harju Maakohtu 03.05.2006.a. kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel, vabastades ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses.

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Katrin Saar Kohtunik