2-05-17834/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17834 Tsiviilasi V-DV hagi RR vastu 49 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V-DV RR Kohtuistungi toimumise aeg 28.02.2007 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista RR 49 000 (nelikümmend üheksa tuhat) krooni V-DV kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHEJDNUSED Hageja ja kostja sõlmisid sõiduauto müügilepingu. Müügihinnaks leppisid pooled kokku 110 000 krooni. Sõiduauto ümbervormistamine ARK-is pidi toimuma pärast kogu ostusumma tasumist. Kostja ei tasunud hagejale ühtegi osamakset põhjendusega, et sõiduauto on temalt varastatud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Sõiduauto varastati temalt pärast selle üleandmist. Kostja sõlmis kindlustuslepingu ja kindlustus maksis hüvitise hagejale välja. Kuna kostjal ei ole võimalik autot kasutada, siis ei tule tal tasuda ka müügihinda. Kostja tasus hagejale kahe kuu makse, vastasel juhul ei oleks ta autot endale kasutusse saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi

2-05-17834 2 (2)

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel on sõlmitud müügileping ning sõiduauto müügihinnaks lepiti kokku 110 000 krooni. Ka puudub vaidlus selle üle, et nimetatud sõiduauto varastati ja kindlustushüvitis maksti välja hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda müügihind ka juhul, kui sõiduauto on temalt varastatud, seega vaidlevad pooled selle üle, kes millal läks hagejalt kostjale üle juhusliku hävimise riisiko.

VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et müüja andis ostjale omandatava asja üle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad leppisid kokku ostuhinna tasumise osade kaupa iganädalase maksena summas 1750 krooni 18 kuu jooksul. Leping on sõlmitud , seega möödus 18 kuuline periood .

VÕS § 214 lg 1 järgi peab ostja ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Sõiduauto oli kostja kasutuses ja talle üle antud, seega läks talle üle ka asja juhusliku hävimise riisiko ning tal on kohustus tasuda ostusumma ka juhul, kui sõiduauto temalt hiljem varastati.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta tasus 2 kuu eest ostusumma osamakseid. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal oma vastuväiteid tõendada.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 49 000 krooni.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1,2 ja 3 alusel jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik