2-06-21283/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedÄRAKIRI
Legislator headnote
AI generated2-06-21283/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: ÄRAKIRI
Full text
ÄRAKIRI
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2007, Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21283 Tsiviilasi
Menetlustoiming R V hagis A V vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Ühisvara jagamise nõudes kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R V , isikukood xxxx, elukoht: xxxx Hageja volitatud esindaja: M K , Koidula 1, 44308 Rakvere Kostja: A V , isikukood xxxx, xxxx Kostja volitatud esindaja: M M , Tallinna 15, 44306 Rakvere Kohtuistungi toimumise aeg 26.02.2007 RESOLUTSIOON: taotlus rahuldada. Kinnitada tsiviilasjas nr.2-06-21283 R V (isikukood xxxx) hagis A V (isikukood xxxx) vastu abielu ühisvara jagamise nõudes poolte kompromissileping järgnevas: 1. Hageja nõudeks jääb poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi (registriosa nr 3500031 Viru Maakohtu kinnistusosakond), asukohaga xxxx, väärtusega 55 000 krooni, jagamise nõue. Ülejäänud vara osas pooltel vastastikused nõudmised puuduvad.
2. Kostja tunnistab hageja nõuet ühisvara jagamises p 1 märgitud vara osas ja väärtuses.
3. Ühisvara jagatakse selliselt, et korteriomand, mille omanikuks kinnistusraamatu registri osas nr 3500031 (asukohaga xxxx) on märgitud R V , jääb A V ja ta tunnistatakse selle ainuomanikuks.
4. Kostja A V kohustub enamsaadud ühisvara arvelt tasuma poole korteriomandi väärtusest, s.o. summas 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) krooni, R V arveldusarvele nr 10010028497015 SEB Eesti Ühispangas hiljemalt 01.aprilliks 2007.
5. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Hageja ja kostja on teadlikud käesoleva kompromisslepingu sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina.
Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus ühisvara jagamise nõudes lõpetada.
Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduses toodud asjaolud.
09.08.2006 esitas R V hagi Viru Maakohtule A V vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid poolte faktilised abielusuhted lõppenud juunis 2001.aastal. Koos abielu lahutamisega soovis hageja jagada ühisvara, mille koosseisu määratles hagi esitamisel järgmiselt: korteriomand, asukohaga xxxx, väärtusega 70 000 krooni, lastetoa mööbel (väärtusega 500 krooni), köögimööbel (väärtusega 500 krooni, televiisor – 1000 krooni), s.o. ühisvara väärtuses 72 000 krooni. Hageja oli nõus, et vara jääb kostjale ning kostja hüvitab enamsaadud ühisvara arvelt 46 000 krooni. Hageja palus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest, kuna 18 000 krooni korteri ostmiseks 2000.aastal oli andnud hageja ema.
Kostja hagis märgitud ühisvara väärtusega ei nõustunud, samuti märkis, et hageja ei ole arvanud ühisvara hulka 1997.aaastal ostetud sõiduautot xxxx (väärtusega 5000 krooni). Kostja väitel ei olnud hageja võtnud arvesse kostja õe poolt korteri ostuhinna tasumiseks hagejale antud 10 000 krooni, samuti kostja ema poolt korteri osas esinenud elektrivõlgnevuse tasumist.
Kohtumenetluse käigus hinnati poolte tellimusel korteriomandi turuväärtus kinnisvaraeksperdi poolt; korteri väärtuseks on 55 000 krooni. Poolte vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena esitati kohtule 26.02.2007 kinnitamiseks ühisvara jagamises allkirjastatud kompromissileping. Vastavalt poolte kokkuleppele jäi jagatavaks ühisvaraks ainult hageja nimel kinnistusse kantud korteriomand xxxx, turuväärtusega 55 000 krooni. Hageja nõustus korteriomandi andmisega kostja ainuomandisse ja soovis saada kostjalt enamsaadud ühisvara arvel kompensatsiooni summas 27 500 krooni, s.o. poole korteriomandi väärtusest. Muu vara osas hagejal nõudmisi ei ole.
Kostja nõustus hageja ettepanekuga ja kohustus hageja nõutud summa rahalise kompensatsioonina kandma hageja arvelduskontole hiljemalt 01.04.2007.
Poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuistungil kinnitavad pooled, et jäävad saavutatud kompromissi juurde ning paluvad kohtul selle kinnitada määrusega.
Kohtumääruse põhjendid:
Kohus, kuulanud ära poolte seletused, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid ja esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. Pooled on jõudnud kokkuleppele nii ühisvara koosseisu kui selle esemelise jagamise ja makstava kompensatsiooni suhtes.
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamisega seonduvad õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil 26.02.2007 kohtu poolt pooltele selgitatud ning need on arusaadavad.
TsMs § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 kohaselt võib menetlus lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv tagastamisele eraldi määruse alusel. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja antud nõudes menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 4, 430- 432 ja 661 lg 2 sätestatust.
Kohtunik
/allkiri/ Irma Külavee
Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann
Kohtumäärus jõustus: 05.aprillil 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann